SBU töötajad

Lääs on hämmingus: Ukraina torkas talle võitluses Venemaaga noa selga

124
(Uuendatud 14:52 16.05.2018)
Viktor Marahhovski
Professionaalne ajakirjanduslik tegevus, mis on Euroopas konkreetsele valitsusrežiimile ebameeldiv, kuulutatakse riigireetmiseks ja raskeks kuriteoks. Samas ei inkrimineerita ajakirjanikule konkreetsete seadusesätete rikkumist, vaid seda, et tema seaduslik tegevus toob (eriteenistuste arvates) kasu Venemaale.

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Täna (16. mail — Toim) valitakse Hersonis tõkestusmeetmed portaali RIA Novosti Ukraina peatoimetajale Kirill Võšinskile, keda kahtlustatakse riigireetmises. Võšinski viidi sinna konvoi saatel tapikorras, kuna seal asub kaasust menetlev "Krimmi Ukraina prokuratuur".

Kinnipidamise asjus on järsult arvamust avaldanud meediaagentuuri Rossija Segodnja (RIA Novosti Ukraina teabepartneri) juhtkond ja Venemaa välisministeerium. Leebelt ja vaoshoitult, väljendiga "murettekitav" ja üleskutsetega "järgida menetlusreegleid" on pealesunnitult vastu kajanud isegi OSCE ja USA Riigidepartemang.

Mispärast toimuv osutub ülemaailmseks skandaaliks, on see, et Võšinskile omistatakse sisuliselt osalemist selles, mida läänemaailmas nimetatakse "Venemaa hübriidsõjaks". Konkreetselt – Ukraina eriteenistuste versiooni kohaselt tegeles Võšinski "õõnestusliku teabetegevusega": käis Krimmis ja "koostas anneksiooni õigustavaid materjale". Pealekauba on ta oletatavasti pälvinud Venemaa-poolset riiklikku premeerimist. Mis aga peamine – ta kuulus "Venemaa Föderatsiooni kontrolli all olevasse meediastruktuuride võrgustikku".

Ainult esmapilgul ei paista siin midagi erilist. Tõsi, võitlus tabamatute vene "teabevägedega" niinimetatud tsiviliseeritud riikides keeb juba aastaid. Ja tõsi ta on, et selle lahingu hoog ei vaibu.

Aga on üks suur ja kummaline erisus. "Tsiviliseeritud" – isegi nende praeguses palavikuseisundis – löövad virtuaalse Venemaaga lahinguid põhiliselt ju teabeväljal. See tähendab, et korraldavad vastusööste ja massilisi PR-aktsioone, pilluvad Venemaale ja tema meediakanalitele julgeid süüdistusi ja raskendavad nende tööd oma territooriumil. Äärmuslikel juhtudel – tühistavad tegevuslitsentse.

Antud juhul aga – kahtlemata läänemeelses ja ametlikult demokraatlikus riigis – nimetatakse ajakirjaniku avalikku poliitilist seisukohta riigireetmiseks. Ja teda ähvardab 12 kuni 15 aastat täiesti reaalset vangistust.

Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee juht Konstantin Kossatšov
© Sputnik / Владимир Федоренко

Tegelikult luuakse pretsedent: kodanik, kes mitte kellegi heaks pole luuranud, vaid lihtsalt täitnud meediaruumis oma kutsealaseid kohustusi, võrdsustatakse Euroopa mandril diversandiga. Ja saadetaks oma kutsealase tegevuse pärast trellide taha.

Kordame üle. Professionaalne ajakirjanduslik tegevus, mis on Euroopas konkreetsele valitsusrežiimile ebameeldiv, kuulutatakse riigireetmiseks ja raskeks kuriteoks. Samas ei inkrimineerita ajakirjanikule teadaolevalt küll konkreetsete seadusesätete rikkumist, mis puutub sellesse, "millest ei tohi kirjutada", vaid seda, et tema seaduslik tegevus toob (eriteenistuste arvates) kasu Venemaale.

Kujutagem vaid hetkeks enesele ette, mis oleks juhtunud, kui Venemaa oleks antud pretsedendi raames astunud samalaadse sammu. Millise pika nimekirja välismaise meedia töötajatest, kodumaistest "läänemeelsetest" meediastruktuuridest ja lihtsalt lustakatest blogijatest oleks võinud kokku panna. Ja milline taevani ulatuv metsik hädakise oleks nii riigisiseselt kui välismaal tõusnud, kui Venemaa õiguskaitsjad – isegi ilma mingite vahistamisteta – oleksid alustanud nende kodanike suhtes juurdlusi.

Asjaomaseid kandidaate, olgu öeldud, oleks enam kui küllaga. Paljud (erinevalt Võšinskist) töötavad ametlikult välismaiste meediakanalite palgal. Võtavad avalikult sõna Venemaale varjamatult vaenulike riikide kaitseks. Ka preemiaid välisriikidelt on neil piisavalt. Niisuguste "välismaiste teabeleegionäride" arv ulatub sadadeni.

Sellest hoolimata enesele ette kujutada, et Venemaa Föderatsioon asub taga kiusama neid, kes tema juhtkonda sõimavad, tema vastaseid kiidavad ja välismaiste meediastruktuuridega koostööd teevad – see on võimatu.

Ning võimatu nimelt sellepärast, et Venemaa on täisväärtuslik riik, tsiviliseeritud suhtumisega meediaruumi. Ja lisaks veel on Venemaa täieõiguslik, iseseisev ja seega vastutav rahvusvahelise poliitika subjekt. Ja seetõttu ta poliitilise seisukoha ja "teabetöö eest välisriikide palgal" kedagi istuma ei pane.

See muidugi ei takista eriväljaõppega inimesi ja struktuure alatasa kisendamast võimukriitikute tagakiusamisest Venemaal (tehti ju vabaduse märter režissöör Serebrennikovist, kes istus eeluurimise all puhtmajanduslike kuritegude asjus).

Kuid Venemaa ei jäta "mõjuagente" sugugi sellepärast istuma panemata, et kardab karjatusi. Nagu praktika näitab, ei pruugi Venemaa üldse mitte midagi teha, et teda süüdistataks ja üritataks koguni karmilt karistada.

Venemaa ei kiusa "mõjuagente" taga sellepärast, et teadvustab suurepäraselt "teabe suukorvistamise" ohtlikkust. Meil on ajaloos juba olnud perioode, mil avalikus ruumis valitses eranditult ametlik vaatenurk. Lõpptulemusena viis see katastroofiliste tagajärgedeni – "ainuõigesse õpetusse", mis kardab kriitikat ja konkurentsi, lakkavad kodanikud lihtsalt uskumast.

"Võšinski pretsedendi" ja RIA Novosti Ukraina tümitamise ohtlikkus aga seisneb selles, et deklaratiivselt iseseisvusetu režiim, mis kõigi jäsemetega lääne külge klammerdub, on kandnud infosõja üle tegelike repressioonide väljale.

Seega lääne meediamängude motiivide kohaselt on läänemeelne riiklik moodustis võtnud kätte ja korraldanud tõelise nõiajahi. Mis tähendab, et Kiiev on omal kombel reprodutseerinud (Vahemere saarte hõimude uskumusliku – toim.) lastikultuse, kehastades omal tasandil "võitlust Venemaa mõjuga". Ning on seeläbi kõik oma patroonid niiöelda tanki pannud.

Seetõttu on lääne struktuurid – sealhulgas "legaalse vahekohtu" eest vastutajad – šokis ja hämmingus.

Sest ühest küljest on Kiievi võim otsekui "oma sindrima lapsuke". Teisest küljest aga tassib ta oma meeletu lihtsameelsusega ometigi lääneliku globaalse mõju ja "pehme jõu" aluseid laiali.

Sest meie infosajandil on raske esineda moraalsete autoriteetide ja sõnavabaduse põhimõtete kaitsjatena, kui teie enese käpiknukud, keda te lakkamatult demokraatia edenemise eest kiidate, ajakirjanikke XX sajandi karikatuursete banaanidiktatuuride vaimus kinni nabivad.

Ja kuidas kollektiivne lääs sellest "liitlase-poolsest lõksust" välja rabeleb, ei ole sugugi selge.

SBU töötajad on tunginud RIA Novosti Ukraina kontorisse>>

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

124
Tagid:
RIA Novosti Ukraina, SBU, ajakirjanik, Kirill Võšinski, Euroopa, Ukraina
Teema:
SBU töötajad on tunginud RIA Novosti Ukraina kontorisse (15)