Nord Stream 2 ehitamine

Poola nõuab Euroopa ja Venemaa gaasimiljarditelt 10% või muidu...

137
(Uuendatud 18:15 26.05.2018)
Dmitri Lekuhh
Kui ameeriklased üritavad laiendada (muide, mitte alati edukalt) oma jurisdiktsiooni kogu maailmale, siis on nende taga vähemalt reaalne ülemaailmse tuumasuurriigi võimsus, pluss keeruline vasallide-süseräänide süsteem paljude riikidega, sealhulgas Euroopa Liidus. Mis on aga Poola häbematu katse taga?

Dmitri Lekuhh agentuurile RIA Novosti

Poola konkurentsiamet UOKiK alustas mentelust Venemaa Gazpromi ja tema Euroopa partnerite, täpsemalt Shelli, Engie, Wintershalli, Uniperi ja OMVi suhtes Nord Stream-2 projekti pärast. Need lugupeetud ettevõtted on UOKiK väitel rikkunud regulaatori (st UOKiK enda) keeldu ühisettevõte loomiseks, mis väljastati neile 2016. aasta augustis. Kuigi mainitud Euroopa ettevõtted ei hakanudki tookord Nord Stream 2 AG aktsionärideks, leiab Poola konkurentsiamet endiselt, et Euroopa ettevõtete poolt laenude andmine Gazpromile rikub monopolivastast seadusandlust.

Poolas nimetati Nord Stream 2 rahastamist ebaseaduslikuks
© Sputnik / Сергей Гунеев

Meenutagem, mille ümber tants käib.

2015. aasta lõpus küsisid Shell, Engie, Wintershall, Uniper ja OMV UOKiKilt rutiinset luba Nord Stream-2 ühisettevõtte loomiseks.

Eeldati, et Euroopa ettevõtted saavad igaüks 10 protsenti kavandatavast ettevõttest Nord Stream AG 2 (Šveits) ja Gazpromile jääb 50 protsenti. Taotluse esitamine oli, kordame üle, formaalne toiming, mis oli vajalik üksnes seetõttu, et Gazprom ja Shell ajavad Poolas äri. Samasuguseid lube taotleti ka teistes riikides, kuid just Poola järelevalveasutus oli tehingu vastu. Sisuliselt otsustasid poolakad lihtsalt mitte käsi määrida. Selleks ajaks ei olnud EL positsioon Stream kaks osas veel lõplikult selge.

Euroopa Komisjon sõdis tol ajal alles liikmesriikide valitsustega "kolmanda energeetikapaketi laiendamise" pärast ja ka liikmesriikide valitsused kõhklesid. Selle peale loobusid Euroopa gigantide juristid lihtsalt kokkuleppest Gazpromiga ja käivitasid varem valmis mõeldud plaani B: Nord Stream 2 AG ainuomanikuks jääb Gazprom; Shell, Engie, Wintershall, Uniper ja OMV annavad talle aga gaasijuhtme rajamiseks vajalikud laenud, saades needsamad osalused justkui pandiks. Selline lahendus on kehtiva õiguse vaatevinklist igati elegantne ja toimiv.

Soome andis Nord Stream 2-le kogu vajamineva lubade komplekti
© Sputnik / Игорь Зарембо

Ja nüüd siis otsustas UOKiK äkki, et projekti rahastamise lepingu sõlmimine osalusse panustamise asemel on "ilmne katse" mööda hiilida regulaatori keelust. Kusjuures, miks see helge idee poolakatele alles nüüd pähe tuli, ei tea keegi. Seda enam, et seda "skeemi" ei kavatsenudki tema täieliku läbipaistvuse ja selguse pärast algusest peale keegi varjata. Veelgi enam, selles oligi kogu toimuva mõte: kui rahvusvahelise äriõiguse seisukohast võidigi ühisettevõtte loomist pidada Poola huve riivavaks (peamiselt Gazpromi monopoolse seisundi tõttu), siis "uue skeemi" häirimiseks ei Poola võimud isegi teoreetiliselt võimelised, sest Nord Stream-2 ei mõjuta mitte kuidagi ei Poola territooriumi ega tema territoriaalvett.

Ja selle rahastamine toimub EL-i mitte kuuluva Šveitsi kaudu, kus Nord Stream 2 AG registreeritud on — Shelli Šveitsi allüksuse ning Wintershalli, Uniperi ja OMV Hollandi allüksuste kaudu.

Mis nüüd maailma ähvardab?

UOKiK tahab kas Nord Stream 2 AG konfiskeerida või trahvida kõiki nimetatud ettevõtteid kuni kümme protsendiga müügilaekumistest turul, kus rikkumine toime pandi, see tähendab kogu Euroopa Liidu turul. See aga on juba üsna naljakas: kolkakontori otsusega tahetakse ära võtta kümme protsenti Euroopa energiahiiglaste ja Vene Gazpromi laekumistest — selleks tuleks Poolal kõigepealt vähemalt Euroopa Liit ja Venemaa vallutada.

Ukraina ei ole Nord Stream 2 käivitamise tagajärgedeks valmis
© Sputnik / Сергей Гунеев

Kui ameeriklased üritavad laiendada (muide, mitte alati edukalt) oma jurisdiktsiooni kogu maailmale, siis on nende taga vähemalt reaalne ülemaailmse tuumasuurriigi võimsus, pluss keeruline vasallide-süseräänide süsteem paljude riikidega, sealhulgas Euroopa Liidus. Mis on aga Poola häbematu katse taga, lisaks traditsioonilisele honorarile, ei tea mitte keegi ei Berliinis, Viinis ega Genfis. Veelgi enam: Poola õigussüsteemi enda suhtes on Euroopas kogunenud juba nii palju küsimusi, et käesoleva aasta jaanuaris alustati isegi menetlust sanktsioonide kehtestamiseks Euroopa Liidu seitsmenda artikli alusel, mis võib viia Varssavi ilmajätmisele hääleõigusest Euroopa Liidu Nõukogus. Seda tehti pärast seda, kui Poola kuulutas välja kohtute korraldust käsitleva seaduse, mis on vastuolus Euroopa õigusega, kuid asi on ilmselt muus.

Tuletame meelde: Varssavil on õnnestunud samal ajal nii Washingtonil "pitsatsõrmust suudelda", kui ka saada umbes 10-15 miljardit eurot toetusi EL-st. Arvestamata veel erainvesteeringuid, mida promosid nii EL kui ka teiste Euroopa riikide valitsused. Seejuures on uhked Poola liidrid oma ookeanitaguste süserääni nõusolekul veel nõuks võtnud üsna regulaarselt kaikaid kodaratesse loopida "vanadele eurooplaste" tähtsatele projektidele. On selge, et selline keeruline kombinatsioon ei rahulda väga paljusid, eelkõige Berliini.

Niisiis praegu ähvardab Varssavit sellest "finantsnisa" küljest ära tõmbamine, mille asemele pakutakse faktiliselt programmi "raha kuulekuse eest". Poola pole sellega loomulikult rahul. Seepärast üritab ta oma ookeanitaguse isanda eeskujul EL survestada, "parandades oma läbirääkimiste positsioone". Kõrvalt vaadates paistab see loomulikult paroodiana. Katse hirmutada Euroopa "hoomamatut impeeriumi" Poola trööstitu tagalaga ei ole kaugeltki seesama, kui šantažeerida USA turgude kaotamise või sõbraliku USA laevastiku visiidiga. Poolal ei ole ausalt öeldes mingit võimalust kopeerida mitte ainult Ameerikat, vaid isegi Türgit.

Türgi on vähemalt võimeline laveerima, olles samaaegselt NATO liige ja realiseerides samaaegselt mitmeid ühisprojekte Venemaaga. Varssavil on ainult üks roll, olla "Washingtoni saadik Euroopas". Elu on näidanud, et see ei ole terve maailmajao valitsemiseks piisav.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

137
Tagid:
Nord Stream 2, Euroopa Liit, Saksamaa, Ukraina