Ämari lennubaas

Balti riikide kaval plaan - kasutada ameeriklasi elava kilbina

204
(Uuendatud 13:38 11.04.2018)
Igasuguse konfliktiga kaasneb risk. Ida-Euroopa, Leedu, Läti, Eesti, Ukraina ja Gruusia on USA silmis ohverdamiseks mõeldud etturid.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse Analüüsi ja Prognoosikeskuse direktor

Kolme Balti riigi presidendid kohtusid 9. aprillil Pariisis Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga. Lisaks sellele sai Grybauskaite ka privaatse audientsi Elysee palees.

Kohtumise põhiteemadeks olid julgeolekuküsimused. Muidugi arutati ka Euroopa ühtsuse teemat ning majandusprobleeme, kuid kesksel kohal troonis riiklik julgeolek.

President Kaljulaid kohtus Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga
© AFP 2019 / LUDOVIC MARIN

Nädal aega varem asetasid Balti riigid Trumpile "noa kõrile", nõudes NATO ja Ameerika vägede arvukuse järsku suurendamist regioonis, samuti Balti riikide õhutõrje kardinaalset tõhustamist.

Põhimõtteliselt ei ole sõjalise julgeoleku küsimuste muutumine kohtumiste peateemaks üllatav. Milliseid majanduskoostöö küsimusi võiksid USA ja Prantsusmaa Balti maadega kiiresti lahendada? Ka Euroopa ühtsus ei sõltu üldse neist. Seda mõjutavad Saksamaa, Itaalia, Holland, isegi Poola, kuid kindlasti mitte Eesti, Läti ega Leedu.

Küll on aga Baltimaad Venemaale kallaletungimiseks sobiv platvorm, mis eraldab Kaliningradi oblastit riigi põhiosast.

Sõjalise konflikti puhkemise korral NATOga on Venemaa sunnitud oblastisse maismaakoridori looma ja välistama alliansi lisavägede maabumise Balti mere sadamaisse. Probleemil on vaid üks lahendus – Baltikumis asuva NATO grupeeringu täielik purustamine. Ameerika kindralite hinnangul saab Moskva selle ülesandega nädala jooksul hakkama.

NATO jaoks on Baltimaade kaotamine aktsepteeritav. Igasuguse konfliktiga kaasneb risk. Ida-Euroopa, Leedu, Läti, Eesti, Ukraina ja Gruusia on USA silmis ohverdamiseks mõeldud etturid. Nende kaotamine ei ole kriitiline — oluline on vaid, et piirkonnast ilmajäämisel oleks soovitud mõju.

USA seisukohalt sõjategevuse käigus aktsepteeritavad "loomulikud ohvrid" on Eesti, Läti ja Leedu eliidile elu ja surma küsimus. Võimalus oma kodu lahinguväljaks muuta ei tekita Balti tiigrites erilist vaimustust, kuid tunduvalt hullem on rahvuskesksete valitsuste jaoks kiire ja tõhusa okupatsiooni perspektiiv. Russofoobse poliitladviku jaoks ei tähenda see kodumaal kindlasti kuigi roosilist tulevikku.

Balti võimurid näevad ainsat šanssi globaalse konfrontatsiooni käigus võimule jääda regiooni kaotamise valu USA jaoks sedavõrd teravaks muutmises, et ameeriklased regiooni kogu oma jõuga kaitsta püüaksid. Kuna siinmail ei ole midagi sellist, milleta USA ja NATO elada ei saaks, on ainsaks meetodiks siia paigutatud Ameerika sõdurite arvu maksimaalne suurendamine. Kaitstes oma sõdureid, kaitseb Washington ka Eestit.

Miks nad lisaks Trumpile ka Macroni juurde sõitsid? Sest Macron toetas USA-d aktiivselt Süürias ja ähvardas sinna isegi Prantsuse sõjaväe saata. Prantsusmaa president on Venemaa suhtes oluliselt sõjakamalt häälestatud kui näiteks Merkel. Seetõttu jääbki lisaks Washingtonile ja Euroliidust lahkuvale Londonile kõige mõjuvõimsama russofoobse riigina üle Prantsusmaa.

Provokatsioonid on maailma tänaseks sõja lävele viinud. Leedukad, lätlased ja eestlased panid seda tähele ja tõttasid Washingtoni ning Pariisi sõjalist kaitset paluma.

Tähendab, ka Baltikumis ei usuta enam, et protsessi, millele nad ise aktiivselt kaasa aitasid, oleks veel peatada võimalik. Seepärast paluvadki nad Vene okupatsiooni vältimiseks Ameerikal seda teha.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

204
Tagid:
NATO, Emmanuel Macron, Donald Trump, Prantsusmaa, Eesti, USA
Teema:
NATO idarindel (273)