Kanadas toimus G7 tippkohtumine

"Ameerika ei ole enam Läänemaailma pank": mis Putin siia puutub

74
(Uuendatud 12:46 17.06.2018)
Teatavates ringkondades peetakse heaks tooniks halada Venemaa väljaheitmise üle "väljavalitute G7-st". On aeg selle traditsiooniga hüvasti jätta.

Ivan Danilov, Crimson Alter blogi autor RIA Novostile

Kanadas La Malbaie´s toimunud G7 tippkohtumist jälgides ei saanud lahti mõttest, et Putinil on väga vedanud, sest ta ei pidanud osalema üritusel, mis meenutas pigem jõhkrat ja väga koledat peretüli, kui väga mõjukasse organisatsiooni kuuluvate riikide riigipeade kohtumist. Vaevalt meeldiks kellelegi olla võõra peretüli tunnistajaks, ja veel sellise, kus avalikkuse ette on kistud vanad solvumised ja vastastikused etteheited, mille juured ulatuvad eelmisesse sajandisse. Täiendavat vürtsi andis tülile paljude ajakirjanike juuresviibimine, samuti asjaolu, et läbirääkimistest osavõtjate iga liigutus, iga repliik ja pilk muutus sedamaid suhtlusvõrgustikes elava arutelu ja hukkamõistu objektiks.

Kõik, alates Macroni tugevast ja kurjast käepigistusest Trumpiga kuni "peapistrik" John Boltoni kõõrdpilguni, mis pidi sõna otseses mõttes läbistama Angela Merkeli, sai USA ja Euroopa poliitikute, diplomaatide, ajakirjanike ja sotsiaalvõrgustike kasutajate kommentaaride objektiks, kus ookeanitaguste oponentide haavamiseks ei valitud väljendeid. Kunagi varem ei ole EL ja USA vastastikust põlgust demonstreeritud nii avalikult ja selgelt.

Канцлер ФРГ Ангела Меркель разговаривает с президентом США Дональдом Трампом на саммите G7. 9 июня 2018
© AP Photo / Jesco Denzel
Kanadas toimus G7 tippkohtumine.

Pildi täiuslikust skandaalist lõid Trump ja tema administratsioon kahe enneolematu võttega. Esiteks, USA president keeldus alla kirjutamast G7 tippkohtumise lõppdeklaratsioonile ja Trump nõustaja kaubandussuhete alal ütles, et Kanada peaminister Trudeau´le on soovimatuse tõttu Washingtoni nõudmisi täita "reserveeritud koht põrgus".

Jan Bremmer, mõjukas Ameerika välispoliitikaekspert, mõttekoja Eurasia Group asutaja ja patoloogiline russofoob, kommenteeris kujunenud olukorda kurvastusega. Ta postitas Twitteris nüüdseks juba kuulsaks saanud pildi, millel oli jäädvustatud eriti piinlik hetk läbirääkimistel, kus Angela Merkeli ning Donald Trumpi pilkudes peegeldub varjamatu vastastikune vaen.

"Nii kadus Lääne ühtsus", allkirjastas Bremmer selle sügavalt sümboolse ülesvõtte.

Šanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumine Hiinas
Пресс-служба Президента РФ

On oluline märkida, et vaatamata teistele fotodele, millelt saab välja lugeda veidi vähem pingelist õhkkonda, näitab juba iseenesest see fakt, et ajakirjanike, ekspertide ja diplomaatide kogukonnad valisid just selle foto ühehäälselt tippkohtumise sümboliks, et Maria Zahharoval oli õigus, kui ta kirjutas: "Pole oluline, mis toimus suletud uste taga. Õigemini pole tähtsust, et uksed olid suletud. Vaid üks klõps ja kate tõuseb."

On tähelepanuväärne, et Bolton kommenteeris sama ülesvõtet hoopis teisest vaatevinklist: "Lihtsalt üks järjekordne G7 tippkohtumine, kus teised riigid eeldavad, et USA on igavesti nende pank.

President ütles selgelt välja — see pole enam nii." Pole raske mõista, et paljud majandusteadlased, rahandustegelased ja ajakirjanikud näitasid Boltonile kohe, et USA käitumist ülejäänud maailmaga võib võrrelda millega iganes, kuid mitte pankuri käitumisega, kasvõi juba sellepärast, et USA ei ole mitte muu maailma võlausaldaja, vaid võlgnik. Näiteks märkis Jan Bremmer, et tegelikult kutsus Trumpi nõunik üles likvideerima USA dollari staatust maailmarahana.

President Vladimir Putin rääkis Otseliini saates Venemaa heidutusvõimest ja tulevikuplaanidest, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõrmejälg USA presidendi Donald Trumpi käel pärast kätlemist G7 tippkohtumisel Charlevoix`s, Quebecis, Kanadas 8. juunil 2018

Kõik need tsitaadid on olulised näitamaks, et "ühtse Lääne tugeva sisekriisi võrdlus skandaalse lahutusega ei ole "Kremli propaganda müüt", vaid karm reaalsus, mida arutati aktiivselt mõlemal pool Atlandi ookeani. On naljakas, et isegi selles, puhtalt Lääne konfliktis, püüavad paljud ikkagi näha Putini varju, mis on langenud kunagi nii pilvitutele Euroopa ja Ameerika suhetele.

Guy Verhofstadt, Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esimees kirjutas Twitteris irooniliselt, et kuulsal G7 fotol arutleti parajasti Trumpile esitatud küsimuse üle: "Ütle, millist komprat Vladimiril (Putinil – toim.) teie kohta on ja võibolla saame me aidata". Seda nalja võib vaevalt õnnestunuks pidada (ja pole kindel, et see oli üldse nali), kuid see-eest võib kindlalt öelda, et nendest, kes näevad praeguses Lääne kriisis Putini kätt, ei saa enam keegi millegagi aidata. See paranoia on juba korvamatu.

Selle ilmselgelt läbikukkunud "seitsmiku" tippkohtumise kontekstis väärib meenutamist Donald Trump ettepanek Venemaa tagasikutsumisest sellesse rahvusvahelise koostöö formaati ja selle klassifitseerimist halvaks trollimiseks, kusjuures mitte Venemaa, vaid just nimelt Washingtoni Euroopa partnerite poolsesse trollimisse. Otsustades tema käitumise põhjal tippkohtumisel ja pärast tippkohtumist, oli USA president valmis tegema kõike, et näidata: "Kuuik" (see tähendab riigid, kes tema poliitika vastu mässu tõstsid) ei maksa midagi, ja selles mõttes Venemaa liidrile adresseeritud demonstratiivne "kutse laua taha" oli oluline osa tõrksate "liitlaste taltsutamise" programmist. Idee ebaõnnestus, kuid Trump ilmselt muud ei oodanudki.

Erilise teravuse Lääne publiku pettumusele G7 tippkohtumises andsid uudised ja fotod teiselt tippkohtumiselt, kus osales Venemaa president ja mis toimus Hiinas Qingdaos.

Логотип G7 в Квебеке
© REUTERS / YVES HERMAN
Kanadas toimus G7 tippkohtumine.

Lääne meediale meeldis kuni viimase ajani ilkuda SKO kui kunstlikult moodustatud organisatsiooni üle, mis erinevalt G7-st ei põhinevat ühistel väärtustel ja mida ei liida ühiseid huvid. Praktikas selgus, et "seitsmik" on tegelikult organisatsioon, mida ühised väärtused eraldavad ja mis ei suuda isegi lõppdeklaratsiooni alla kirjutada, SKO on aga kaasaegne ja üsna tõhus mehhanism erinevate riikide välispoliitika huvide ühtlustamiseks ja just seepärast võib SKO oma tippkohtumisel jõuda vähemalt lõppdeklaratsioonini.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Валерий Мельников

Veelgi enam, SKO riigid, sealhulgas organisatsiooniga hiljuti liitunud India ja Pakistan lisasid lõppdeklaratsiooni Washingtonile väga ebameeldiva "valuutapunkti", mis tähistab organisatsiooni keskendumist rahvuslike valuutade kasutamise laiendamisele kaubanduses ja investeeringutegevuses. Tegelikult on sellega deklareeritud kurss dollarivabale poliitikale Euraasias, kuid Washington on nii hõivatud arveteklaarimisega oma Euroopa ja Põhja-Ameerika liitlastega, et tal pole isegi aega sellele avatud väljakutsele reageerida.

Kahjuks peetakse teatavates Venemaa ringkondades heaks tooniks endiselt halada Venemaa väljaheitmise üle "väljavalitute G7-st". On aeg selle traditsiooniga hüvasti jätta. Ehitada üles jõukat, turvalist ja ookeanitagustest mõjudest vaba Euraasiat on palju huvitavam ja kasumlikum, kui olla võõra peretüli tunnistajaks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

74
Tagid:
G7, Emmanuel Macron, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel, Saksamaa, EL, USA, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega