President Donald Trump ja President Vladimir Putin

Paanika USA-s: Trump reetis omad ja sai Putinilt mõjutusvahendi

144
(Uuendatud 15:46 17.07.2018)
Helsingi tippkohtumine oli korraldamist väärt kasvõi ainult seepärast, et võimaldas nautida Lääne poliitikute, ekspertide ja meediakanalite reaktsiooni. Paanika ja vihkamise taseme järgi otsustades läks üritus suurepäraselt korda.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novosti vahendusel

Vastates küsimusele, kuidas Putini ja Trumpi vaheline kohtumine möödus, ütles Sergei Lavrov, et läbirääkimised läksid suurepäraselt. Ameerika poliitilise eliidi üleskutsed sõjaliseks riigipöördeks "reeturist Trumpi" võimult kukutamiseks vaid kinnitavad Venemaa esidiplomaadi antud hinnangut. 

Kongresmen Steve Cohen kirjutas Twitteris: "Kus on meie sõjaväelased? Ülemjuhataja on vaenlase kätte langenud!"

CIA endine juht John Brennan: "Donald Trumpi pressikonverents Helsingis — see on isegi rohkem kui" raske kuritegu "(silmas peetakse termini "raske kuritegu" formuleeringut USA presidendi tagandamiseks vajalike tingimuste seisukohalt — Toim.). Tegu oli ehtsa riigireetmisega. Trumpi kommentaarid ei olnud lihtsalt debiilsed. Ta on täielikult Putini taskus. Vabariiklastest patrioodid, kus te olete???"

Briti riigipropaganda ei jää Ameerika kolleegidest maha. "Trump oli Putini poolt, vastandudes FJB-le" — teatab BBC vaatajatele ja lugejatele. 

#TreasonSummit (#ReetmiseTippkohtumine) on Twitteri USA segmendi kõige populaarsem teemaviide. Väga selgelt väljendus senaator John McCain, kes rõhutas tippkohtumist puudutavas eriavalduses, et kohtumise näol oli tegu "traagilise veaga." Lisaks ütles McCain, et Trump "alandas end türanni ees armetul kombel", millest järeldub, et türanniks on Putin. 

Niinistö võttis pinged maha: Balti riikide ründamist ei tule >>

USA Kongressi esindajatekogu spiiker vabariiklane Paul Ryan mõistis Donald Trumpi ametlikult hukka: "President peaks mõistma, et Venemaa ei ole meie liitlane. Ei ole olemas moraalset võrdsust USA ja Venemaa vahel, kes on meie põhiväärtuste ja ideaalide suhtes vaenulik. Ühendriigid peaksid keskenduma sellele, et sundida Venemaad toimepandu eest vastutama ja peatada tema kurjad demokraatia vastu suunatud rünnakud."

Väärib märkimist, et USA Esindajatekoja spiiker sõnastas üsna selgelt USA moraalse üleoleku doktriini, mis tähendab, et Ameerika Ühendriikidel on moraalne õigus tegutseda nii, nagu neile pähe tuleb: sekkuda teiste riikide valimistesse, tappa teiste riikide presidente, pommitada teisi maid ilma ÜRO mandaadita ja hukata suveräänsete riikide kodanikke ilma kohtumenetluseta – ja kõige selle juures säilitavad Ühendriigid Venemaa ees oma moraalne üleoleku – mis tuleneb asjaolust, et Washingtonil on mõningad kõrged ideaalid ja väärtused. 

Soome suurim ajaleht avaldas kirja Putinile ja Trumpile >>

On võimatu mitte jõuda järelduseni, et Ameerika poliitilises süsteemis on teatud osa poliitikuid, kellega üldinimlikest seisukohtadest lähtuv dialoog pole põhimõtteliselt võimalik, sest nad ei suuda aktsepteerida mingisugustki võrdõiguslikkust ameeriklaste ja teiste rahvaste esindajate vahel. Kummalisel kombel näib poliitik Donald Trumpi pragmaatiline ja mõnikord ka küüniline poliitika selle taustal välja humaansuse musternäidisena.

Vaadates meedia ja poliitilise eliidi reaktsiooni tippkohtumisele, võiks arvata, et kogu Ameerika tõusis üksmeelselt "reetur Trumpi" vastu üles, kuid see oleks vale hinnang. 

Paljudes ameeriklastes kutsus meedia hüsteeria üles põhjendatud naeru või isegi kergendusetunde, mis põhineb lihtsal vastandumise loogikal — kui valijate poolt vihatud eliit riigipea tegevuse üle nii vihane on, tähendab see, et president teeb kõike õigesti.

Kui aga USA senaator Lindsey Grahami raevuhoog absoluutse absurdini tõuseb ning ta nõuab, et meistrivõistluste võidupalli, mille Putin Trumpile kinkis, on vaja kontrollida jälgimisseadmete osas – muutub ta ise naerualuseks.

Paljud ameeriklased pööravad tähelepanu asjaolule, et rahu Venemaaga on kindlasti parem kui sõda, mida Clintoni pooldajad vallandada püüavad (nad ei suuda kuidagi leppida lüüasaamisega 2016. aasta valimistel). Jack Posobiec, üks Trumpi meediakampaania loojatest, sõnastas nende seisukoha populaarne säutsuga:

"Palun käega märku anda neil, kes ei taha alustada sõda teise tuumariigiga ainuüksi sel põhjusel, et John Podesta (Clintoni valimiskampaania juht, kelle arvutisse murdsid väidetavalt "Vene häkkerid." – Autor) seadis oma arvuti parooliks salasõna "par00l".

Pealegi toovad meedia püüdlused levitada müüti Venemaa otsustava rolli kohta Trumpi valimisvõidus kaasa ootamatuid kõrvalmõjusid. Näiteks helistas Ameerika parlamendi telekanali C-Span otseülekandesse Kentucky elanik, kes teatas üsna tõsiselt, et ta "tahaks venelasi valimistesse vahelesegamise eest tänada, sest see võttis Hillary Clintonilt võimaluse presidendiks saada."

Teatud osa publikust vaatab olukorda selge põhimõttega "Minu vaenlase vaenlane on mu sõber," kusjuures Clintonite klann sobib igati ühise vaenlase rolli.

Vladimir Putin sõna otseses mõttes purustas USA infovälja — ja on vägagi tõenäoline, et suur osa ameeriklasi, eriti vabariiklaste hulgast, hakkas pärast tippkohtumist Venemaasse ja tema presidenti suurema sümpaatiaga suhtuma.

Tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil mainis Putin George Sorost, kes sekkub valimistesse kogu maailmas ja ka Hillary Clintoni presidendikampaania rahastamist Bill Browderi "musta raha" abil. Mõlemad teemad tekitasid sõna otseses mõttes entusiasmitormi Vabariikliku partei radikaalsemate toetajate seas, kellele Sorose ja Clintoni negatiivses kontekstis mainimine on selgeks märgiks, et nende ees seisab sõber või vähemalt potentsiaalne liitlane, kellega tasub kindlasti kokkuleppele jõuda. 

CNN langes Putini "hilinemise" pärast hüsteeriasse >>

Helsingi tippkohtumine osutus omamoodi tõhusamaks, kui oli põhjust oodata. Enne kokkusaamist me kirjutasime, et "kui kaks poliitilise realismi meistrit (Putin ja Trump – Toim.) omavahel kokku lepivad – on see hea uudis kogu maailma jaoks. Kasvõi ainult sellepärast, et kui pragmaatikud nõu peavad, siis relvad vaikivad."

Kohtumisejärgsele kriitikatsunamile vastates teatas Donald Trump: "Ma võtan pigem poliitilise riski, püüdes rahu saavutada, kui et panen poliitiliste huvide nimel rahu kaalule."

Selline seisukoht on Ameerika eliidi jaoks väga ebatavaline. See annab lootust, et rahule antakse tõepoolest võimalus ning tippkohtumise järel on selle tõenäosus muutunud veidi suuremaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

144
Tagid:
tulemused, presidendid, tippkohtumine, paanika, tippkohtumine, Donald Trump, Vladimir Putin, Helsinki, Soome, USA, Venemaa
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Samal teemal
Trampides Ida-Euroopas
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega