Kolmapäeval algas suurõppus Siil

Baltikumi sõjakas Siil: vaenlaseks on valitud Venemaa

786
(Uuendatud 11:56 04.05.2018)
Eestis ja Lätis algasid NATO kõige ulatuslikumad rahvusvahelised manöövrid Siil paarikümneriigi osavõtul. Legendi kohaselt on vastaseks väljamõeldud vaenulik riik Murinius, kes paikneb Venemaa territooriumil.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Põhja-Atlandi alliansi sõjalised õppused Baltimaades meenutavad aina enam saksa fašistlike vägede taktikat. Nii jooksutasid Saksamaa sõjaväelased 22. juunil 1941. aastal tormijooksus Bresti kindlusele endi ees Valgevene naisi ja lapsi (et punaarmeelased ei tulistaks).

Kaitseliidu ülem: Siilil osalemine on kohustus >>

Tänapäeva tingimustes aetakse tsiviilelanikkonda "kuulipildujate ette" komplitseeritumalt, pantvangid lähevad sinna justkui vabatahtlikult, pidades end lääneliku demokraatia kaitsjateks. Aga Venemaa ei kavatse Bresti kindluse saatust korrata ning analüüsib tähelepanelikult paljurahvuseliste NATO vägede kontsentreerumist oma piiridele Baltikumi piirkonnas.

Samas võib sõjaline konflikt puhkeda väga lihtsalt ja kiiresti. Näiteks puistab keegi Novitšokki (või kloorgaasi) Eesti Ämari lennuväljale (või mõnda Tallinna baaridest). See saab lavastatud nagu keemiarünnak Salisburys või Ida-Ghoutas. Loomulikult saavad kannatada britid, sest nemad moodustavad Eestis NATO pataljoni põhikoosseisu (ja nendega on lihtsam etenduse rollide osas kokkuleppele jõuda).

Juurdlus näeb otsekohe harjumuspäraselt rühma Venemaa diversantide jälge, Brüssel ja Washington määravad kindlaks konkreetsed sihtmärgid. Siin on võimalikud variandid – Pihkva dessantväelased, Paldiski mereväelastest eriüksuslased või veel keegi, kellele on mugav sooritada ennetav "kättemaksuks" raketirünnak (Venemaale). Vahest sellega võibki Balti riikide ajalugu lõppeda (Karul on lihtsam ähvardav herilane maha lüüa, kui hakata hiljem astelt otsima).

Sellel apokalüptilisel taustal plaanib Leedu ennast vastulöögi eest ameeriklaste Patriot-rakettidega kaitsta, Läti toidab illusioone Iisraeli Spike-tüüpi õhutõrjesüsteemi kõikvõimsusest ja Eesti teeb panuse Javelinide tankitõrjesüsteemile. Kõik kolm riiki suurendaavad igal aastal välisvägede koosseisu ja paljurahvuseliste manöövrite ulatust oma territooriumil. Ainuüksi Lätis toimus mullu mais ja juunis viis NATO sõjalist õppust.

Vaenlaseks on määratud Venemaa

Eesti ajaloos suurimad sõjalised õppused Siil leiavad aset 2.–12. maini. Kaasatud on üle 15 000 kohaliku sõjaväelase, reservväelased (kaasa arvatud Naiskodukaitse), liitlased 19 riigist ning NATO peakorter ja juhtivad struktuurid. Eelnevalt on Saksamaa kaitseministeerium teatanud 12 000 sõduri osalusest manöövrites eesmärgiga ohjeldada Venemaad, nii et assotsiatsioon Bresti kindlusega 1914. aastast ei ole sugugi juhuslik. Ja koguni sakslaste väljaanne Die Welt kirjutab: "Karmikäelisus või dialoog – kuidas tuleb Euroopal Venemaa tegudele reageerida? Baltimaades on vastus selge – Venemaa on ligidal ja teda peetakse vaenlaseks."

Siil tugevdab Eesti ja Läti kaitsealast koostööd >>

Kusjuures legendi kohaselt on õppustel Siil vaenlaseks väljamõeldud riik Murinius, mis õppuste maakaardil asetseb Venemaa koha peal ja üritab olukorda Eestis destabiliseerida ning NATO liikmesriikide vahele kiilu lüüa. Kõik see on päris keeruline. Muriniuse karm riigikord ei ole rahul NATO vägede kohalolekuga Eesti territooriumil, süüdistab Balti riike oma siseasjadesse sekkumises ja meelitab agressiooniks kaasa oma vasallid Plumbeuse, Griseuse ja Cinereuse.

Kõik need põrgukoerad vihkavad südamest lääne kultuuri ja demokraatlikke väärtusi. Endastmõistetavalt ühendavad Baltimaade vaenlasi ühised eesmärgid: vallutada territoorium, orjastada ning hävitada kohalik elanikkond ja nähtavasti Piibel põlema pista.

Õppuste stsenaariumi koostas NATO ühisõppuste keskus (Norras). Erilist tähelepanu on pööratud kolme Balti riigi kaitsealasele koostööle. Seetõttu toimuvad samaaegselt Eesti manöövritega õppused ka Põhja-Lätis lätlaste vabatahtliku organisatsiooni Zemessardze õppused. Kas mehised NATO sõdurid ja isamaaline Naiskodukaitse suudavad lääne väärtusi kaitsta? Maailm on tardunud ärevusse ja jälgib Siili dramaatilist arengut.

Süsteemsed eeldused katastroofiks

Aprilli lõpul kiitis Eesti valitsus heaks riigieelarve strateegia aastaiks 2019–2022, kus leidis kajastamist neli ülemaailmset eesmärki, sealhulgas vabariigi julgeolek. Kavandatud kulude maht ületab 47 miljardit eurot. Arvestades Eesti kaitsekulude eelarve kiireloomulist kasvu (2018. aastal 418 miljonit eurot) võib vabariik nelja aastaga panustada militariseerimisse ja võitlusse väljamõeldud ohtudega ligi 2,5 miljardit eurot. Sellest rahast piisaks paljude sotsiaalprogrammide elluviimiseks, kuid prioriteediks peetakse Kaitseväes teenivate kutsealuste arvu märgatavat suurendamist (3200-st kuni 4000 inimeseni).

Eeldan, et eesti rahva (1,3 miljoni inimese) kaitsetahet hinnatakse Brüsselis ja Washingtonis vääriliselt. Ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower "tõusis" Eesti aastaga 110. kohalt 108. kohale, edestades Nigeeriat (elanikkonnaga üle 20 miljoni inimese), Kameruni (23 miljonit inimest) ja Mosambiiki (28 miljonit inimest). Eestlastel on kõik eeldused selleks, et 2019. aastal veelgi kõrgemale tõusta ja edestada ka Gaanat (rahvaarvuga 27 miljonit inimest).

Vabariik muutub kibekähku tohutuks sõjaväebaasiks. Eestis toimib Baltimaade suurim NATO lennuväebaas (Ämari). Siin baseerub alliansi "õhupolitsei", eri riikide sõjalennukid, kaasa USA õhuvägede arvatud hävituslennukid F-15 Eagle ja uusimad mitmefunktsioonilised hävitajad F-35 Lightning II. Teraskotkad justkui valvavad Baltimaade õhuruumi, kuid seda piirkonda ei ähvarda küll miski (selle ajani, mil F-15-d ja F-35-d ise lähinaabritele ohuks ei muutu).

Iseseisvuse 100. aastapäev Ameerika tankiroomikute all >>

Ämari lennuväebaasi väljaarendamine jätkub ja tervikuna on Baltimaade lennuväebaasid hõlmatud ameeriklaste preventiivse õhulöögi süsteemi. NATO rahvusvaheliste õppuste käigus lendavad kümned sõjalennukid Baltimaade lennuväljadele ning töötavad välja agressiivse iseloomuga taktikalisi võtteid ja stsenaariume.

Ameeriklaste tankidega Abrams M1A2 ja brittide tankidega Challenger 2 täieneb ka Eesti Tapa sõjaväebaas. Sedasorti sammud loovad süsteemseid eeldusi sõjaliseks konfliktiks, mis kujuneb kogu Baltikumi jaoks pöördumatuks katastroofiks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

786
Tagid:
analüütika, reservväelased, sõjaline, suurõppus, Siil, Murinius, Venemaa, Balti riigid, Läti, Eesti
Teema:
Õppus Siil 2018 (21)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega