Välisluureameti peadirektor Mikk Marran

Mikk Marran teab Kremli plaanidest rohkem kui Kreml ise

201
(Uuendatud 13:42 30.07.2018)
Eesti Välisluureameti peadirektor Mikk Marran rääkis USAs, et tema asutus on esimene kaitseliin mitte ainult Eesti, vaid ka kogu NATO jaoks.

TALLINN, 24. juuli — Sputnik.  Eesti Välisluureameti peadirektor Mikk Marran osales 19.-21. juulil USA-s Aspenis toimunud iga-aastasel julgeolekufoorumil, mida korraldab sisejulgeoleku uurimisprogrammi raames Aspeni Instituut.

Eesti meedia teavitas oma lugejaid Marrani Ameerikas peetud kõne sisust üsna valikuliselt. Sputnik Eesti tutvus Mikk Marrani kõne "Oma saatust enda kätte võttes" täistekstiga. Pakume järgnevalt esinemise põhipunktid inglise keelest tõlgituna. 

Etteaste alguses avaldas Mikk Marran oma siirast rahulolu, et saabus USA-sse suvel, sest tema arvates on suvi luurajate tegevuseks halb aeg:

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Григорий Сысоев

"Mul on hea meel olla siin, sest suvi on vana kooli (klassikalise) spionaaži jaoks halb aeg. Seega pole mul hetkel peaaegu midagi teha, mistõttu räägin meeleldi teiega."

Marrani sõnul on tema ametkond esimene kaitseliin mitte ainult Eesti, vaid kogu NATO bloki jaoks:

"Olen väga uhke, et esindan Eesti välisluuret ja meie kaastöötajaid, kes on Eesti esimeseks kaitseliiniks. Sest kui meie seda ei tee, siis arvan, et probleemid tekivad nii Eestil kui ka tervel NATOl."

Marran usub, et tema asutuse töö teeb Lääne luurekogukonna silmis eriliseks ja tähtsaks Eesti Välisluureameti tähelepanu keskendamine naabruses asuvale Venemaale:

"Geograafilise asukoha tõttu ei ole me saanud endale viimase 25 või 26-aasta jooksul lubada luksust oma tegevuse sihtpunkti muuta. Ma tean, et paljud Lääne luureorganisatsioonid on oma prioriteete muutnud. Meie jaoks on oluliseks jäänud vaid Venemaa."

Venemaast ja tema välispoliitika eesmärkidest

Marrani sõnul ei ole Venemaa välispoliitika eesmärgid ja nende saavutamise viisid viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud:

"Usun, et president Putini ja Venemaa viimaste aastate peamine eesmärk on üliriigi staatuse taastamine, et olla taas võrdne võrdsete hulgas — riik mida austatakse. 

Esmakordselt esitati Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja pressikonverentsil küsimus Sputnik Eesti poolt
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Loomulikult peame teadma, et Venemaa majandus vastab suuruselt Austraaliale või Hispaaniale — kuid sellele vaatamata on sihiks üliriigi seisundi taastamine."

Lisaks sellele on Eesti Välisluureameti juht veendunud, et püsima jääb Venemaa püüd säilitada oma mõju piiririikides. Samal ajal rõhutas Marran, et "Baltimaad on Venemaa jaoks kaotatud":

"Tänaseks välistaksin praktiliselt (Venemaa mõjuvõimutsoonist — Toim.) Baltimaad, sest minu arvates on Balti riigid Venemaa jaoks kaotatud. Me oleme NATO liikmed ja Euroopa Liidu osa."

Seetõttu usub Marran, et Venemaal ollakse palju rohkem huvitatud teistest naaberriikidest — Valgevenest, Moldovast, Ukrainast, Gruusiast: "Tehakse kõik võimalik, et vähendada nende riikide stabiilsust ja sekkuda nende siseasjadesse, kes soovivad Lääne kogukonna liikmeiks saada."

Venemaa mõjutusvahendid ja mõjuagendid

Marran teatas, et Venemaal on "suur" komplekt välispoliitilisi vahendeid:

"Ma ütleksin, et Venemaa "tööriistade" valik on tohutu. Viimase 20, 30, võib-olla isegi 100 aasta jooksul on nad nende vahendite kasutamise täiuslikkuseni viinud. Erinevates riikides kasutatakse erinevad meetodid. See, mis toimib ühel maal ei pruugi mujal tulemusi anda."

Peamiseks vahendiks nimetas Eesti Välisluureameti juht "mõjuagente": "Kui te palute mul mõjuagente määratleda, tahaksin öelda, et need on inimesed, kes kasutavad oma staatust ja võimalusi Venemaa plaanide edendamiseks Kremli juhtimisel."

FSB likvideeris relvatarnete kanali Euroopa Liidust, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Белоусов

Marran ütles, et tema ametkond teab selliseid agente:

"Oleme tuvastanud poliitikute, ajakirjanike, diplomaatide ja ärimeeste võrgustiku, kes on tegelikult Venemaa mõjuagendid ja kes teevad seda, mida Kreml neile ütleb. Meile tundub, et Venemaa on sellistesse mõjuritesse palju raha investeerinud."

Sellistest inimestest rääkides viitas Marran Balti riikide ja Lääne poliitikutele:

"Näiteks poliitikud, kes olid veel paar aastat tagasi poliitilises elus marginaalsed, istuvad nüüdseks riikide parlamentides ning valitsustes ja me näeme selgelt, et nad tegutsvad Venemaa huvides."

Samas keeldus Marran konkreetseid poliitikuid nimetamast:

"Ma tean, et oleme väga väikesel ja sõbralikul foorumil, kuid ma ei hakkaks mingeid nimesid mainima. Tahan aga rõhutada, et ta (Venemaa — Toim.) leidis inimesi poliitmaastiku äärealadelt Lääne Euroopa erinevates riikides.

Neile inimestele pakuti meediatuge ja poliitilist toetust. Neile pakuti mõningaid eksklusiivseid ärivõimalusi ja mõnel juhul nägime ka, et inimestele anti rahalist abi.

Ja äkki sattusid nad ametipostidele, kus nad saavad teha tõelisi muudatusi või püüda erinevate riikide poliitilist kurssi kohendada."

Eesti luurejuhi "superteadmised"

Mikk Marrani kõne tekitas ameerika moderaatoris korduvalt imetlevait reaktsiooni – sest demonstreeris teadmisi, kuidas Venemaa hetkel tegutseb ja ka tulevikus talitama hakkab.

Vastates küsimusele, kuidas venelased endale Lääne kogukonnas toetajaid värbavad, ütles Eesti luureametnik:

"See on väga lihtne ja praktiline — kui te olete oma riigi poliitilise elu ääremaal, peate kõigepealt meedia tähelepanu pälvima." 

Teil on vaja rahalist toetust ja kõike muud, mis on ükskõik millisele noorele poliitikule oluline. Ja seda Venemaa mitte ainult ei luba, vaid ka annab. Toimuv vastab skeemile "teie mulle, mina teile" — "anname teile, mida te vajate, ja teie peate tegema meile mõned vastuteened, kui jõuate parlamenti või valitsusse."

Mikk Marran ütles publikule, et Kreml oli sunnitud ka Eesti luureametnike tööd kommenteerima:

"Tahaksin juhtida teie tähelepanu järgmisele seigale — pärast seda, kui avaldasime aasta tagasi ühe oma ettekande avaliku ohu kohta, visati Kremlis meie üle nalja:

"Noh, seda raportit lugedes tundub, et Eesti Välisluureteenistus teab Kremli plaanidest varem kui Kreml ise".

Nad tahtsid meid sel moel tögada, kuid ma arvan, et see on parim kompliment, mida te Kremlilt saada võite."

Arvatavasti selles majas tegutses LKA vangla, Antaviliai, 2009. a.
© AP Photo / Mindaugas Kulbis

Marran ütles ka, et tema alluvad kaaluvad antud kommentaari muutmist Eesti Välisuureteenistuse mitteametlikuks motoks — "Eesti Välisuureteenistus: asutus, mis teab Kremli plaane varem kui Kreml ise."  

Ingliskeelse arutelu täistekstid leiate siit.

Nagu Sputnik juba teatas, on pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1990. aastate alguses Vabariigi juhtkond ja salateenistuste esindajad igal aastal rääkinud Venemaa väidetavast sekkumisest riigi poliitilisse ellu.

Venemaa välisministeerium on juhtinud korduvalt Tallinna tähelepanu russofoobse hüsteeriale riigi juhtide seas ja rahvuslikus meedias.

201
Tagid:
rindejoon, kaitseliin, mõjuagendid, luurajad, Välisluureameti peadirektor, mõjutusvahend, spioon, Eesti Välisluureamet, Mikk Marran, Aspen, Lääne-Euroopa, Eesti, USA, Venemaa
Samal teemal
Teabeametist saab Välisluureamet
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega