Moskva

Lääs karistas Venemaad kas ta suudab tehtust ka taastuda

212
Venemaal polnud esmaspäeval, 26. märtsil kõigega tegeleda, kuna hukkus päev varem Kemerovo kaubankeskuse tulekahjus 64 inimest, ja Lääneriikide sõbralik pere kasutas selle ära ning saavutas oma väge demonstreerides Venemaa üle suure võidu.

Viktor Marahhovski RIA Novostile

Arusaadavatel põhjustel polnud Venemaal eile aega kõigega tegeleda (pühapäeval, 25. märtsil toimus Venemaal Kemerovo kaubanduskeskuses eriti ohvriterohke tulekahju — Toim). Lääneriikide sõbralik pere kasutas selle ära ja saavutas oma väge demonstreerides meie üle suure võidu.

Kui aga päris aus olla, siis ei olnud demonstratsioon mõeldud ainult meie jaoks. Diplomaatide sünkroonse väljasaatmise põhiadressaadiks osutus mitte Venemaa, vaid ülekantud mõttes Lääs ise.

Sündmused arenesid dünaamiliselt. Meenutagem – reedesel Euroliidu riigipeade tippkohtumisel kutsus Ühendkuningriigi peaminister kolleege üles distsiplineeritult — nagu vabas maailmas kombeks — Venemaad karistama.

Tegu oli julge käiguga, sest:

1) Meid tuli karistada Briti spiooni Skripali mürgitamise eest. Süüdlased pole aga mitte ainult välja selgitamata, vaid politseijuurdlus ise on veel algusjärgus.

2) Euroopalikule solidaarsusele kutsub riik, kes ise Euroliidust lahkuda otsustas ja hetkel meeleheitlikult lahkumistingimuste üle kaupleb.

Ülesanne polnud lihtsate killast. Seetõttu teatas Briti meedia juba reede õhtul rõõmsalt oma "suurest võidust" – Euroopa aktsepteeris Suurbritannia pakutud sõnastust. Viimane kõlas järgmiselt: "On küllaltki tõenäoline, et Skripali intsidendil puudub peale Venemaa osaluse alternatiivne lahendus."

Küsimusele "Miks alternatiiv puudub?" mõistagi vastust ei järgne. Angela Merkel väljendus lühidalt: "Esitati teatud tõendusmaterjalid." Öeldu selgitamisega Saksa kantsler end ei vaevama ei hakanud.

Seejärel ütlesid oma otsustava sõna Ameerika Ühendriigid. Riigidepartemang teatas otse — ilma igasuguste "tõenäosuste" ja "võib-olla-deta": "Neljandal märtsil kasutas Venemaa Suurbritannia kodaniku mürgitamiskatsel keemiarelva." Kõigile anti varakult teada, et USA reageerib mastaapselt. Nii ongi – riigist saadetakse ühtekokku välja 60 saatkonnatöötajat. Kohustuslikus korras esines ka Kanada, kuulutades persona non grataks 4 diplomaati.

Peale seda jäi Vabal Maailmal vaid lojaalsuse demonstreerimiseks järjekorda asuda.

Ootuspäraselt teatasid esmaspäeval väljasaatmistest esimesena Balti tiigrid ja Poola, otsustades "loobuda" ühtekokku 9 Venemaa diplomaadi teenustest.

Saksamaa ja Prantsusmaa piirdusid kumbki nelja inimesega. Tšehhimaa kolmega. Itaalia, Taani, Holland ja Hispaania kahega. Ülejäänud Euroopa riigid, täpsemalt kaks kolmandikku Euroliidu liikmeist, saatsid sümboolselt välja ühe diplomaadi – Soome, Rootsi, Rumeenia, Horvaatia ja NATO liikmest Norra.

Nagu arvata võiski, lisas koomilise noodi Ukraina. Algselt teatas riik, keda ilmselt USA seisukohast informeerida unustati, et ei kavatse kedagi välja saata. Seejärel saadeti Kiievisse "ülemuste" ametlik seisukoht, mispeale nad koheselt lati kõige kõrgemale tõstsid, saates välja tervelt 13 inimest – rohkem kui Saksa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia kokku.

Lõpuks teatasid venelaste väljasaatmisest ameerikameelsed Albaania ja Makedoonia. Neile, kui Euroliitu mittekuuluvaile riikidele, oli tõendusmaterjal täiesti ülearune. Mõistnud, et käes on Ameerika pitsersõrmuse suudlemise aeg, täitsid nemadki oma kohust kiiresti ja andunult.

Esmaspäevase flashmobi lõpetas väga sirgjoonelise ja selge avaldusega Austria, kelle valitsusjuht nimetas asju oma nimedega: "Me ei kavatse rahvuslikul tasemel mingeid samme astuda ega diplomaate välja saata. Kavatseme oma suhtluskanalid Venemaaga lahti hoida. Austria on neutraalne riik ja omamoodi sild Ida ja Lääne vahel."

Mainides avalikult oma neutraalsust, käsitlesid austerlased toimuvat külma sõjana Ida ja Lääne vahel.

Huvitavam on alles ees.

Tasub märkida – jutt ei käi Venemaa diplomaatiliste esinduste koosseisu vähendamisest. Saja väljasaadetu asemele tuleb uus sadakond.

Peamine on küsimus, kas "uus Venemaa-vastane rinne" on valmis ka sõust kaugemale minema.

Tegelikult Britannia Euroopalt rohkemat ei nõudnudki. Loodetud eesmärgiks oli laialdane suhete külmutamine Venemaaga ja diplomaatilise konflikti viimine majandusvaldkonda. Sellega on seletatav ka initsiatiivi üllatavalt tulihingeline toetamine Washingtonis. Ilmselt otsustati seal – kui luua arvestatav hüsteeria, õnnestub selle laineharjal ehk ka tõeline võit saavutada –gaasitorude laiendamine peatada.

Nord Stream 2 projekti peatamise korral peaks Euroopa odava torugaasi asemel ameeriklaste kallist vedeldatud energiakandjat ostma hakkama. See pole Washingtonile mitte ainult kasulik – see tähendab ka automaatselt suure osa Euroopas toodetavate kaupade kallinemist. Ameerika ja Euroopa vahel käib aga hetkel täiesti arvestatav kaubandussõda.

Euroopa, kes venevastase retoorikaga kuulekalt kaasa läks, ei ole majanduslikust enesetapust kuigivõrd huvitatud. Saksamaa teatas, et Nord Stream 2 ja "Skripal-gate" ei ole omavahel kuidagi seotud. Austria, kes samuti Saksa gaasist huvitatud on, väljendus veelgi selgemalt.

Venemaa suursaatkond Tallinnas
© Sputnik / Денис Грабусов

Seega võib Skripali juhtum ebapiisavaks osutuda. Tõenäoliselt õige pea nii juhtubki.

"Inglanna õiendab häda">>

Toimunu tuum on aga järgmises. Euroopale võib tunduda, et tal õnnestus olukorrast päris edukalt välja tulla. Ühelt poolt täitis piirkond "kohustusliku kava" korraldades valjuhäälse kuulekuse demonstratsioonesinemise, mida Ameerika väga armastab, ohverdamata seejuures midagi reaalset väärtust omavat.

Teiselt poolt muudab fakt, et Euroopa "Skripali intsidendi" alla neelas ja kordab tõsise näoga mantrat "Venemaa on süüdi, sest teised ei saa süüdi olla", muudab eurooplased vägagi haavatavaiks.

Nimelt on Ameerikal ja Suurbritannial varuks veel palju "Skripale", maapakku tulnud oligarhe ning "poliitimmigrante". Lõppude lõpuks on neil ka pidevalt välimust muutev Rodtšenkov, kes ilmus hiljuti avalikkuse ette appikarjega "Ma peidan end Putini eest, ta tahab mind tappa!"

Nende kasutamine "süütute ohvritena" ei maksa anglosaksidele midagi. Peale seda saab Euroopale teatada, et pöörane Vene režiim ei saa hoiatustest aru – vaadake, kuidas ta oma vaenlastega jätkuvalt käitub. Teeme õige teie kulu ja kirjadega kõik koos Kremlile selgeks, et me oleme tugevad ja ühtsed.

Pole teada, kas Euroopal on siis veel võimalik keelduda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

212
Tagid:
diplomaat, Sergei Skripal, Ühendkuningriik, Eesti, EL