Euroopa Parlament on heaks kiitnud uued tööhõivereeglid, illustreeriv foto

Saame teietagi hakkama: miks Brüsselil pole enam "Poola torumeest" tarvis

92
(Uuendatud 21:21 14.06.2018)
Euroopa Parlament on heaks kiitnud uued tööhõivereeglid. Tööandjad on kohustatud maksma piiritagustele töötajatele vähemalt samapalju kui kohalikele. Sellest, kuidas Euroopas uuendustesse suhtutakse — RIA Novosti materjalis.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti kolumnist

Ühelt poolt tundub see hoolimisena EL "vaesemate" riikide kodanikest, kes on tulnud "rikkamatesse" riikidesse suuremat palka teenima, teisest küljest võib see kogu tööturu uppi lüüa — mõned Lääne meediaväljaanded juba süüdistavad Brüsselit "Ida ja Lääne vahelise müüri" ehitamises.

Dokument, mille poolt hääletas 456 Euroopa parlamendiliiget 652-st, peab "tagama välismaalt tulnud töötajatele parema kaitse ja ettevõtete ausama konkurentsi". Nii seisab Euroopa Parlamendi ametlikus veebiportaalis.

Kallid välismaalased

Tööandja peab maksma võrdselt kõigile EL liikmesriikide kodanikele. Lisaks on ta kohustatud tagama Euroopa võõrtöölisele inimväärsed elamistingimused, mis vastavad EL sanitaarnõuetele, hüvitama tööle- ja kojusõidu ega tohi tema liikumis- ja elamiskulusid kinni pidada töötasust.

Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina, illustratiivne foto
© Sputnik / Константин Чалабов

Välismaalasega võib töölepingu sõlmida maksimaalselt üheks aastaks, pärast seda võib lepingut kõige rohkem kuueks kuuks pikendada. Kui ka pärast seda tähtaega jätkab välismaalane töötamist, laieneb talle juba täies mahus vastuvõtva riigi tööõigus.

EL liikmesriigid on kohustatud välismaale tööle siirduvaid kodanikke kaitsma petturitest töövahendajate eest. Seega välismaalastest töötajate palkamine ei ole enam odavam, nagu seni, vaid kallim. Euroopa Parlament on andnud kaks aastat, et viia siseriiklikud õigusaktid uute nõuetega vastavusse, misjärel nad jõustuvad.

Koormav vabadus

Kõik see on vastuolus Euroopa Liidu ühe põhiprintsiibi — liikumisvabadusega. Liitu kuuluvate riikide kodanikud võivad EL-s vabalt ringi liikuda, seal kus tahes riigis elada, töötada või õppida. Eriti aktiivselt hakkas see põhimõte toimima pärast 2004. aastat, kui Euroopa rahvaste perre tulid mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa endise sotsialismileeri riigid. Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Balti riikide kodanikud tormasid massiliselt tööle majanduslikult jõukamal järjel olevatesse lääneriikidesse.

Norra kohus mõistis SMS-i teel vallandatud Eesti tislereile hüvitise >>

Lääne-Euroopa madalaimalt tasustatavate ja ebapopulaarsematele töökohtadele odavate töökätega varustamise võitja palmioksa jagasid Leedu, Läti ja Poola, kuid ka teised ei jäänud oluliselt maha. Varsti võib see turg kokku kukkuda: Euroopa Parlamendi direktiiv tõmbab dumpingule kriipsu peale. Võiks arvata, et vaba liikumise põhimõtet tööotsinguteks keegi de jure ei riku, kuid de facto on see piiratud: sellist tööd lihtsalt enam ei ole.

Kes asendab postiljoni?

Kuidas nüüd täita ebapopulaarseid vabu töökohti ja kes teevad ära hooajalised põllumajandustööd, on ebaselge. Näiteks Saksamaal, kuhu traditsiooniliselt tulid tööle poolakad, on nad nüüd vabrikutes, ehitusplatsidel ja loomakasvatusettevõtetes. Eriti palju poolakaid tuleb köögi- ja puuvilju koristama. Sakslased seda tööd ei tee. Uued nõuded suurendavad tööjõukulusid ja paljud põllumajandustootjad satuvad laostumise äärele.

Potsdamis elav Berliini firma Terreco GmbH põllumajandusküsimuste konsultant Markus Viggert võrdleb olukorda postiljoni ametis toimunuga. 

"Saksamaa seaduste kohaselt on tööandja kohustatud palgatud välismaalasele maksma vähemalt miinimumpalka — veidi üle üheksa euro tunnis. Hooajalistele põllumajandustöötajatele enamasti nii makstaksegi. Kuid postiljonitööd sellise raha eest keegi teha ei tahtnud. Selle tulemusena olid ametiasutused sunnitud tõstma postiljonide miinimumpalka 2100 euroni kuus ja see, mitte eriti kvalifitseeritud elukutse, on muutunud väga kõrgelt tasustatavaks," ütles ta.

Tema arvates peavad põllumajandustootjad nüüd rohkem investeerima käsitsitöö mehhaniseerimisse — Saksamaal on juba näiteks ilma traktoristideta töötavaid traktoreid. Igal juhul väheneb uute eeskirjade rakendudes välismaiste palgatöötajate voog. Ja ennekõike tabab see odavat tööjõu väljasaatvaid riike.

"Need samad poolakad ja teiste Ida-Euroopa EL liikmesriikide kodanikud, kellele töötamine Saksamaal oli oluline sissetulekuallikas, peavad nüüd koju jääma, kus nad enam nii palju teenida ei suuda. Tuleb välja, et Euroopa Liit on loonud süsteemi, mis takistab atraktiivsete töökohtade loomist," ütleb Viggert.

"Kasige koju!" — kuidas Ukraina töölisi Euroopas vastu võetakse >>

Millest statistika vaikib?

Euroopa Parlamendi teatel oli 2016. aastal EL-s 2,3 miljonit EL-sisest võõrtöötajat. Kusjuures 2010. aastast on see näitaja kasvanud peaaegu 70 protsendi võrra ja tõus jätkub. Kõik eksperdid teevad reservatsiooni, et arvestatud on ainult neid, kes töötavad "valgete" lepingutega. Tegelikkuses on see näitaja hinnanguliselt suurusjärgu võrra suurem.

Ida-Euroopa riikidest on välismaal töötavate inimeste osakaal kõige suurem Leedus. Nika (ta palus end nii nimetada) jättis oma telefoninumbri Euroopas tööd pakkuvale võrgulehele. Ta on 11 aastat meditsiinis töötamise praktikat omav venelanna. Ta on abielus Leedu kodanikuga ja elab Euroopa Liidus.

Tööl käib ta regulaarselt Saksamaal, töötades põetajana mõnes haiglas, hooldekodus või peres. Venemaa arstidiplomist pole seal talle kasu, sealhulgas ebapiisava saksa keele oskuse tõttu. Kuid isegi selline kvalifitseerimata töö võimaldab talle palju suurema sissetuleku kui Leedus.

"Ma ei usu, et Saksamaal oleks järjekord sakslastest, kes tahaksid teha minu tööd. Seni on minul ja teistel minusugustel õnnestunud leida tööd peamiselt seetõttu, et keegi teine seda tööd teha ei taha. Kuid kui tööandjad peavad maksma mulle samapalju kui saksa põetajale ja lisaks veel sõidu- ja elamiskulude eest, siis on ebatõenäoline, et nad mind edaspidi ametlikult palgata tahaksid. Tõenäoliselt see töö jääb, kuid seda ei dokumenteerita — just nii toimub see täna paljudes peredes. Selle tulemusena on välismaalased veelgi vähem kaitstud kui praegu," ütleb Nika.

Temaga nõustub Slava Schwab, kes on sündinud 1980-ndate alguses Kasahstanis ja 1990. aastate lõpus kolinud koos vanematega Saksamaale. Tal on Berliinis väike konsultatsioonifirma.

"Euroopa tööturgude hall ja must sektor hakkavad pärast uute Euroopa Liidu reeglite jõustumist oluliselt laienema. Paljud tööandjad, kes kasutavad Kesk- ja Ida-Euroopa odavat tööjõudu, lähevad lihtsalt peitu. Kindlasti suureneb individuaalettevõtjate arv, kellena tööle tulevad isikud end registreerivad. Seda, kuidas nad oma kaasmaalaste tööd kasutavad, on võimudel väga raske kontrollida," väidab ettevõtja.

Nihe idapoole

Välismaa töötajate täiendav 'kaitse' loob lääne ja ida vahele Euroopas järjekordse müüri, mis takistab tööjõu vaba liikumist "noortest" EL liikmesriikidest "vanadesse". See süvendab probleeme vähemarenenud Euroopa riikides, kelle jaoks nende kodanike poolt läänest toodud raha on oluliseks sissetulekuallikaks. Sealhulgas maksutuluna.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

Brüsselit see kõige järgi otsustades ei peata. Lisaks on Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud ELi eelarveprojektis aastateks 2021-20027 kavandatud maksete lõpetamine Euroopa fondidest riikidele, kes rikuvad õigusriigi põhimõtteid. Jutt on eelkõige Poolast ja Ungarist, keda on juba mitu aastat kritiseerinud kohtureformi ja mitmete õigusaktide pärast.

See toimub Brexiti taustal, kus EL suurim netomaksja astub mängust välja koos 12 miljardi eurose iga-aastase sissemaksega ühiskassasse. Ja mitte ainult see summa tuleb jaotada ülejäänud 27 liikmesriigi vahel — kavatsetakse suurendada ka riikide sissemakseid. Tundub, et idee "kahe kiirusega Euroopast" – "vaesest" ja "rikkast" — tulevikku liikuvast ja mahajäävast — on juba realiseerunud.

Uued välistööjõu palkamise reeglid ei ole Euroopa värbamisbürokraatide leiutis. Nad on kutsutud lahendama lääneriikide probleeme, ütleb Läti Vene Liidu juhatuse liige Juri Petropavlovski.

Eelkõige on Saksamaal ja paljudes teistes Euroopa Liidu lääneosades täna pagulaste ja sisserändajate vastuvõtmise programmi tõttu tekkinud töötajate üleküllus. Nende riikide valitsused on väga mures, kuidas eelarvet koormavaid ülalpeetavaid sisserändajaid oma tööturule kaasata.

"Reegleid muutnud EL võimud vabastavad ühelt poolt seni välistöötajate poolt hõivatud töökohad, teisalt aga suurendab kõrgemate palkadega nende atraktiivsust, lootuses, et need kohad täidavad immigrandid. See, milliseid muresid see idapool tekitab, Brüsselit eriti ei huvita," ütleb Juri Petropavlovski.

Ka idas tuleb vabanenud tööjõuressurssidele kuidagi rakendus leida. Ja tõenäoliselt tuleb hakata vabastama täna Ukraina võõrtöölistega hõivatud töökohti. Alates viisavaba režiimi kehtestamisest on Euroopasse kolinud vähemalt miljon ukrainlast — peamiselt Poolasse ja Baltimaadesse. Pole välistatud, et peagi tuleb neil koju tagasi pöörduda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

92
Tagid:
võõrtööline, tööhõive, tööandja, reeglid, võõrtööjõud, Euroopa Parlament, Poola, Euroopa, Ukraina, Balti riigid