Euroopa Parlament on heaks kiitnud uued tööhõivereeglid, illustreeriv foto

Saame teietagi hakkama: miks Brüsselil pole enam "Poola torumeest" tarvis

109
(Uuendatud 21:21 14.06.2018)
Euroopa Parlament on heaks kiitnud uued tööhõivereeglid. Tööandjad on kohustatud maksma piiritagustele töötajatele vähemalt samapalju kui kohalikele. Sellest, kuidas Euroopas uuendustesse suhtutakse — RIA Novosti materjalis.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti kolumnist

Ühelt poolt tundub see hoolimisena EL "vaesemate" riikide kodanikest, kes on tulnud "rikkamatesse" riikidesse suuremat palka teenima, teisest küljest võib see kogu tööturu uppi lüüa — mõned Lääne meediaväljaanded juba süüdistavad Brüsselit "Ida ja Lääne vahelise müüri" ehitamises.

Dokument, mille poolt hääletas 456 Euroopa parlamendiliiget 652-st, peab "tagama välismaalt tulnud töötajatele parema kaitse ja ettevõtete ausama konkurentsi". Nii seisab Euroopa Parlamendi ametlikus veebiportaalis.

Kallid välismaalased

Tööandja peab maksma võrdselt kõigile EL liikmesriikide kodanikele. Lisaks on ta kohustatud tagama Euroopa võõrtöölisele inimväärsed elamistingimused, mis vastavad EL sanitaarnõuetele, hüvitama tööle- ja kojusõidu ega tohi tema liikumis- ja elamiskulusid kinni pidada töötasust.

Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina, illustratiivne foto
© Sputnik / Константин Чалабов

Välismaalasega võib töölepingu sõlmida maksimaalselt üheks aastaks, pärast seda võib lepingut kõige rohkem kuueks kuuks pikendada. Kui ka pärast seda tähtaega jätkab välismaalane töötamist, laieneb talle juba täies mahus vastuvõtva riigi tööõigus.

EL liikmesriigid on kohustatud välismaale tööle siirduvaid kodanikke kaitsma petturitest töövahendajate eest. Seega välismaalastest töötajate palkamine ei ole enam odavam, nagu seni, vaid kallim. Euroopa Parlament on andnud kaks aastat, et viia siseriiklikud õigusaktid uute nõuetega vastavusse, misjärel nad jõustuvad.

Koormav vabadus

Kõik see on vastuolus Euroopa Liidu ühe põhiprintsiibi — liikumisvabadusega. Liitu kuuluvate riikide kodanikud võivad EL-s vabalt ringi liikuda, seal kus tahes riigis elada, töötada või õppida. Eriti aktiivselt hakkas see põhimõte toimima pärast 2004. aastat, kui Euroopa rahvaste perre tulid mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa endise sotsialismileeri riigid. Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Balti riikide kodanikud tormasid massiliselt tööle majanduslikult jõukamal järjel olevatesse lääneriikidesse.

Norra kohus mõistis SMS-i teel vallandatud Eesti tislereile hüvitise >>

Lääne-Euroopa madalaimalt tasustatavate ja ebapopulaarsematele töökohtadele odavate töökätega varustamise võitja palmioksa jagasid Leedu, Läti ja Poola, kuid ka teised ei jäänud oluliselt maha. Varsti võib see turg kokku kukkuda: Euroopa Parlamendi direktiiv tõmbab dumpingule kriipsu peale. Võiks arvata, et vaba liikumise põhimõtet tööotsinguteks keegi de jure ei riku, kuid de facto on see piiratud: sellist tööd lihtsalt enam ei ole.

Kes asendab postiljoni?

Kuidas nüüd täita ebapopulaarseid vabu töökohti ja kes teevad ära hooajalised põllumajandustööd, on ebaselge. Näiteks Saksamaal, kuhu traditsiooniliselt tulid tööle poolakad, on nad nüüd vabrikutes, ehitusplatsidel ja loomakasvatusettevõtetes. Eriti palju poolakaid tuleb köögi- ja puuvilju koristama. Sakslased seda tööd ei tee. Uued nõuded suurendavad tööjõukulusid ja paljud põllumajandustootjad satuvad laostumise äärele.

Potsdamis elav Berliini firma Terreco GmbH põllumajandusküsimuste konsultant Markus Viggert võrdleb olukorda postiljoni ametis toimunuga. 

"Saksamaa seaduste kohaselt on tööandja kohustatud palgatud välismaalasele maksma vähemalt miinimumpalka — veidi üle üheksa euro tunnis. Hooajalistele põllumajandustöötajatele enamasti nii makstaksegi. Kuid postiljonitööd sellise raha eest keegi teha ei tahtnud. Selle tulemusena olid ametiasutused sunnitud tõstma postiljonide miinimumpalka 2100 euroni kuus ja see, mitte eriti kvalifitseeritud elukutse, on muutunud väga kõrgelt tasustatavaks," ütles ta.

Tema arvates peavad põllumajandustootjad nüüd rohkem investeerima käsitsitöö mehhaniseerimisse — Saksamaal on juba näiteks ilma traktoristideta töötavaid traktoreid. Igal juhul väheneb uute eeskirjade rakendudes välismaiste palgatöötajate voog. Ja ennekõike tabab see odavat tööjõu väljasaatvaid riike.

"Need samad poolakad ja teiste Ida-Euroopa EL liikmesriikide kodanikud, kellele töötamine Saksamaal oli oluline sissetulekuallikas, peavad nüüd koju jääma, kus nad enam nii palju teenida ei suuda. Tuleb välja, et Euroopa Liit on loonud süsteemi, mis takistab atraktiivsete töökohtade loomist," ütleb Viggert.

"Kasige koju!" — kuidas Ukraina töölisi Euroopas vastu võetakse >>

Millest statistika vaikib?

Euroopa Parlamendi teatel oli 2016. aastal EL-s 2,3 miljonit EL-sisest võõrtöötajat. Kusjuures 2010. aastast on see näitaja kasvanud peaaegu 70 protsendi võrra ja tõus jätkub. Kõik eksperdid teevad reservatsiooni, et arvestatud on ainult neid, kes töötavad "valgete" lepingutega. Tegelikkuses on see näitaja hinnanguliselt suurusjärgu võrra suurem.

Ida-Euroopa riikidest on välismaal töötavate inimeste osakaal kõige suurem Leedus. Nika (ta palus end nii nimetada) jättis oma telefoninumbri Euroopas tööd pakkuvale võrgulehele. Ta on 11 aastat meditsiinis töötamise praktikat omav venelanna. Ta on abielus Leedu kodanikuga ja elab Euroopa Liidus.

Tööl käib ta regulaarselt Saksamaal, töötades põetajana mõnes haiglas, hooldekodus või peres. Venemaa arstidiplomist pole seal talle kasu, sealhulgas ebapiisava saksa keele oskuse tõttu. Kuid isegi selline kvalifitseerimata töö võimaldab talle palju suurema sissetuleku kui Leedus.

"Ma ei usu, et Saksamaal oleks järjekord sakslastest, kes tahaksid teha minu tööd. Seni on minul ja teistel minusugustel õnnestunud leida tööd peamiselt seetõttu, et keegi teine seda tööd teha ei taha. Kuid kui tööandjad peavad maksma mulle samapalju kui saksa põetajale ja lisaks veel sõidu- ja elamiskulude eest, siis on ebatõenäoline, et nad mind edaspidi ametlikult palgata tahaksid. Tõenäoliselt see töö jääb, kuid seda ei dokumenteerita — just nii toimub see täna paljudes peredes. Selle tulemusena on välismaalased veelgi vähem kaitstud kui praegu," ütleb Nika.

Temaga nõustub Slava Schwab, kes on sündinud 1980-ndate alguses Kasahstanis ja 1990. aastate lõpus kolinud koos vanematega Saksamaale. Tal on Berliinis väike konsultatsioonifirma.

"Euroopa tööturgude hall ja must sektor hakkavad pärast uute Euroopa Liidu reeglite jõustumist oluliselt laienema. Paljud tööandjad, kes kasutavad Kesk- ja Ida-Euroopa odavat tööjõudu, lähevad lihtsalt peitu. Kindlasti suureneb individuaalettevõtjate arv, kellena tööle tulevad isikud end registreerivad. Seda, kuidas nad oma kaasmaalaste tööd kasutavad, on võimudel väga raske kontrollida," väidab ettevõtja.

Nihe idapoole

Välismaa töötajate täiendav 'kaitse' loob lääne ja ida vahele Euroopas järjekordse müüri, mis takistab tööjõu vaba liikumist "noortest" EL liikmesriikidest "vanadesse". See süvendab probleeme vähemarenenud Euroopa riikides, kelle jaoks nende kodanike poolt läänest toodud raha on oluliseks sissetulekuallikaks. Sealhulgas maksutuluna.

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

Brüsselit see kõige järgi otsustades ei peata. Lisaks on Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud ELi eelarveprojektis aastateks 2021-20027 kavandatud maksete lõpetamine Euroopa fondidest riikidele, kes rikuvad õigusriigi põhimõtteid. Jutt on eelkõige Poolast ja Ungarist, keda on juba mitu aastat kritiseerinud kohtureformi ja mitmete õigusaktide pärast.

See toimub Brexiti taustal, kus EL suurim netomaksja astub mängust välja koos 12 miljardi eurose iga-aastase sissemaksega ühiskassasse. Ja mitte ainult see summa tuleb jaotada ülejäänud 27 liikmesriigi vahel — kavatsetakse suurendada ka riikide sissemakseid. Tundub, et idee "kahe kiirusega Euroopast" – "vaesest" ja "rikkast" — tulevikku liikuvast ja mahajäävast — on juba realiseerunud.

Uued välistööjõu palkamise reeglid ei ole Euroopa värbamisbürokraatide leiutis. Nad on kutsutud lahendama lääneriikide probleeme, ütleb Läti Vene Liidu juhatuse liige Juri Petropavlovski.

Eelkõige on Saksamaal ja paljudes teistes Euroopa Liidu lääneosades täna pagulaste ja sisserändajate vastuvõtmise programmi tõttu tekkinud töötajate üleküllus. Nende riikide valitsused on väga mures, kuidas eelarvet koormavaid ülalpeetavaid sisserändajaid oma tööturule kaasata.

"Reegleid muutnud EL võimud vabastavad ühelt poolt seni välistöötajate poolt hõivatud töökohad, teisalt aga suurendab kõrgemate palkadega nende atraktiivsust, lootuses, et need kohad täidavad immigrandid. See, milliseid muresid see idapool tekitab, Brüsselit eriti ei huvita," ütleb Juri Petropavlovski.

Ka idas tuleb vabanenud tööjõuressurssidele kuidagi rakendus leida. Ja tõenäoliselt tuleb hakata vabastama täna Ukraina võõrtöölistega hõivatud töökohti. Alates viisavaba režiimi kehtestamisest on Euroopasse kolinud vähemalt miljon ukrainlast — peamiselt Poolasse ja Baltimaadesse. Pole välistatud, et peagi tuleb neil koju tagasi pöörduda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

109
Tagid:
võõrtööline, tööhõive, tööandja, reeglid, võõrtööjõud, Euroopa Parlament, Poola, Euroopa, Ukraina, Balti riigid
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega