Miks läänes Sputnikut kardetakse

See hirmutav sõna "alternatiiv": miks läänes Sputnikut kardetakse

85
(Uuendatud 18:26 26.05.2018)
Lääne ajakirjanduse tase on viimastel aastatel tõesti järsult langenud, korrespondendid on muutunud ainult ühe ametliku seisukoha vahendamise pimedaks tööriistaks.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Rünnakutega Venemaa meedia vastu ei üllata kedagi – tasub vaid RT-le ja Sputnikule USA-s "välisagendi" silt külge kleepida. Nüüd aga omandab see kampaania juba varjamatult groteskseid vorme. Selles mõttes on vägagi iseloomulik ameeriklaste teabeteenistuse PBS avalikul veebilehel ajakirjandusliku uurimuse sildi all ilmunud artikkel "Peale nädalapikkust Venemaa propagandat kahtlesin ma juba kõiges."

"Uurimus" seisneb selles, et loo autor Elizabeth Flock sundis enese asuma "teabedieedile": terve nädala kuulas ta päevauudiseid ainult Vene raadiost. Tõsi küll, möödaminnes ka guugeldas kuuldu kohta üht-teist. Ja paistab, et avastas enese jaoks paljugi kasulikku.

Sputnik Eesti pöördus kaebusega Pressinõukogusse
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kolmandal "dieedipäeval" sai ta teada sensatsioonilise loo Kuveidi tütarlapse Nayirah´ valetunnistustest, mis said ettekäändeks lääneriikidele rünnetele Iraagi vastu. Ja avastas eneselegi ootamatult, et "hakkas seda uskuma".

Artikkel sisaldab massiliselt faktivigu ja alasti libauudiseid Venemaa kohta. Nii väitis Flock oma lugejatele, et 1920. aastatel oli "KGB eelkäijal" terve osakond, mis spetsialiseerus valeinfo tekitamisele. Ja tsiteeris koguni osakonna juhatajat polkovnik Rolf Wagenbrethi.

Ometi piisanuks artikli autoril sinnasamasse Google´isse kiigata, et välja selgitada: kolonel Wagenbrethil polnud KGB-ga mingit pistmist, tema juhtis (kusjuures mitte 1920-ndail, vaid 1966. kuni 1990. aastani) Saksa DV riikliku julgeoleku ministeeriumi X osakonda, mida maailm tunneb Stasi nime all. Aga milleks nõnda sügavale kaevuda?

Artikli põhiline mõte seisab selles, et nädala vältel Sputniku raadiot kuulates sai Flock enda jaoks teada paljugi uut Süüria sündmustest, mida ta peavoolumeediast kordagi ei kuulnud. Ja see kohutas ta ära.

NATO kurdab vene propaganda tõhususe üle
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Näiteks Süüria poisi tunnistused "keemiarünnaku" lavastamisest Doumas. Flock oli nördinud, et mõned lääne meediaväljaanded sellest "Vene propagandast" kinni haarasid, nagu eeskätt tuntud briti ajakirjanik Robert Fisk The Independent. Tema tegi, erinevalt oma kolleegidest, sündmuskohalt otsereportaaži, küsitles "rünnakus" osalenuid, aga kuna tema järeldused nendega, mida Flock peavoolukanalitest kuulnud oli, ühte ei langenud, oli see kõik "Venemaa propaganda".

Puhas usk "ainsasse õigesse" narratiivi kaitseb Ameerika Ühendriikide ajakirjandust kahtluste ja alternatiivide eest. Näha on, et Flock ja Fisk õppisid ajakirjandust erinevatel ajastutel.

Jah, veel 1990. aastatel mistahes kursused algajatele lääne ajakirjanikele soovitusega: "Kahtle kõiges."

Tulevastele korrespondentidele tuletati lakkamatult meelde, et te ei ole kohustatud ametiisiku sõnu ainult sellepärast usaldama, ta on tähtsal ametikohal, vaid te peate otsima alternatiivseid infoallikaid, teisi arvamusi välja pakkuma. Aga ajad on muutunud, sõnale "alternatiiv" muutunud samahästi kui sõimusõnaks.

Kuigi see sõna kõlab õige sagedasti lääneriikide infokampaaniates Venemaa meediakanalite, ennekõike RT ja Sputniku vastu. Aga eranditult halvustavas tähenduses.

2016. aastal avaldasid kaks selle kampaania tuntud "ristisõdalast", keda läänes peetakse Venemaa teemal asjatundjateks – Edward Lucas ja Anne Applebaum – The Washington Postis programmilise artikli selle kohta, kuidas tuleks "venelaste desinformatsiooniga võidelda".

Nad üritasid selgitada, mis siis on 1990-ndatest peale muutunud. Nende meelest on lakanud toimimast modelliäri, mis toona meediat ülal pidas. Tulemusena on lääne ajakirjandus nüüd kehvasti rahastatud, aga info kättesaadavus on muutnud inimeste jaoks raskeks otsustada selle paikapidavuse üle, mida nad meedias näevad või loevad. Ja vaat siis hakkaski Venemaa ja osaliselt ka Hiina "autoritaarne režiim" ulatuslikult investeerima alternatiivide tootmisse". Näiteks toodi Sputnik ja RT.

Ühesõnaga, Lucas ja Applebaum said aru, et neid loetakse vähem ja vastavalt ka makstakse neile nende toodangu eest vähem (ja küll Lucas, kes on palju aastaid töötanud lääne võimuladviku üheks põhiliseks hääletoruks oleva ajakirja The Economist toimetajana, oskab mõista lugejahuvi näitajaid oma loomingu suhtes). Ning selle asemel et endas põhjuseid otsida, otsustati põhjendada kõike alatu "alternatiiviga" Venemaa meediakanalite näol (mida rahastatakse muide märksa vähemal määral kui lääne infomasinat. Nii nad kuulutasidki neile kanalitele personaalse vendeta.

Rootsi ajakirjanikke süüdistati valetamises Venemaa õppuste kohta Läänemerel
© Sputnik / Игорь Зарембо

Sestpeale kaasati terve hulk "kremlilooge" ja poliitikuid. Samalaadseid süüdistusi (kõige sagedamini täiesti absurdseid) saab kuulda kellelt iganes. Näiteks teatas NATO spiiker Oana Lungescu läinud aastal, et Venemaa meedia "ajab inimesi segadusse", mõjutab avalikku arvamust, õõnestab meie võimet toimuvast aru saada ja kokkuvõttes otsuseid langetada."

Seega on NATO vaatevinklist mure selles, et Sputniku ja RT tõttu pole lääne auditooriumis üksmeelt. Tekivad kahtlused tolles "ainuõiges vaatenurgas", mida ühel meelel nimetatakse peavoolumeediaks. Varem, neil samadel 1990-ndatel häbenes lääs tunnistada kohustusliku "parteiliini" olemasolu. Nüüd ei häbene.

"Te puutute seal alati kokku alternatiivse käsitlusega Ukraina asjus," kirjutab Sputniku kohta veebileht "EL desinformatsiooni vastu", mis loodi Euroopa Liidu poolt väidetavalt "võitluseks Kremli propagandaga". Mis selles siis halba on, kui lugejale tutvustatakse erinevaid vaatenurki? Aga see, et on olemas "õige" ja "väär" käsitlus.

See veebileht on püüdnud üldistavalt kokku võtta, mille poolest Vene meediakanalid läänele ei meeldi, ja toonud esile kolm punkti.

1. Vene meediakanaleid rahastatakse riigi poolt ja järelikult ei saa nad olla sõltumatud. Ja seda öeldakse veebilehel, mis on täielikult kinni makstud Euroopa maksumaksjate rahaga.

2. Nad ei ole erapooletud. Nii öeldakse saidil, mis on loodud sellesama "ainuõige" narratiivi valgustamiseks.

3. Nad levitavad valeuudiseid. Nii kirjutab veebileht, mis on avalikult levitanud libauudiseid Hollandi meediast, mille eest nüüd nõutakse tema sulgemist.

Infokampaania (mille kohta sobib juba täiesti kasutada sõna "hüsteeria") Sputniku ja RT vastu näeb välja üha grotesksem. Nähtavasti avaldab siin mõju lääne ajakirjanduse "alarahastatus". Mille üle Lucas kaebles.

Meedialahingud>>

RT ja Sputniku vastu sõdides kardavad lääne ajakirjanikud ja poliitikud mitte ainult neid meediakanaleid, vaid teab ju Lucaski suurepäraselt, et nende eelarved ei ole võrreldavad lääne meedia hiigeleelarvetega. Hirm tõe, alternatiivi, olukorra mõistmatuse ees on see, mis lääne ladvikut viimaste aastate vältel tagant tõukab. Nad ei saa tõepoolest aru, miks nad igal sammul kaotavad, miks kaotati viimased valimised USA-s, miks jõuti välja Brexitini (seda nimekirja võib pikalt jätkata). Ja siiralt kardavad seda mõistmatust.

2016. aastal (lääne ladviku jaoks kõige rängemate vapustuste aastal) selgus IPSOS-Mori sotsioloogilisest küsitlusest, et oma juuksurilt kuuldud uudist usub 68 protsenti brittidest, aga ajakirjanike vahendatut ainult 24 protsenti. Samasugused tendentsid ilmnevad peaaegu kõigis lääneriikides.

Lääne ajakirjanduse tase on viimastel aastatel tõesti järsult langenud (millest annab tunnistus ka Flocki "uurimus"), korrespondendid on muutunud ainult ühe ametliku seisukoha vahendamise pimedaks tööriistaks. Selge see, et lugeja tajub seda ja pöördu sedasorti meediale selja. Aga iseenesele etteheiteid teha ajakirjanikud ei suuda. Nii siis püütaksegi põhjendada kõike "välismaise sekkumisega". On ju tublisti lihtsam RT-d ja Sputnikut süüdistada, kui et omaenese ühiskonna probleemide tõelisi põhjusi teadvustada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

85
Tagid:
libauudis, Sputnik, NATO, Lääs, USA
Teema:
Meedialahingud (290)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega