Gruusia lipud, illustreeriv foto

Gruusia ei õppinud 2008. aasta sõjast midagi

166
(Uuendatud 16:12 31.07.2018)
Kahenädalane NATO õppus Noble Partner 2018 algab Gruusias 1. augustil ja see peegeldab NATO suurenevat aktiivsust Lõuna-Kaukaasias, mida alliansis peetakse kõige olulisemaks geopoliitilise ehituseks Euraasias. Õppus viib mõttele, et 2008. aasta august ei õpetanud ühelegi partnerile midagi, arutleb autor.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Õppus Noble Partneri 2018 viib mõttele, et 2008. aasta august ei õpetanud ühelegi partnerile midagi. Manöövritel Vaziani sõjaväelennuväljal ja polügoonil ning Norio õppeväljal osaleb üle 3000 sõduri 13 riigist, sealhulgas Armeeniast, Aserbaidžaanist, Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Eestist, Prantsusmaalt, Leedust, Norrast, Poolast, Türgist ja Ukrainast. Kõige olulisem on USA osalus — 1170 sõjaväelast.

Eesti toetab Gruusia pürgimist NATO liikmeks >>

Samavõrd märgatavad on viis tanki M1A2 Abrams, M2 Bradley soomukit ja mitmed lahingkopterid AH-64 Apache, kokku üle 140 ühiku lahingutehnikat, mis on võrreldav 2008. aasta augustis toimunud õppusel Clean Field kasutatud relvade ja tehnika nimekirjaga.

Õppus toimuvad USA Euroopa väejuhatuse juhtimisel, nende vene-vastane iseloom on ilmne. Moskva hoiatusi NATO-ga lähenemise ohtlikkuse kohta ei võeta Tbilisis arvesse ja luuakse uue sõjalise konflikti eeldusi Lõuna-Kaukaasias.

Venemaa kaitseministeeriumi vastus strateegilisel planeerimisel ei ole saladus.

Gruusia püüab alates 2008. aastast saada NATO liikmelisuse tegevuskava (MAP), mis tähendaks riigi NATO blokiga liitumisprotsessi käivitamist, kuid pole seda saanud üksmeele puudumise tõttu alliansi liikmesriikide seas, kes kardavad Moskva karmi reaktsiooni. Siiski on Washingtonil ja Brüsselil kasulik Venemaad heidutada isegi Gruusia sellise kehva olukorra ja revanšistlike meeleolude õhutamise tingimustes. Gruusia inimeste tegelik julgeolek ja heaolu ei ole sellega seoses üldse teema.

Musta mere logistika

Õppuse Noble Partner 2018 deklareeritud eesmärk on tugevdada Gruusia kaitsevõimet, tõsta koostalitlusvõimet NATO vägedega pealetungi ja kaitseoperatsioonides, Tbilisi, Washingtoni ja Brüssel erisuhete edasiarendamine, "Musta mere piirkonnas turvalise keskkonna ja stabiilsuse" tagamine.

USA-Gruusia partnerluse tõelist olemust näitasid 2008. aasta augusti sündmused, kui alliansi standardite järgi loodud, koolitatud ja relvastatud Gruusia üksused sisenesid tankidel Lõuna-Osseetiasse.

Tegelikult selleks, et maksta Läänele tagasi võlg Lõuna-Kaukaasiasse NATO sillapea loomise eest. Hoolimata saadud negatiivsest kogemusest püüdleb Gruusia ikka veel alliansi liikmestaatuse poole. Sellist perspektiivi arutatakse USA Kongressis regulaarselt.

Tuld kõigi pihta: Gruusia snaiprid tunnistasid üles, kes Maidanil inimeste pihta tulistas >>

Täna tolmub NATO (Bundeswehri) lahingutehnika viienda suurtükiväebrigaadi territooriumil Vazianis (soomustehnika toimetati Poti sadamasse Rumeenia Musta mere äärsest Constanta sadamast).

Gruusiale jääb alliansi uks poolsuletuks. Põhja-Atlandi partnerid justkui ei kiirusta võtma vastutust Lõuna-Kaukaasias toimuvate poliitiliste protsesside eest, kuid suurendavad siiski oma kohalolekut piirkonnas. Ühtlasi analüüsivad USA sõjaväeülemad Gruusia logistika võimekust. Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse esindaja brigaadikindral Federico Mayokko märkis, et tema hiljutise visiidi eesmärk Potisse oli "tutvuda sadama taristu ja võimekusega".

Milleks ameerika kindralile Gruusia sadama võimekus? NATO tegevus Lõuna-Kaukaasias näib veelgi kahtlasem, kui arvestada, et kulisside taga arutatakse NATO rannavalvebaasi rajamist Poti sadamasse (projekti võib realiseerida iga eraldivõetud alliansi liikmesriik — Gruusiaga kahepoolsete suhete formaadis).

Sellise partnerluse jätkamine ja arendamine (Noble Partner toimub neljandat korda) ohustab Venemaa riiklikku julgeolekut ja piirkondlikku stabiilsust. Kui Gruusia, USA ja nende liitlased ei hakka arvestama Venemaa, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia huvidega Lõuna-Kaukaasias, siis olukorra edasine areng ei tõota "partneritele" midagi head.

Võidelda viimase grusiinini

Moskva on korduvalt üles kutsunud mõtlema Gruusia NATO-sse võimaliku vastuvõtmise tagajärgedele ja mõne päeva eest tuletas Venemaa president Vladimir Putin seda taas karmilt meelde. Kas nad võtavad seda kuulda? Probleem on selles, et Läänega kollegiaalsel Gruusial on vägagi kindel roll. Just sellepärast toimus Tbilisis 2003. aastal, kohe pärast positiivseid muutusi Gruusia-Venemaa suhetes Rooside revolutsioon.

Baltikumi sõjakas Siil: vaenlaseks on valitud Venemaa >>

"Ebapiisavalt otsustava käitumisega" president Eduard Ševardnadze tagandati ja aasta pärast kooskõlastas Gruusia individuaalse partnerluse tegevuskava ning saatis oma väekontingendi Afganistani. Pärast seda ei mõjutanud Gruusia juhtkonna vahetus enam praktiliselt alliansi strateegiat.

Ja täna on koostöö keskmeks Gruusia territooriumi pakkumine NATO baaside rajamiseks ning manöövrid sõjaväelaste poolt võimaliku sõjategevuse teatri hõlvamiseks.

Gruusias on mitmeid sõjalise väljaõppe keskusi, kus on olemas välisriikide (enamasti ameeriklaste) üksuste ekspertidest juhendajaid, kes tegelevad justkui Gruusia sõjaväelaste väljaõpetamisega. Kuid neid keskusi saab kiiresti ümber kujundada Pentagoni täisväärtuslikeks sõjaväebaasideks. Pole juhus, et Vaziani sõjaväe koolituskeskus (Tbilisi lähedal) on ehitatud analoogiliselt Saksa Hohenfelsi baasiga.

Maailma armeede võimsuse pingereas on mitte eriti jõukal järjel ja kompaktne Gruusia, mille elanikkond on 3,7 miljonit, 82. kohal, kohe pärast Zimbabwet. Kuid Gruusia armees on rohkem kui 30 000 sõjaväelast ja neli väeliiki, kus on 220 tanki, ligikaudu 350 liikur- ja järelveetavat suurtükki ning 265 raketiseadeldist.

Samal ajal, järgib Gruusia NATO kaitsekulutuste taset — Kaitseministeerium eelarve 2018. aastal oli 802 miljonit lari (umbes 328 miljoni dollarit), mis on rohkem kui 2% SKT-st (2017 aasta SKT 15,2 miljardit dollarit). Gruusia ostis USA tankitõrjerakette "Javelin" (410 raketti ja 72 laskeseadeldist). Peetakse läbirääkimisi kantavate õhutõrjerakettide "Stinger" ostmiseks ja üldine prioriteet on õhutõrjerelvadel.

Gruusia kaitseministeerium töötab välja reservarmee ja relvajõudude mobiliseerimise kontseptsiooni. Plaanitakse luua reservarmee, territoriaalreserv ja sõjaväekohuslaste spetsialistide reserv teenistuse kestusega kuni 60 päeva aastas. NATO peakorteris hinnatakse Gruusia maaväeüksusi kõrgelt. Kõiges selles on tunda 2008. aasta "reha" kontuure.

2008. aasta augustis oli Gruusias samuti mitu tuhat välismaalast (peamiselt ameeriklast). Selle taustal tekkis Gruusia võitmatuse ja kõikelubatavuse illusioon, mis viiepäevase lahingutegevuse jooksul hajusid.

Ja USA eriväelased, kelle Venemaa rahuvalvajad 2008. aasta augustis Poti lähedal koos relvade ja sõjavarustusega vangi võtsid, teavad Põhja-Atlandi liidu sõjalise suutlikkuse piire Venemaa piiride lähedal hästi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

166
Tagid:
analüütika, poliitika, MAP, sõjaline, õppus, Noble Partner 2018, kaitseministeerium, NATO, Lõuna-Osseetia, Venemaa, Euroopa, Gruusia
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega