Valgete kiivrite järjekordne etteaste

Lääs evakueeris "terroristliku Hollywoodi" - et see venelaste kätte ei satuks

124
(Uuendatud 12:13 26.07.2018)
"Valgete kiivrite" kiire Süüriast evakueerimise üksikasjade uurimisel - kui palju, kuhu ja kelle palvel - jäävad sageli tähelepanu alt välja operatsiooni vajalikuks muutnud asjaolud. Just nendes peitub protsessi olulisim osa ja nad on ka kõige huvipakkuvamad.

Irina Alksnis, agentuurile RIA Novosti

"Valgete kiivrite" evakueerimise põhjused ei ole kaugeltki nii tühised, kui esmapilgul tunduda võib. Ühelt poolt on kõik selge ja Venemaa ning Süüria jaoks küllaltki meeldiv: Damaskus on Moskva toel (saadud toetuse tähtsust on võimatu ülehinnata) sõda võitmas ja taastamas kontrolli vahepeal kaotatud territooriumide üle. Protsess on praktiliselt finišisirgele jõudnud ja kuigi tööd on veel palju, on olulisem nüüdseks tehtud.

Selles kontekstis on "Valgete kiivrite" kui peamise Assadi- ja Vene-vastase propagandainstrumendi evakueerimise näol tegu Lääne-poolse tunnistamisega, et partii on lõppenud Venemaa võiduga. 

Valitsusvälise organisatsiooni Valged Kiivrid liikmed
© AP Photo / Uncredited

Teiselt poolt tuleb küsida: mis mõtet on üldse evakueerida "Valgeid kiivreid" kui pruugitud ja kasutuks muutunud materjali?

Argumente Lääne kaasasündinud humanismist usuvad vaid kõige naiivsemad inimesed – ülejäänutes põhjustab selline väide naerupahvaku. Saatuse hooleks jäetud liitlased, partnerid või abilised ei ole kunagi Lääne meelerahu rikkunud.

Nõukogude Liidu poolt 1990. aastate alguses hüljatud President Najibullah ja muude ilma toetuseta jäänud Afganistani liitlaste saatus vaevab tänase päevani paljude — sealhulgas ka praeguse Venemaa kõrgete ametiisikute — südametunnistust.

Lääne poolt kasutatud ja seejärel maha jäetud inimeste kalmistu, mis on vägagi suur, ei ole kunagi sellisest tavast loobumiseks põhjust andnud.

Olukord on veelgi märkimisväärsem, sest nii Euroopa kui ka Ameerika on "Valgete kiivrite" tõelisest olemusest täiesti teadlikud. Oleks tegu lihtsate propagandistidest võltsijatega, oleks see vaid pool häda. Tegu on radikaalsete islamistidega, kelle seas on palju Damaskuse vastu võidelnud mässajaid. 

Niisuguse seltskonna oma territooriumile lubamine on järelemõtlematu ja riskantne. Kas Euroopas on veel vähe äärmuslasi, kes sujuvalt terroristideks muutuvad? Sellises olukorras tundub lahingukogemusega professionaalsetele propagandistele varjupaiga pakkumine lihtsalt absurdsena. Ometi kavatsetakse seda teha.

Milles küll peitub "Valgete kiivrite" erakordsus? Miks Lääs nii aktiivselt nende saatusesse sekkub, olles valmis isegi sellest tuleneva ekstremismi- ja terrorismiohu suurenemisega oma territooriumil? Erandiks oli vaid USA — kus peituti mugavalt Trumpi dekreedi taha, mis Süüria kodanikel riiki sisenemise keelab – kus piirduti vaid rahalise toetusega, teenides seeläbi presidendile valijate silmis lisapunkte.

Tundub, et Läänel teistsugune lahendus puudus ja valida tuli mitme halva otsuse vahel.

Viimaste aastatega kasvatati "Valged kiivrid" võimsaks meediabrändiks, mida seejärel Lääne eesmärkidel kasutati. Nüüdseks on nad muutunud väga kasulikust tööriistast kurnavaks probleemide sasipuntraks ja isegi teatavaks ohuks.

USA välisministeerium katkestas "Valgete Kiivrite" rahastamise >>

Asi pole mitte ainult selles, et "Valgeid kiivreid" on korduvalt valetamiselt, lavastustelt ja ekstremistidega suhtlemiselt tabatud. Olulisem on, et sellekohase teabe ignoreerimine ja peitmine tekitab Lääne jaoks üha enam piinlikke olukordi ja raskusi.

Veel 15 aastat ja isegi kümme aastat tagasi oli Lääne peavoolu meedia monopoolne seisund absoluutne ja ta võis endale lubada ebamugavate faktide mittemärkamist, esitades maailmale vaid oma seisukohti ning tõlgendusi.

Nüüdseks on Läänel ka meediavallas tekkinud tõsiseid raskusi. Asi pole mitte ainult välismaal uudiseid jagavate Russia Today ja Sputniku jõupingutustes, vaid ka üldistes muudatustes teabe levimisel üldse: alates sotsiaalvõrgustikest kuni süveneva usalduskriisini peavoolumeedia suhtes.

Nendes tingimustes on Lääne silmakirjalikkus ja valelikkus nii ilmsed, et see on muutumas järjest tõsisemaks probleemiks. Asi pole mitte ainult selles, et "valetamine on halb", vaid kui globaalne hegemoon ei suuda enam maailmale oma visiooni ja tõlgendusi peale suruda, tähendab see, et tema ülemvõim on küsitavaks muutunud.

Hiljutine lugu "Valgete kiivrite" poolt Doumas lavastatud keemiarünnaku paljastamisega Venemaa poolt osutus nii skandaalseks mitte seepärast, et "reporterid" ülesandega hakkama ei saanud, vaid seetõttu, et Läänel tuli kogu maailma silme all teeselda, et ta siiralt ilmselgesse võltsingusse usub.

Kui Venemaa tõi kolm kuud tagasi Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni peakorterisse otse Süüriast Douma linna elanikud, kes kirjeldasid briifingul detailselt, kuidas "Valged kiivrid" keemiarünnaku lavastasid, jooksis USA saadik liitlaste delegatsioonide vahel, keelates neil ettekannet vaatama minna. Lääne ametiisikud tegid näo, et nad ei ole briifingust midagi kuulnud ja Lääne ajakirjandus täitus Moskvat paljastavate juhtartiklitega. 

On siiski oluline vahe olukorral, kus valitsev poliitiline jõud lihtsalt ei luba ebamugava info läbimurret, hoides seda marginaalsena (mis võimaldab teha nägu, et alternatiivset seisukohta pole lihtsalt olemas), ja situatsioonil, kus paljastav teave jõuab suurimatesse meediakeskustesse, muutudes kogu maailmale nähtavaks. Ainsaks pealesunnitud kaitsetaktikaks jääb sel juhul võimalus kuulutada, et must on valge ja valge must.

See annab maailmavalitseja reputatsioonile topeltlöögi — kuna üldsusele tuleb juba liiga avalikult ning selgeltnähtavalt valetada — rõhutades tõsiasja, et oma võimu tipul asuv hegemoon lihtsalt ei lubaks, et ta pannakse niivõrd ebamugavasse ja täpsemalt öeldes häbiväärsesse olukorda.

Sarnaseid Lääne mainet õõnestavaid lööke antakse viimasel ajal üha sagedamini. Nad järgnevad üksteisele erinevates valdkondades ja ehkki eraldivõetuna ei tekita ükski neist surmavat kahju, suureneb nende kogumõju kumulatiivselt.

Tekib põhjendatud küsimus: mida võinuks "Valgete kiivrite" liikmed ja juhid Venemaa ja Süüria esindajate kätte sattudes neile öelda?

Milliseid üksikasju nende tööst ja seostest Läänemaailmaga oleks avastatud ja teatavaks tehtud maailma kõrgeimatelt tribüünidelt ja kõige tähtsamate ametnike suu läbi? Kui tõsiseks osutunuks niisuguses olukorras Lääne eliiti diskrediteerivad vahendid Venemaa kätes?

USA valmistab Süürias ette uut "keemiarünnaku" provokatsiooni >>

Tasub korrata, et "Valged kiivrid" on Lääne endi loodud võimas meediabränd, mille paljastamine organisatsiooni enda seest võiks põhjustada veel ühe äärmiselt ebameeldiva skandaali, andes Euroopa ja USA mainele järjekordse löögi.

Võib-olla tasub just siit otsida Lääne hämmastava humanismi ja hoolitsuse põhjuseid seoses "Valgete kiivrite" saatusega: neile turvapaiga andmise riskid tunduvad vähem hirmutavaina kui võimalus, et Venemaa võiks enda kätte sattunud "terroristlikku Hollywoodi" oma huvides ära kasutada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

124
Tagid:
Golani kõrgustik, mitmepooluseline maailm, ettekääne, USA, Novitšok, keemiarelv, keemiarünnak, meedialahingud, pommitamine, lääne meedia, propagandasõda, evakueerimine, peavoolumeedia, meedia, propaganda, Valged kiivrid, Daeshi-vastase koalitsioon, Daesh, ISIS, NATO, Golan, Iisrael, Süüria
Samal teemal
Ekspert: USA oma vigu ei tunnista, isegi kui nad "otse teolt tabatakse"
Vähemasti Oscar jääb kätte - Valged Kiivrid on USA rahast ilma jäänud
Meedia sai teada keelatud kemikaalitarnetest Belgiast Süüriasse
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega