Valijad andsid Putinile piiramatud volitused

Valijad andsid Putinile piiramatud volitused

78
(Uuendatud 17:03 19.03.2018)
Mitte keegi ei kahelnud, et praegune Venemaa president valimised võidab. Putini absoluutne valimisvõit, mis kinnitas elanikkonna täielikku toetust praegusele kursile, tagab veel enamgi kui järgmised kuus aastat presidendivõimu.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse Analüüsi- ja prognoosikeskuse juht

Esialgsete andmete põhjal oli osalusprotsent ligi 70 (68% peale 98% hääletussedelite töötlemist), kusjuures rohkem kui 76.5% valijatest andis oma hääle Vladimir Putinile.

Et seda tulemust arvulises mõistes hinnata, siis võrreldes eelmiste valimistega presidendi poolt kogutud 5 miljonit lisahäält on oluliselt rohkem, kui kõigis kolmes Balti riigis valijaid.

Keegi ei kahelnud
Välismaa riigijuhid õnnitlevad Vladimir Putinit presidendivalimiste võidu puhul
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Mitte keegi ei kahelnud, et praegune Venemaa president valimised võidab. Samuti oldi kindlad, et Vladimir Putin saavutab võidu juba esimeses valimisvoorus. Kuidas ka kohalikud humoristid Läänemaailma "sõprade ja partnerite" üle ei itsitaks, kuidas rahvalooming neid ka ei välja ei naeraks, teenivad saatkonnad ja luurajad siiski oma palga eest ka tööd ning hindavad Venemaal valitsevat poliitilist olukorda palju paremini kui taksojuhid või juuksurid.

Peale 2012.a. ei arvestanud ükski adekvaatsetest Lääne poliitikutest enam Maidani võimalikkusega Venemaal. Kui see juba 6 aastat tagasi ei õnnestunud, siis peale Krimmi ja Süüriat polnud enam lootustki.

Poliitilisi mänge ei planeerita mitte lihtsalt pikaks, vaid väga pikaks ajaks. Tänane kaotus osutub fataalseks vaid juhul, kui lüüasaanud riik eksisteerimast lakkab. Kui allajäänud riik aga selle üle elab, proovib ta kaotatu kindlasti tasa teha – nagu seda suutis Venemaa NSV Liidu lagunemisele järgnenud 25 aasta jooksul.

Seepärast polnud meil kahtlustki, et kaotades jooksvail valimistel, üritavad meie välispoliitilised oponendid järgmisel korral revanši võtta. Seega oli 18. märtsil toimunu neile huvitav vaid edasise mängu tarvis platvormi ettevalmistamiseks.

Venemaa "sõprade" ülesanne oli väga lihtne –mobiliseerida kõik opositsioonliikmed – nii vasak- kui parempoolsed, liberaalid ja "patrioodid", need, "kes igatsevad uute nägude järele" või kes "kunagi valimas ei käi." Ühelt poolt oli vaja maksimaalselt osalusprotsenti alandada, väites, et tulemus on niigi ette teada. Teisalt aga viia Putinile antavate häälte arv miinimumini.

Teoreetiline võit esimeses tuuris 55% häältega 60% valimisaktiivsuse korral võimaldanuks teatada, et Venemaa ühiskond ei toeta jooksvat poliitikat, ega soovi "vastasseisu Läänemaailmaga."

Putin võitis valimised rekordtulemusega, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Sõprade ja partnerite" mängud

"Partnerid" asunuks kohe kaotatud hääli lugema ja jutustanuks meile järgmise kuue aasta jooksul sellest, kuidas "rahvas võimust võõrdub" ja "uut liidrit otsib." Ei tasu arvata, et see olnuks vähemõjuv strateegia. Lääne taktikaks ei olnuks ka siis oma kandidaatide võidu taotlemine tulevastel valimistel. Nende eesmärgiks olnuks endiselt praeguse kursi poolt ja vastu olevate häälte arvu võrdsustamine

"Partnerid" oleksid väga tahtnud ligikaudsetki tasakaalu. Üldine tulemus 55% 45% vastu võimaldanuks alustada aktiivset mängu võimu vastu, eesmärgiga teda mitte kukutada, vaid lihtsalt olukorda destabiliseerida.

Siseprobleemid pidanuks siduma Kremli käed välispoliitilistes küsimustes, muutma ta haavatavamaks, sundima välismaal kasutuses olevaid ressursse vaid siseriiklikult rakendama.

Rahvusvahelise aktiivsuse piiramine tähendanuks liitlastele osutatava abi vähendamist, mis muutnuks nad haavatavamaks ja sundinuks neid uusi julgeolekupartnereid otsima. Venemaa suhtes käivitunuks seesama stsenaarium, millesse USA käesolevaks hetkeks sattunud on – traditsiooniliste Lähis-Ida partnerite toest ilmajäänuna ja suurte raskustega Läänemaailma Atlandiülese ühtsuse kuvandit säilitamas.

Tapa end ise

Nõukogude Liidu ja ka teiste suurriikide lagunemise kogemus näitab, et välispoliitiliste võimaluste kahanemisega kaasneb ka majandussuutlikkuse kiire vähenemine, mis omakorda viib elanikkonna sissetulekute ja eelarvelaekumiste vähenemiseni.

Riik sattub suletud ringi, ajaloolis-poliitilisse keerisesse, mis viib vääramatult lootusetuse suunas. Sellest väljapääsu leidmine nõuab tohutuid pingutusi, kõigi ressursside koondamist, andekat juhtkonda ja vähemalt ühe põlvkonna täielikku eneseohverdust. Niisugust tingimuste kokkusattumist juhtub aga harva.

