Saksamaa kantsler Angela Merkel

Euroopa uus reaalsus: juht on jõuetu - šantaaž toimib

57
(Uuendatud 10:19 05.07.2018)
Vladimir Kornilov
EL juhtide tippkohtumist Brüsselis nimetas Lääne ajakirjandus "kõigi tippkohtumiste emaks", oodates sellelt murrangulisi otsuseid. Vaatamata läbirääkimistel lahvatanud kirgedele ja mitmele kõlavale avaldusele "läbimurde saavutamise kohta" võime öelda, et kõik lükati lihtsalt edasi järgmise istungini oktoobris.

Vladimir Kornilov, uudisteagentuuri RIA Novosti vaatleja

Peamine tulemus on uue Euroopa reaalsuse tajumine: selgub, et Merkel ei ole enam vaieldamatu ja üldtunnustatud liider, kelle sõna on otsustava tähtsusega, ja et väljapressimine on EL-s nüüdsest peale täiesti aktsepteeritud ja tõhus.

Euroopa migratsioonikriis: tarad, piirivalvurid ja laagrid >>

Ei olnud suureks saladuseks, et kantsler nägi peamiselt vaeva oma pakiliste koalitsiooniprobleemide lahendamisega, püüdes eemaldada oma pea kohal rippuvat Damoklese mõõka Baieri koalitsioonipartnerite ultimaatumi näol. Nagu teada, ähvardas Kristlike-Sotsialistide Liidu (CSU) juht Horst Seehofer (kes on ühtlasi Saksamaa siseminister) sulgeda 1. juulist ebaseaduslikele sisserändajatele Baierimaa piirid. Peale Brüsseli kohtumist teatasid CSU esindajad vajadusest "uurida tippkohtumise otsuseid lähemalt," väljendamata seejuures erilist vaimustust.

Ei tohi unustada: ka CSU kohal ripub Damoklese mõõk – vääramatult lähenevad Baieri liidumaa valimised, mis toimuvad oktoobris. Esmakordselt poole sajandi jooksul kaotas partei 2008. aastal kohalikus Maapäevas absoluutse enamuse. Nüüd seistakse silmitsi sellesama ohuga. Viimaste kuude jooksul on küsitluste põhjal teisele kohale tõusnud immigratsioonivastane euroskeptikute partei "Alternatiiv Saksamaa Jaoks" (AfD).

AFD populaarsuse edasise kasvu tõkestamine ajendaski CSU-d oma rände piiramisega seotud retoorikat tugevdama. Minna Merkeli teed ja lükata olulisi otsuseid edasi ELi oktoobrikuu tippkohtumiseni baierlased ei saa — "Alternatiiv" ei istu "käed rüpes". Möödunud nädalavahetusel kutsus AFD oma Baieri kongressil Augsburgis üles looma "Euroopa kindlust", kaaludes sõltuvalt valimiste tulemustest isegi liitu CSU-ga, et võidelda rände vastu ühiselt. Seehoferi erakonnal pole enam aega oodata, ega soovi anda konkurendist "Alternatiivile" ruumi niisuguste manöövrite sooritamiseks.

Seega, hoolimata ilmsest kergendusest, mis kõlas Merkeli sõnades, kui ta tippkohtumise tulemusi kommenteeris, on tema isiklikud probleemid endiselt lahendamata. Seehoferiga kohtumise eelõhtul kinnitasid CSU allikad, et nende liidri ähvardus tagasi astuda on endiselt jõus.

Piirideta Arstid: rändelepe on mõeldud hädaliste tee tõkestamiseks >>

Saksa ekspert Alexander Sosnowski, online-väljaande World Economy peatoimetaja, teatas tippkohtumiste koridorivestluses RIA Novostile: "Kui Merkel ütles, et ta suutis kõiges kokku leppida, tähendab see, et kokkuleppele ei jõutud… Tal ei õnnestu oma positsioone säilitada. Kantsleri agoonia pikeneb mõnevõrra. kuid lõpuks tuleb tal kas alla anda, mis tähendab Seehoferi nõudmiste aktsepteerimist ja Saksamaa piiride sulgemist. Alternatiiviks — sest nende nõudmistega ta nõustuda ei saa – on tagasiastumine."

Merkeli nõrkus kodumaal mõjutas paratamatult ka tema positsioone Euroopa Liidus. Tundub, nagu oleks karja juhti rünnatud hüüetega "Akela ei saanud hakkama!" (tsitaat Kiplingi "Mowglist", mis kuulutab karja juhi võimetusest oma kohustusi täita – Toim.). Briti, Prantsuse ja Ameerika ajakirjandus teatab üksmeelselt, et Saksamaa liider, kes seni Euroopa Liitu ühendas, on muutunud tema peamiseks hävitajaks.

Enamgi veel, Euroopa riigipead, kes veel mõni aeg tagasi Saksa kantsleri iga sõna püüdsid, ei häbene enam teda avalikult šantaažeerida. Põhimõtteliselt ähvardas mõni "noorem liikmesriik" juba varemgi sarnastel tippkohtumistel oma "eristaatuse" ja vetoõigusega. Ähvardustest kaugemale asi ei läinud – lõppude lõpuks hääletasid kõik Berliini ja Euroopa ametnikkonna seisukohale vastavalt ühtmoodi. Nüüd aga blokeeris uus Itaalia peaminister Giuseppe Conte praktiliselt kogu tippkohtumise kuni temale vajalike otsuste vastuvõtmiseni rändeküsimustes. See põhjustas dramaatilise unetu öö neljapäeval vastu reedet, mil ELi juhid otsisid kompromissi kella viieni hommikul.

Ilmselt blokeeris Conte ajutiselt ka Venemaa vastaste sanktsioonide pikendamise. Algselt plaaniti, et Saksamaa ja Prantsusmaa, kui Euroopa esindajad "Normandia nelikus", kannavad ühise õhtusöögi käigus lühidalt ette olukorrast Minski kokkulepete täitmise vallas. Ja sealsamas, "magustoidu söömise ajal", pikendavad nad ka sanktsioone. Kuid sündmused arenesid sootuks teisiti.

Olukorda illustreerib järgmine episood. Telekanali "Rossija 1" saatejuht Jevgeni Popov küsis vahetult enne õhtusööki kolmel korral Prantsuse riigipealt sanktsioonide kohta. Macron tegi näo, nagu ei mõistaks ta küsimusi, vastates üldiste, mitte midagi ütlevate fraasidega. Tundub, et ta lihtsalt ei teadnud vastust.

Trump: Euroopa Liit on võib-olla sama halb kui Hiina >>

Tasub pöörata tähelepanu asjaolule, et ka "magustoidu" ajal esitatud aruande järel puudus igasugune teave sanktsioonide saatusest. Euroopa Nõukogu pressiteenistus avaldas sõnumi piirangute pikendamise kohta alles reedel kell 05.00 kohaliku aja järgi — samaaegselt kokkuleppele jõudmisega migratsiooniküsimuses. Võime järeldada, et Itaalia täitis oma lubaduse blokeerida ka muud tippkohtumise otsused kuni peamise probleemi osas vajalikule üksmeelele jõudmiseni. See tähendab, et väljapressimine EL-s töötab. Mis on samuti oluline märk.

Kiievi Poliitikauuringute ja konfliktiteaduse keskuse direktori Mihhail Pogrebinski sõnul, kes oli ise tippkohtumise päevil Brüsselis, "on selline pealiskaudne lähenemine Ukraina küsimusele ennekuulmatu." "See tähendab, et eurooplased ei ole tegelikult Minski protsessi edendamisest huvitatud, vastasel juhul oleksid nad vähemalt maininud Ukraina kohustust täita oma osa lepingust," kommenteeris ekspert RIA Novostile.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et kaks peamist probleemi — ränne ja Brexit — jäid lahendamata. Itaalia peamist nõuet "Dublini reegli" (ebaseaduslike põgenike tagasisaatmine esimesse Euroopasse sisenemise riiki) kehtetuks tunnistamise kohta arutatakse alles oktoobris toimuval tippkohtumisel.

Ka Brexiti arutelu on oktoobrini edasi lükatud, kuigi kõik mõistavad, et nii tähtsat küsimust pole võimalik edasi lükata. Erinevate riikide delegatsioonide esindajatega suhtlemine näitas, et vaid vähesed usuvad ELi ja Suurbritannia vahel vastastikku vastuvõetava kokkuleppe saavutamisse.

Euroopa ametnike püüded esitada "pagulaslaagrite loomise otsust" läbimurdelisena ei kannata mingit kriitikat, sest ei ükski riik Euroopas ega Aafrikas avaldanud soovi selliseid laagreid vabatahtlikult oma pinnale luua. Pole üllatav, et mõned Euroliidu juhtfiguurid tunnistavad mitteformaalse suhtluse käigus, et "ööistungil" saavutatud rändekokkulepped ei pruugi olla väärt isegi paberit, millele nad kirja pandi."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

57
Tagid:
tippkohtumine, poliitika, migratsioon, rändekriis, EL, Alexander Sosnowski, Angela Merkel, Brüssel, Euroopa, Saksamaa