Aktsioon Kirill Võšinski toetuseks

Ukraina võttis Ameerikal käest pehme jõu

66
(Uuendatud 13:18 21.05.2018)
Moraalsete väärtuste kontrollpaki omanikud lasid lihtsalt ohjad lõdvaks. Nad lõpetasid sellesse panustamise - milleks olla põhimõtteline ja minna sponsoritega konflikti? Lõppude lõpuks võib ju lihtsalt tümitada seda, keda kästakse.

Viktor Marahhovski agentuurile RIA Novosti

Tahaksin väga alustada uudisest, et RIA Novosti Ukraina peatoimetaja Kirill Võšinski vahistamine põhjustas Lääne meedias pahameeletormi, millega ühinesid rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid ja nõudsid ühehäälselt Kiievilt Võšinski viivitamatut vabastamist. Kuid sellise uudisega ma alustada ei saa, sest mingit pahameeletormi Lääne meedias polnud. Ja nõudmist ta vabastada samuti mitte.

Venemaa prankerid Vladimir Kuznetsov (Vovan) ja Aleksei Stoljarov (Lexus)
© Sputnik / Евгений Одиноков

Ja üleüldse on enamik Lääne meediast Võšinski arreteerimise koha pealt lihtsalt vait. Mitte sellepärast, et nad unustasid või ei mõistnud juhtunu tähtsust. Nad ei unustanud ja nad mõistsid. Rahvusvahelise uudisteagentuuri Sputnik töötajad saatsid pärast RIA Novosti Ukraina toimetuse läbiotsimist ja Võšinski kinnipidamist teateid kümnetele kõige populaarsematele USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa meediaväljaannetele. Enamasti nendele ei vastatud, isegi ametlikele kirjadele, vastust lihtsalt pole.

Miks siis ometi? Kõige selgemalt selgitas ajalehe Bild võrguväljaande töötaja: "RIA Novostis pole ajakirjanikke, seal on ainult sõjaväelased."

Loomulikult ei seleta kõik asju sellise põhjamaise otsekohesusega. Niinimetatud rahvusvahelise üldsuse reaktsiooni saab sajandat korda selgitada ka kõige juhmimaltele nii: Venemaa kodanikud on "täisväärtuslike inimeste" hulgast välja arvatud. Selle koha peal, kus on "täisväärtuslikel" on sõnavabadus, saab venelastel olla ainult propaganda.
Olukorras, kus "täisväärtusliku" vahistamise korral nõuaks Riigidepartemang ja muud "Piirideta Reporterid" viivitamatut ja tingimusteta tema vabastamist ja ähvardaksid tagajärgedega, kuuleme (parimal juhul, kui üldse) me nüüd solidaarsuse väljendamist võitluses Vene propagandaga, pluss viisakaid üleskutseid "teha seda seaduse raames".
Seepärast inglisekeelse BBC kuulajaskond ei teagi ajakirjaniku vahistamisest midagi ja CNN lugejad samamoodi. Asjast ei tea midagi ka enamiku teiste juhtivate meediaväljaannete tarbijad, kelle tarvis nad tänapäeva maailmapilti maalivad. Ja isegi erakordselt hooliv "Radio Liberty" vaid mainis oma Euroopa väljaandes neutraalselt, et Ukrainas on vahistatud järjekordne venelane.
Majanduslikus võidujooksus tähendavad investeeringud õigeaegset ja universaalset lobitööd, konkureerivate riikide ametnike äraostmist, uute tootmise, logistika, turunduse jm juhtimissüsteemide arendamist.
Humanitaarses võistluses, kus peaauhinnaks on globaalne moraalne autoriteet, tuleb investeerida põhimõtetesse. Ühiskonna mõjutamise vahenditeks saavad igasugu "vaba meedia" ja "rahvusvahelised inimõiguste kaitse organisatsioonid" olla ainult siis, kui neil on ühiskonnas autoriteet. Ja selle autoriteedi saab välja teenida vaid juhtul, kui meedia ja organisatsioonid ei tee nüri tellimustööd ega teeni sponsorite huve, vaid on põhimõttekindlad. Ja kaitsevad ka ideoloogilisi ja poliitilisi oponente.
Kui nõutakse näiteks Vene ajakirjaniku vabastamist või kutsutakse üles kedagi vastutusele võtma Jeemenisse sissetungi, Afganistani haiglate ja pulmapidude pommitamise või Süüria ja Iraagi linnade täielikku purustamise eest vabastusmissiooni käigus. Kõige huvitavam on see, et külma sõja ajal Lääne meedia ja õiguskaitseorganisatsioonid sellisel moel oma mainesse panustasidki. Sellepärast oligi neil isegi nõukogude bloki riikides ideoloogiliste vastaste seas hea maine. Siis aga vaenulik Nõukogude blokk purustati ja Lääne moraalse hegemooniaga juhtus seesama, mis teiste Lääne juhtpositsioonidega.
Moraalsete väärtuste kontrollpaki omanikud lasid lihtsalt ohjad lõdvaks. Nad lõpetasid sellesse panustamise — milleks olla põhimõtteline ja minna sponsoritega konflikti? Lõppude lõpuks võib ju lihtsalt tümitada seda, keda kästakse. Nagunii pole maailmas võimu, mis suudaks ajakirjanduses või pärismaailmas meile vastupanu osutada suudaks. Nii see jätkus see, kuni olukord maailmas hakkas dramaatiliselt muutuma — eilsete "pehme jõu tööriistade" omanikud avastasid äkki, et nende jõud on kadunud. Ja mis kõige jubedam, meedia ja "vabaduste valvurid" reageerivad sellele äkilisele väljakutsele eitades meeleheitlikult endal probleemide olemasolu, kuulutades, et mitte nemad ei ole muutunud halvemaks, ülbemaks ega laisemaks – ei, vaid vabaduse vaenlased muutunud kavalamaks.

"Piirideta reporterite" juht juba kirjutabki: "Pärast Euroopa Parlamendi poolt Vene propaganda vastase resolutsiooni vastuvõtmist kirjutas RT juht mulle ja palus meie organisatsioonil neid kaitsta, viidates Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile 19! Me elame ajastul, mil ajakirjanduse vaenlased kasutavad neid samu põhimõtteid, mida kasutati kunagi selleks, et ajakirjandust kaitsta."

SBU töötajad on tunginud RIA Novosti Ukraina kontorisse>>

See tähendab ikka sedasama "venelased pole päris inimesed." Nad tuleb sulgudest välja tõsta, välja jätta eeskirjadest, mis ei ole kirjutatud nende kaitsmiseks. On selge, et sellise lähenemise korral ei saa autoriteet mitte ära haihtuda. Ja ainult see on loogiline, et Kiievi režiim, mis loodi ja jäi püsima suures osas tänu Lääne "pehmele jõule", aitab nüüd kaasa sellele, et tema rahvusvahelise mõju jäänusedki kaoksid. Ja et vaenulik vene propaganda saaks kirjutada kunagistest moraalsetest hegemoonidest mõnitavaid artikleid. Umbes selliseid, mille lugemise te just lõpetasite.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

66
Tagid:
RIA Novosti Ukraina, SBU, Kirill Võšinski, ajakirjanik, Ukraina, Venemaa
Teema:
RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine (61)