Itaalia riigilipp Roomas

Itaalia võttis Euroopa pantvangi

128
(Uuendatud 21:15 18.05.2018)
Itaalia võttis Euroopa pantvangi ja nõuab Venemaa-vastaste sanktsioonide viivitamatut lõpetamist.

Ivan Danilov, Crimson Alteri blogi autor RIA Novostile

Viimase paari nädala jooksul on EL-l olnud nii palju probleeme, et mingil hetkel tundus juba, et enam hullemaks minna ei saa. Silmapiiril terendab kaubandussõda USAga, algamas on järgmine Kreeka finantskriis ja viimase kahe aastakümne Euroopa diplomaatia peamine saavutus – "Iraani tuumalepe" on Donald Trumpi poolt halastamatult purustatud. Kuid nagu kuulus Murphy seadus ütleb, ei ole sellist olukorda, mis ei saaks minna veel hullemaks. Seda kinnitasid uudised Itaaliast, kus otsustati muuta oma loiult veniv sisepoliitiline kriis üleeuroopaliseks majanduslikuks ja institutsionaalseks kollapsiks.

Kahte sorti eurooplased: venevastase rinde kangelased ja "kollaborandid">>

Asi on selles, et Roomast tuli kaks uudist — hea ja halb. Hea uudis on see, et Rooma on lõpuks saanud pädeva valitsuse ja see on kahtlemata positiivne, eriti arvestades, et vaid vähesed eksperdid uskusid, et killustatud parteid on võimelised omavahel läbi rääkima ja need viljatud kõnelused kestsid umbes kaks kuud. Ja nüüd halb (EL-le ja USA-le): Itaalia valitsuses on nüüd kaks euroskeptikute parteid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, et ühes (Põhjaliiga) on tõelised euroskeptikud, samal ajal kui teine (Viie tähe liikumine) ühendab vasakpoolseid euroskeptikuid-populiste. Sellesse, et luuakse just selline valitsuskoalitsioon, ei uskunud praktiliselt keegi.

Луиджи Ди Майо и Маттео Сальвини
© AFP 2019 / Tiziana FABI
Itaalia valitsuses on nüüd kaks euroskeptikute parteid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, et ühes (Põhjaliiga) on tõelised euroskeptikud, samal ajal kui teine (Viie tähe liikumine) ühendab vasakpoolseid euroskeptikuid-populiste.

Pärast seda, kui uue valitsuse programm parteide poolt heaks kiideti ja see ajakirjandusse "lekkis", on Euroopa poliitilist eliiti tabanud šokk ja ebakindlus tuleviku suhtes. Brüsselil hakkab kohe väga lõbus ja jube ning EL enda senine eksistents ühtse süsteemina võib jääda rippuma juuksekarva külge. Piisab, kui mainida, et esimeses ettejuhtunud koalitsioonilepingu meediaversioonis on ära toodud kolm tähtsat nõuet EL juhtkonnale:

1. "Andestada", st kirjutada korstnasse Itaalia võlad Euroopa Keskpangale summas 250 miljardit eurot (!).

2. Lõpetada viivitamatult Venemaa sanktsioonid, sest need kahjustavad Itaalia majandust.

3. Leppida sellega, et Itaalia valitsus loob mehhanismi, mis võimaldab vajaduse korral valutult eurost loobuda.

Pärast nende nõudmiste avaldamist väljaandes Huffington Post Italia algas Itaalia turul väike paanika ja Euroopa eksportööride kogukond vallandas programmi autorite pihta kriitikatule ja süüdistused soovis hävitada oma vastutustundetu populismiga Euroopa Liit. Programm "töötati ümber" ja tulemus oli järgmine: Põhja Liiga ja Viie Tähe Liikumine loobusid 250 miljardi eurose võla kustutamise nõudest ja lubasid "veel mõelda" eurotsoonist lahkumise mehhanismi loomise üle, kuid nõue Venemaa sanktsioonide kohesest lõpetamisest jääb valitsuse programmi, mis lubatakse ametlikult esitada Itaalia presidendile juba esmaspäeval.

Programmis on kirjas, et Itaalia jääb NATO liikmeks ning tunnustab Ameerika Ühendriikide "juhtivat seisundit" NATOs, kuid seejuures keeldub ta "Venemaad pidama ohuks", otse vastupidi, ta peab teda oma "majandus- ja kaubanduspartneriks". President Sergio Mattarella ei ole ilmselgelt vaimustuses sellest, mida euroskeptiline allianss välja pakub, kuid ei ole veel ka päris selge, mida ta nende programmi saboteerimisega saavutada võiks. Parimal juhul võib ta olukorra viia ennetähtaegsete parlamendivalimisteni, kus euroskeptikud saaksid tõenäoliselt veelgi rohkem hääli.

Euroopa ja Ameerika eliitidel on muretsemiseks põhjust küllaga.

Kui Itaalia euroskeptikud hakkavad oma programmi ellu viima, on selle esimeseks ohvriks niinimetatud "Euroopa poliitiline stabiilsus". Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on juba andnud küllaltki tundliku löögi ühinenud Euroopa poliitilisele ja majanduslikule süsteemile (näiteks EL riigid ei suuda siiamaani omavahel kokku leppida, kuidas Brexitist tekkinud eelarveauku lappida), kuid Itaalia teadlik ja küüniline mäss saab olema velgi ohtlikum, kasvõi juba sellepärast, et uus Itaalia valitsus ei soovi EList valjult ust paugutades lahkuda. Vastupidi: ta tahab liitu oma näo ja äranägemise järgi reformida, võttes pantvangi Euroopa finants- ja poliitilise süsteemi.

Võtame kasvõi Itaalia võlgade mahakandmine Euroopa Keskpangale. See oleks selline "tuumaplahvatus", millega Euroopa Keskpank ega Brüsseli ametnikud nõustuda ei saa, kuid mille taustal tunduvad peaaegu kõik ettepanekud Itaaliale finantsabi anda neile üsnagi atraktiivsed. Itaalia veerand triljoni euro suurast võlga ei saa maha kanda ühel lihtsal põhjusel — see põhjustaks ahelreaktsiooni teistes riikides, kes pärast 2008-2009 finantskriisi ja sellele järgnenud aastakümnel hakkasid oma majanduse stimuleerimiseks raha trükkima ja võlgnevad nüüd Euroopa Keskpangale astronoomilisi summasid.

Kui algaks nende võlgade (mis toimivad nüüd paradoksaalselt Euroopa ühisraha "tagatisena") mahakandmise protsess, siis puhkeks finantsturgudel paanika ja euro võiks järsult oma väärtust kaotada. Just selles mõttes saab Itaalia oma majanduse ja võlgade suuruse tõttu kogu Vana Maailma finantssüsteemi "pantvangi võtta". Sellisel juhul toimib kõik ütluse järgi: "Kui sa võlgned pankurile 100 eurot, on see sinu probleem, kui sa aga võlgned 100 miljardit eurot, siis on see suur probleem pankurile."

Muide, Itaalial lihtsalt kõigi nelja tuule poole minna või pankrotti lasta ei saa samuti — tema võlausaldajateks on lisaks Euroopa keskpangale ka kõik suuremad Euroopa pangad, seega Itaalia riigi pankrott tähendaks garanteeritult panganduskriisi kogu Euroopas.

On oluline tähele panna, et Euroopa finantsstabiilsuse õõnestamiseks ei pea itaallased isegi kasutama ülal nimetatud "tuumaplahvatust". Piisab ka avaldusest, et nad soovivad Euroopa Liidust välja astuda.

Nõuet lõpetada Venemaa-vastased sanktsioonid kasutatakse kas Brüsseli šantažeerimiseks muudes Roomale olulistes küsimustes või selleks, et näidata valijatele, et uus euroskeptikute valitsus teenib tõepoolest Itaalia, mitte Euroopa või Ameerika eliidi huve.

Itaalia ärihuvide seisukohast, mida on korduvalt väljendanud kutseorganisatsioonid, toob sanktsioonide lõpetamine märkimisväärset kasu Itaalia ettevõtetele, mis võimaldab uuel valitsuse kuulutada oma otsustavat võitu majandusliku olukorra parandamisel riigis.

Kui uue valitsuse ametise kinnitamine toimub tõrgeteta, siis tekib Brüsselil ja Washingtonil uus tugev peavalu ja Venemaal, kuigi olukorrapõhine, kuid siiski väga oluline liitlane Euroopa Liidus. Kui Itaalia euroskeptikud suudavad Brüsselit "koolutada", saavad nad eeskujuks teistele EL riigijuhtidele. Võib-olla just sel viisil saab EL järk-järgult muutuda riikide organisatsiooniks, mis on reaalselt võimeline kaitsma oma huve, mitte tegelema riikideüleste, sisuliselt aga rahvavaenuliku poliitilise eliidi omadega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

128
Tagid:
valitsus, Iraan, Itaalia, Venemaa