Peterburi majandusfoorum

Macronile ja Merkelile pakutakse "naftaeurot" - Moskvata ei mängi välja

60
(Uuendatud 21:49 26.05.2018)
Lääne meedia hinnangul on Peterburi majandusfoorumil olulisim, et Venemaale saabusid maailma poliitilised ja majanduslikud raskekaallased: Emmanuel Macron, Shinzo Abe ja Cristine Lagarde.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor agentuurile RIA Novosti

Paariks päevaks on Peterburist saanud tõmbekeskus neile, kes tahaksid teada, kust poolt maailma poliitikas ja majanduses "puhub tuul", samuti neile, kes sooviksid koostöös Venemaaga või Venemaal töötades rasket raha teenida. On saanud enesestmõistetavaks, et Venemaa väidetav isoleerimine rahvusvahelisest üldsusest osutus Lääne propagandistide kulunud müüdiks, sest nad ei suuda enam oma lugejatele seletada, miks kiirustavad Peterburi nii Prantsuse naftahiiglase Total juht Patrick Pouyanné, Kesk-Aafrika Vabariigi president Faustin-Archange Touadéra ja kirjanik Nassim Nicholas Taleb.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

Arvestades, et Venemaa on üks uue multipolaarse maailmakorra poolustest, kelleta pole võimalik langetada ühtegi vähegi kaalukat geopoliitilist ega —majanduslikku otsust, on foorum kindlasti oma eesmärgi juba saavutanud.

Seejuures tuleb märkida, et kohtumisel on juba tehtud üsnagi huvitavaid ja Lääne-meedia poolt alahinnatud ettepanekuid, mille realiseerimine võib tugevati mõjutada jõudude vahekorda tuleviku maailmas. Näiteks Venemaa esimene asepeaminister ja ühtlasi rahandusminister Anton Siluanov tegi peaaegu avalikult Euroopa partneritele ettepaneku omamoodi bartertehinguks: "Euroopa Liit keeldugu toetamast USA majandussurvet Venemaale ja Venemaa aitab EL dedollariseerimisega". Just nii tuleb mõista kõrge Venememaa ametniku fraasi, et Moskva on valmis kasutama arvelduses Euroopa Liiduga dollari asemel eurot.

"Seega, kui Euroopa partnerid ei toeta USA majanduspoliitikat Venemaa suhtes, siis kindlasti näeme me väljapääsu selles, et tuleb kasutada Euroopa vääringut, Euroopa infrastruktuuri organisatsioone rahalisteks arveldusteks kaupade ja teenuste eest, mis täna on juba langenud erinevate piirangute alla,"- ütles Siluanov, tuletades meelde, et Venemaa püüab kasutada rahvuslikke vääringuid arveldsutes teiste riikidega. Ilmselt pidas ta silma SRÜ riike, Iraani ja loomulikult Hiinat.

Kui nimetada asju nende õigete nimedega, siis suures plaanis pakuti EL-le täiesti toimivat "naftaeuro" loomise skeemi, mis võib maailmaturul või vähemalt maailma idapoolkeral naftadollari kergesti välja tõrjuda. Sellise arengu geopoliitilisi tagajärgi on raske ülehinnata.

Kas olete kunagi mõelnud, miks Ameerika rahalise domineerimise süsteem põhineb just naftadollaril? USA ei tooda midagi sellist, mida kogu maailm peaks tingimata ostama dollarite eest, järelikult tekitaks nõudluse dollarite järele. Väga tingikult võiks selliseks "ülivajalikuks" toodanguks pidada Ameerika protsessoreid, kuid protsessorite müügimahud ei ole nii suured ja paljudele kolmanda maailma riikidele polegi neid tegelikult vaja. Aga naftat on vaja kõikidele ja sundides maailmale peale kohustuse tasuma nafta eest (mis pealegi pole toodetud USAs!) dollarites, suutsid ameeriklased tekitada pideva nõudluse USA valuuta järele ja teha nii, et keeldumine töötamisest väljaspool dollarisüsteem ei oleks mitte ainult ebamugav, see oleks suisa majanduslik katastroof. See ei ole tegelikult Ameerika oskusteave, vaid täiustatud variant Briti impeeriumis kasutusel olnud süsteemist, millega saavutati kunagi olukord, kus vaske ja muid tööstuse arendamiseks vajalikke metalle sai peaaegu eranditult osta vaid Briti naela eest ja peaaegu eranditult Londoni börsilt.

Dollari süsteemile väljakutse heitmiseks peavad selle vastastel olema korraga mitu elementi, mida on päris raske leida korraga ühest ja samast rigist. Ühelt poolt on vaja väga võimsat ja arenenud finantssüsteemi, mis oleks avatud välisriikide osalistele ja mida teised riigid usaldaksid. Teiselt poolt on vaja kontrolli mingite ressursside üle, mille tarbimine ei oleks valikuline, vaid eluliselt vajalik kõigile rahvusvahelises kaubanduses osalejatele. Lisaks on vaja suurt ja maksuvõimelist siseturgu, mis kasutaks konkreetset valuutat. Kirsiks tordil, kuid äärmiselt vajalikuks kirsiks tuleb pidada tugevat armeed, mis oleks võimeline mitte ainult kaitsma oma territooriumi, vaid oleks ka tõhusaks sõjalise jõu projektsiooniks mujal maailmas, et laiendada ja kaitsta ala, kus teatud dollari konkurent käibib. Kui sellist sõjalist kaitsekilpi pole, siis saavad Ameerika lennukikandjate grupid kergesti tasalülitada mistahes konkureeeriva valuutatsooni.

Hiinal on suhteliselt suur siseturg, kuid tema rahandussüsteem ei ärata maailmas erilist usaldust ja ka probleeme tema turu avatusega tunnistavad (ja püüavad seda lahendada) isegi Hiina ametnikud ise. Ka ressursside kontrollimisega ja võimaluse ning otsustavusega projetseerida Hiina sõjalist jõudu ei lähe kõik libedasti. Seevastu EL finantssüsteem on maailmas vägagi usaldusväärne, samuti on suur ja jõukas Euroopa turg. Kuid ressursside kontrollimise ja sõjalise jõu projektsiooniga on suisa katastroof ja seda katastroofilist olukorda üritab USA igati ära kasutada, sulgedes Euroopa Liidule Iraani nafta tarnimise ja üritades EL-le peale suruda USA vedelgaasi. Venemaa ei saa kahjuks kiidelda suure ja avatud ning maksujõulise turuga, mis oleks oma atraktiivsuselt võrreldav Euroopa Liidu, Hiina ja Ameerika Ühendriikida omaga. Me ei saa, ja lähitulevikus vaevalt et suudame kiidelda arenenud, kogu maailmas levinud ja tunnustatud finantssüsteemiga. Kuid meil on võtmeressursid, samuti võime ja otsustavus kasutada tõhusalt sõjalist jõudu oma rahvuslike huvide kaitseks. On lihtne märgata, et sünergia koostöös Venemaa — Euroopa Liidu, või Venemaa — Hiina, või isegi "kolmnurgas" Venemaa — Hiina — EL on ilmselge. Ja on loogiline, et sellise koostöö võimalikkus põhjustab tõsist allergiat teisel pool Atlandi ookeani.

Nüüd tuleb Euroopa Liidul, õigemini Euroopa poliitilisel ja majanduseliidil eelkõige iseendale selgeks teha vastus Prantsusmaa majandusminister Bruno Le Maire küsimusele: "Kas me tahame olla vasallid, kes viivad ellu USA otsuseid ja nende püksikummist kinni hoida?" Kui Euroopa leiab endas julgust valida vabadus, siis on Venemaa pakkumisest võimatu keelduda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

60
Tagid:
majandusfoorum, Vladimir Putin, Angela Merkel, Emmanuel Macron, Peterburi
Teema:
Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum 2018 (9)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega