Õppus Siil 2018

Suurimad õppused Eestis: vana grammofon NATO rööpmekrigina saatel

53
NATO õppused Baltikumis muutuvad viimastel aastatel üha intensiivsemateks ja ulatuslikumateks. Piirkonna riikidest moodustatakse maniakaalse sihikindlusega lahinguvälja tõenäoliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. Selle kohta on ka värske näide.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Seda olümpiadeviisi mõistetakse NATO-s ja Baltikumis omamoodi.

Õppuste arv Balti riikides kasvab lumepallina. Üks nimetus on valjem kui teine. Ajab lausa kananaha ihule. Einoh, üldiselt on kõik selge: et "agressiivne" naaber kartma lööks.

Sedakorda paistis silma Eesti. Seal jõudsid lõpule selle väikese, kuid äärmiselt uhke riigi ajaloo suurimad manöövrid Siil 2018. Juhtkond raporteeris: vaadake, lääne partnerid ei lase liiga teha, kaitsevad. Ja avaldati pateetiliselt tänu õppustel osalenud liitlastele, aga ka kogu Eesti rahvastikule, kaasa arvatud heldekäelistele ärimaailma esindajatele, kelle toetuseta sedavõrd epohhiloov sündmus olnuks mõeldamatu. Ühesõnaga, sai end üheskoos proovile pandud ja nüüd oleme ligipääsmatuks kindluseks.

Ja tõepoolest, selles hiiglaslikus sõjalises vaatemängus osales 18 000 inimest 19 riigist. Britid, ameeriklased, poolakad ja prantslased panid välja kõikvõimalikku tehnikat ja ka mundris mehi.

Kolmapäeval algas suurõppus Siil
© Estonian Defence Forces http://mil.ee

Stsenaarium, tõsi küll, originaalsusega ei rabanud. Kusagil oleme midagi sellist juba kohanud. Eestile tungib kallale keegi suur ja kohutavalt vaenulik naaberriik nimega Murinius. Mitte Kanada ega Hiina, mitte India ega USA. Kes küll võis selleks "jõletiseks" olla? Ah jaa, kui maakaarti vaadata, siis asub seesama Murinius täpipealt Venemaa territooriumil. Eks lihtsalt kokkusattumus. Samas aga korraldajate maitse kohaselt nähtavasti leidlikult peen vihje.

Ühesõnaga, saab tähistada virtuaalset võitu ja kutsuda lääneriike valmistuma uuteks õppusteks, aga ka järjekordseks abiosutuseks. Ja üldse on igati alust aina nõuda Euroopalt ja Ameerikalt erilise, valvsa ja omal kombel eksklusiivse tähelepanuga suhtumist Balti riikidesse, pidades silmas nende ühist piiri Venemaaga, kust teatavasti kasvab välja kogu maailma kurjus tervikuna ja oht lääne demokraatiatele ennekõike.

Kes aga arvab teisiti – sellele saab osaks distsiplinaarkaristus. Ja sedagi parimal juhul. Muide, Tallinn on juba alustanud selle põhimõtte elluviimist, teatades nende reservväelaste haldusvastutusele võtmisest, kes Eesti hiiglaslikele õppustele minemata jätsid.

Neid aga on kokku – oh õudust! – terve tuhat. Kõiki neid ootab ees menetlus ja karm, kuid õiglane karistus. Oli ju kodumaa, kellel on kaadrisõjaväelastest vajaka, nendega arvestanud, nemad aga vedasid reetlikult alt, näidates end südametunnistuseta ja vastutustundetute kodanikena. Aga ei, pigem mittekodanikena. Mingite puudelistena. Aga võib-olla ka otseste vaenlaste ja saboteerijatena. Las nüüd vähkrevad unes oma karistuse ootuses.

Aga aitab irooniast. Õppused Baltikumis on mõne viimase aastaga, kordame, muutunud palju intensiivsemaiks ja ulatuslikumaiks. Fakt on fakt. Aga ka Moskva, kellele kogu aeg midagi sedavõrd suurejoonelist demonstreerida tahetakse, ei istu passiivselt oodates.

Kaliningradi oblastisse ja teistele piiriäärsetele aladele on edukalt paigutatud väeosi ja ühendusi, mis suudavad tõrjuda igasuguse NATO-poolse ründe, mida, muide, ei saa välistada. Nii et Venemaa on valmis mistahes stsenaariumiks. USA ja tema suured partnerid Euroopas ihuvad omakorda Lätis, Leedus ja Eestis tegelikke sõjalisi oskusi. Manöövrite näol. Ja käsitlevad neid riike enam kui tehnilise polügooni ja platsdarmina tuumarelvata konflikti puhuks Venemaaga.

Balti riikide juhtkonnad aga tegutsevad oma rahvaste suhtes provokatsiooniliselt ja väga ohtlikult, kujundades neist maniakaalse sihikindlusega lahingutandrit tõenäolise sõjalise kokkupõrke ajaks.

Arusaadav, et russofoobia korrutatuna Venemaaga ühise piiriga on selle piirkonna, nagu ka Ukraina ainsaks eksportkaubaks. Muud lihtsalt ei ole. Aga vaat sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme on vaguni- ja vankritäis. Ja et mitte lõplikult ebatõhusate juhtidena paista, kauplevad poliitikud Tallinnas, Riias ja Vilniuses agarasti russofoobiaga, gastroleerides kollektiivselt mööda maailma ja kohtudes tõeliselt tõsiseltvõetavate riikide juhtidega. Ja saavad oma toodangu eest rahagi. Tõsi, mitte eriti palju. Täpselt nii palju, nagu väärivad.

Nende väidete siirusesse Venemaa ohu asjus võib uskuda vahest vaid provintsikooli kolmanda klassi naiivne õpilane. On ju need NSV Liidus sündinud lugupeetud Baltimaade patrioodid ja "Vene ohuga" võitlejad välja kasvanud – täielikult või osaliselt – komsomoli ja parteilistest püksikestest. Aga kunagine ülim poliitiline paindlikus ja professionaalne silmakirjalikkus, nagu ajalugu näitab, transformeerub sageli millekski muuks – omaenese ühiskonnale kunstliku ohu loomiseks. Ajuti alateadlikult, aga mõnikord täiesti teadlikult.

Õppus Siil 2018>>

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

53
Tagid:
õppus, Siil, NATO, Eesti
Teema:
Õppus Siil 2018 (21)