Ameerika Ühendriikide Kapitoolium

USA sanktsioonid Venemaa vastu: Washington tegi taas valearvestuse

265
(Uuendatud 19:53 09.04.2018)
Trumpi administratsioon jätkas 6. aprillil Venemaa ja USA suhete aluspõhja purukstampimist. Valge Maja teatas Moskva suhtes tema "vaenuliku tegevuse tõttu kogu maailmas" uue sanktsioonidepaketi kehtestamisest.

Gevorg Mirzajan, Vene Föderatsiooni valitsuse juures asuva Finantsülikooli politoloogiaosakonna dotsent

Sanktsioonide nimekirja kanti 7 vene ärimeest, 17 ametnikku ja 14 ettevõtet, kes on ameeriklaste administratsiooni arvates nendega otseselt seotud.

"Venemaa valitsus töötab ennekõike oligarhide ja riikliku eliidi huvides. Nad saavad korrumpeerunud süsteemilt hüvesid ja hakkavad nüüd ka valitsuse destabiliseeriva tegevuse eest vastutama," teatas USA rahandusminister Steven Mnuchin. Samal seisukohal on ka paljud kongresmenid, seejuures nii demokraadid kui ja vabariiklased.

Volodin teatas Venemaa valmisolekust läbirääkimisteks USA-ga >>

Ameeriklaste löögi all on ka eurooplased

Vastutuse all peetakse antud juhul silmas paketis esinevate isikute USA jurisdiktsiooni piirides paiknevate varade külmutamist ning lisaks sellele keeldu ameeriklastel nende isikutega vähimatki tegemist teha. Enamgi veel, Washingtoni poolt seatakse need USA sanktsioonid (nagu tavaliselt ikka) kõikidele maailmahaardega mängijatele siduvalt kohustuslikeks.

Seetõttu on USA rahandusminsisteeriumis ähvardatud karistada neid mitteameeriklasi, kes "teadlikult viivad läbi olulisi toiminguid nimekirjas esinevajate jaoks või nimel. Pretsedente selliste karistuste osas on juba olnud – hiigelsuured trahvid Euroopa ettevõtetele, kes töötavad koos Iraaniga. Ja eurooplased on need trahvid ära maksnud, kuna kartsid ameeriklastega suhteid rikkuda ja kaotada ligipääs USA turule.

USA poliitikud on rahul. President on nende meelest astunud õiget rada pidi. Pikka aega süüdistati Trumpi Venemaa suhtes liiga nõrgas positsioonis. Nii kurtis Trumpi errulastud rahvusliku julgeoleku nõunik Herbert McMaster oma lahkumiskõnes selle üle, et Ameerika Ühendriikidel ei olegi õnnestunud "sundida Putinit tema agressiivse käitumise eest vajalikku hinda maksma". Kui Trump helistas Putinile ja teda presidendiametisse valimise puhul õnnitles ning andis seejärel teada tippkohtumisest Kremli peremehega, olid ameerika liberaalid oma russofoobiast tulviul hingekeste põhjani hämmelduses ja nördinud.

Nüüdsed sanktsioonid aga (koos 60 diplomaadi väljasaatmisega) on väljaande Politico hinnangul näidanud jätkuvat lahknevust Trumpi tegude ja sõnade vahel Venemaa suhtes.

USA-st väljasaadetud Vene diplomaadid jõudsid Moskvasse >>

Trump ei arvestanud riske

Tõepoolest, nähtavasti on Trumpi sammud olnud seotud sisepoliitiliste (püüd näidata talle Mülleri rühma korraldatud ülekuulamise eel oma sõltumatust Putinist), aga ka välispoliitiliste seikadega. Sellesama tippkohtumisega, mida Trump ei tühista ja milleks ta on valmistunud panuste järsu tõstmisega. Kuid USA liberaalide rehkenduste kohaselt toovad sanktsioonid Trumpi motiividest sõltumatult kasa Venemaa käitumise muutumise. Venemaa USA suursaatkonna avalduses on öeldud, et sanktsioonide alla kuuluvad oligarhid on "Venemaa äritegevuse kapteniteks, kes keelduvad Washingroni stsenaariumi järgi mängimast".

Liberaalid aga on veendunud, et nimekirja kuulujatest saavad nüüd ameeriklaste huvide lobistid, et nad lähevad Putini juurde ja selgitavad talle, et "agressiivse välispoliitika pärast" kaotavad nad nüüd raha ja et on aeg see poliitika lõpetada. Kuid Moskvas nendega ei nõustuta. Riigiduuma välisasjade komisjoni esimees Konstantin Kossatšov on kindel, et Venemaad ei anna "ei hirmutada ega murda". Ja siin on tal õigus.

Sanktsioonid mõjuvad Venemaale kahtlemata negatiivselt. Majanduslikult läheb Venemaa ettevõtetel raskeks rahvusvahelistel turgudel tegutseda. Mnuchini formuleering nimekirja kantutega "olulisi" toiminguid sooritavate välismaiste isikute "võimalikust" karistamisest on geniaalne. See ei kohusta ameeriklasi igal juhtumil rahvusvahelist õigust rikkuma ja eurooplasi trahvima (praegu on see ohtlik, kuna Euroopa on Trumpi peale tige ja kavatseb oma äritegevust nii Venemaal kui ka Iraanis kaitsta), kuid haagib kõik Venemaa ettevõtete potentsiaalsed partnerid konksu otsa.

Kellel neist muresid tarvis? Kui aga rääkida sotsiaalmajanduslikust kahjust, siis elanikkond koondub võimu ümber – ja see ei kätke endas üksnes plusse. Inimesed pööravad vähem tähelepanu tema vajakajäämistele ning võim ise, tegutsedes "piiramisrõngas kindluse" põhimõttel, kaitseb liigagi agaralt seaduserikkujaid ja kurjategijaid "omade" hulgast.

Tagasikäik: USA on valmis vastu võtma uusi diplomaate Venemaalt >>

Väljapressimine ei lähe läbi

Aga sellele kaotusele vaatamata ei mõjuta sanktsioonid kuigivõrd Venemaa käitumist ja Moskva positsiooni Ukraina ja Süüria kriisides. Sellest kõnelevad mitte ainult Venemaa eksperdid, vaid ka USA luurajad. Putini kangekaelsuse põhjus peitub selles, et lääne sanktsioonidepoliitika kujutab endast klassikalist väljapressimise poliitikat.

Kui minna USA-le järeleandmistele, kehtivate piirangute tühistamise või uute kehtestamata jätmise nimel loovutada oma huvid Ukrainas ja Süürias, siis pole mitte mingisugust garantiid, et USA hommepäev nendesamade sanktsioonide kehtestamisega ei ähvarda, nõudes juba järgmiste, muust vallast huvide loovutamist – Armeenias, Kasahstanis, Iraanis. Ülehomme aga nõuab suveräänsuse, sealhulgas vene oligarhide varade loovutamist lääne ettevõtete hüveks.

Üleüldse tuleks väljapressija kohta esitada kaebus ülemaailmsele politseile. Aga kuivõrd antud juhul tema ongi väljapressija, siis on õigeks reageeringuks kõikide tema nõuete, asümmeetriliste vastuste eiramine ning elementaarne ootelejäämine. Aeg ei mängi siiski ainult ameeriklaste kasuks – nad ise diskrediteerivad sanktsioonide süsteemi.

Vladimir Putin — maailma mõjuvõimsaim inimene >>

Selle asemel et neid oma liitlastega kooskõlastada, kehtestab USA ju Euroopalegi piirangumeetmed, mis said vastu võetud a Euroopa huve arvestamata (kui võta näiteks Venemaa ja Iraan), ilma et selleks mingitki alust oleks. Tulemusena kaotab Euroopa raha ja Trump tõukab teda tegelikult otsesele konfliktile Ameerika Ühendriikidega. Konfliktile, mis tekitab Atlandi-ülestes suhetes tõsise kriisi ja on seega Moskvale kasulik.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

265
Tagid:
analüütika, poliitika, majandus, sanktsioonid, EL, Vladimir Putin, Donald Trump, Euroopa, Venemaa, USA