Põgenikud Vahemere lõunaranniku lähistel

Euroopa migratsioonikriis: tarad, piirivalvurid ja laagrid

81
(Uuendatud 11:27 28.06.2018)
Sisserändajate probleemile pühendatud 24. juuni plaaniväline mitteametlik tippkohtumine ei aidanud Euroopat lahendusele lähemale, seades kahtluse alla ka 28. juunil toimuva ametliku EL tippkohtumise edukuse.

TALLINN, 27. juuni — Sputnik, Aleksei Toom.  Euroopa on valmis kulutama sadu miljoneid oma välispiiri, piiri- ja rannavalve tugevdamiseks ning ümberasunute tarvis põgenikelaagrite loomiseks Põhja-Aafrika riikide ja Türgi territooriumile. Kuid migratsiooniprobleemi põhimõtteline lahendus Brüsselil ikka veel puudub. 

Lootust ei paku ka peatne 28. juuni tippkohtumine Brüsselis, mille eesmärk peaks olema ebaseaduslike sisserändajate uutes kohtlemisviisides kokku leppida.

Nagu Sputnik Eesti juba teatas, on erimeelsused EL riikide või pigem Euroliidu lääne-, ida- ja lõunaosa vahel sisserändajatesse suhtumise küsimuses nii suured, et Euroopa Komisjoni presidendil Jean-Claude Junckeril tuli 24. juunil kiirkorras kokku kutsuda mitteametlik kümne EL riigi "väike" tippkohtumine, et üritada "päris" ELi 28. juuni tippkohtumise eelõhtul lahenduse põhimõtteline alus ette valmistada. Itaalia uue peaministri Giuseppe Conte jõupingutuste abil mõni aeg tagasi valminud EL "rändedoktriini" eelnõu lükati tagasi.

Toimunut kokkuvõtvad Euroopa Komisjoni pressiteenistuse teated 26. juunist on küllaltki kuivad. Vaevalt seda kümne riigi tippkohtumist edukaks võib lugeda, kuid Austria kantsler Sebastian Kurz nimetas pühapäevast neljatunnist arutelu väga kasulikuks ja "optimismi sisendavaks."

Vestlus kaldus kaitse tugevdamisele Schengeni sisepiiridel, vältimaks "teisest" migratsiooni juba Euroopasse vastu võetud immigrantide seas ja loomulikult ka liidu välispiiridel, samuti laagrite loomisele ELi naaberriikide (eelkõige Liibüa ja Türgi) territooriumil, kus migrantidele antakse nende pagulasstaatuse saamiseks sobivuse osas esialgne hinnang.

Uus poliitika: "Mitte sisse lasta ja välja saata"

Eelkõige portaalis Euractiv Germany tsiteeritud kantsler Kurtz nimetas seda "õigeks suunaks", kuid kõige rohkem rändekriisi all kannatavad Itaalia, Malta ja Kreeka ei ole temaga tõenäoliselt nõus. 

Idee saata Vahemerest väljapüütud sisserändajad tagasi Aafrika rannikule neile ilmselt meeldib, kuid lisaks tahaks nad "jagada" ka juba kohalejõudnud potentsiaalseid ja tegelikke põgenikke liitlasriikide vahel. Just seda soovivad paljud ida- ja Kesk-Euroopa riigid, sellest otseselt keeldudes või migrantide jagamise kavasid vaikselt saboteerides.

Euroliidu rändepoliitika arutelu eelseisva 28. juuni tippkohtumise eelõhtul ei andnud probleemi lahendamiseks praktiliselt mitte midagi põhimõttelist, mis võiks uue EL doktriinina asendada kasutuks muutunud Dublini määrust.

Välja saadetud pagulased saadeti Iraagist Soome tagasi >>

Põgenikustaatuse taotlejaga tegeleb senise lepingu põhjal Euroopa Liidu riik, mis oli sisserändaja teel Euroopasse esimene ja ülejäänud Euroopa Liidu liikmed, kuhu ta püüab liikuda, saadavad ta sinna tagasi. Võttes arvesse 2015. aastal alanud sisserände kriisi, tähendaks see Itaalia ja Kreeka jaoks kohustust ligikaudu 1,2 miljoni inimest tagasi võtta ja nende taotlused läbi vaadata.

Balti riikide, sealhulgas Eesti positsioon jääb 28. juuni tippkohtumisel ilmselt endiseks – Balti riigid ei ole nõus sisserändajate jagamisele kvootide alusel ja nad on valmis vastutasuna selle teenuse eest lõunariikidele peale maksma. Kuid summad peaksid jääma mõõdukaiks.

Kui aga Brüssel neid survestab, annavad Baltimaad tõenäoliselt järele, mida ei saa öelda "põhimõttelise otsuse teinud" Ungari ja Poola kohta. Tippkohtumine tõotab tulla põnev ja emotsiooniderohke.

81
Tagid:
EL tippkohtumine, Dublini määrus, pagulaskriis, Schengen, Frontex, EL, Sebastian Kurz, Lõuna-Euroopa, Baltimaad, Aafrika, Lähis-Ida, Kreeka, Liibüa, Brüssel, EL, Türgi, Itaalia
Samal teemal
Lennusadamas tähistatakse maailma pagulaste päeva
Itaalia ja Malta tülitsevad migrantide pärast
Hispaania võtab vastu mitmesaja illegaalse põgenikuga laeva