Äsjased valimised pidanuks andma Venemaale esimese ja praktiliselt märkamatu tõuke nõrgenemise ning suurest geopoliitilisest mängust väljalangemise suunas. Edasine olnud vaid tehnika ja aja küsimus – kokku kulunuks selleks 10-15 aastat. Äsjalõppenud valimiste tulemus tagab meile vähemalt needsamad 15 aastat suhtelist stabiilsust.

See on aeg, mil Venemaad hakatakse survestama ja konfliktidesse kiskuma. Kuid iga katse Venemaa ressursse siduda tähendab Moskva vastastele vajadust oma vastavaid ressursse rakendada, seejuures kordades suuremas mahus. Toetudes oma ülekaalukale majandusvõimsusele, on Lääs viimase 20 aasta jooksul just niimoodi talitanud.

Euroliit ja USA kulutasid oma vahendeid täiesti ebaefektiivselt, lähtudes põhimõttest "kuni paksuke kaalus alla võtab, sureb kõhnuke nälga." Selle tulemusena kõhn Venemaa hoopiski kosus, Lääs aga võttis kaalus sedavõrd alla, et tal puuduvad nüüdseks liigsed ressursid.

Seepärast tekkiski vajadus korrata NSV Liidu lammutamisel kasutatud trikki – Venemaa peatamist tema enda vahendite abil – milleks oli tarvis sisemine konflikt tekitada.

See on nokaut

Vladimir Putini absoluutne, nokaudiga võit presidendivalimistel tähendab kodanike ülekaalukat toetust presidendi valitud kursile ja täiendavat monoliitsust vastuseks suurenenud välisele survele. See tagab püsikindluse palju enamaks, kui vaid järgnevaks kuueks valitsemisaastaks. Poliitikale on iseloomulik teatud inertsus – stabiilsus ei muutu hetkeliselt ebastabiilsuseks. Vajalik on üpris pikk üleminekuperiood.

Valimisaktiivsus Venemaa presidendivalimistel Eestis saavutas Balti riikide jaoks rekordilised 34%
© Sputnik / Вадим Анцупов

NSV Liidus kulus selleks peale Brežnevi surma 10 aastat, kuhu mahtus rida peasekretäre ja mida kroonis Gorbatšovi küündimatu valitsemisperiood. USA-s kestab juba kümnendat aastat 2008.a. alanud kasvava ebastabiilsuse periood, mis paljuski 80.aastate Nõukogude Liidule sarnaneb.

Seejuures on Washingtoni käepärast oluliselt suuremad vahendid, kui omaaegsel NSV Liidul. Ameerika ühendriikidel on võimalus oma huvides kasutada kogu Euroopa ja poole ülejäänudki maailma ressursse, kuid praegune globaalne poliitilis-majanduslik süsteem, mille aluseks on USA jagamatu ülemvõim, suudab veel kümme aastat püsida ainult juhul, kui ta mängib kindlale võidule, saavutades igal aastal kasvõi pisikesi edusamme ja juhindudes selgest plaanist, mil on konkreetsed ajalised raamid ning perspektiiv.

Perspektiivi puudumisel väheneb ressursside mobiliseerimise ja koondamise võimekus järsult, koos samaaegse Läänemaailma eliidisisese konflikti tekkimise tõenäosuse olulise suurenemisega. Kuus aastat garanteeritult edukamat arengut ja veel vähemalt kuus aastat suhtelist stabiilsust Venemaa jaoks isegi kõige mustema stsenaariumi korral ei jäta Läänele mingeid šansse.

Uus globaalne konfiguratsioon

Käesoleval aastal on veel võimalikud katsed Venemaad nahaalselt murda, näiteks välise surve järsu ja ootamatu suurendamise abil, kasutades selleks sõjaohuga šantažeerimist. See oleks aga ilmne bluff, mis sarnaneks Theresa May ja tema valitsuse katsetele parandada Venemaaga algatatud konflikti arvelt oma sisepoliitilist positsiooni ning siduda Euroopat hirmu abil Suurbritannia külge. Ülesanne on lahendamatu nii väikese Britannia kui ka kogu Läänemaailma jaoks tervikuna. Venemaaga otseste kokkulepete sõlmimise tõenäosus Euroliidu liikmete hulgas hakkab pidevalt suurenema.

Jooksev aasta on veel suhteliselt raske, kuna Euroopa juhid – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia – hakkavad uue poliitsüsteemi tingimuste üle aktiivselt kauplema. Seda, kuivõrd julmaks niisugune kauplemine minna võib, nägime Vene-Türgi partnerluse kujunemise näitel Süürias. Aasta lõpuks, hiljemalt järgmiseks suveks, peaks olema võimalik uue globaalse suheteraamistiku kujunemisprotsessile hinnanguid anda.

Kes õigeaegselt otsuseid ei langeta, on lootusetult hiljaks jäänud, nagu Ukraina, kes lootis 2014.a. koos Läänemaadega sanktsioonide poolt hävitatud Venemaa varasid jagada, kuid on tänaseks ise oma endiste "demokraatlike partnerite" silmis potentsiaalseks jagamisobjektiks muutunud.

Põhimõte "Sure sina täna, las mina suren homme" on Lääne mõttemallides üldtunnustatud – seda laiendatakse globaalse kogukonna kõikidele liikmetele, kaasa arvatud Euroliidu ja NATO kõige lugupeetumad liikmesmaad.

Ida-Euroopa piiririikidele, kes alles hiljuti rõõmuga Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ridadest Euroopa Liitu tormasid, on jäänud väga vähe aega, et langetada uus vastutusrikas otsus. Vastasel juhul ei pruugi nad märgata, kuidas nad ise kui mitte otsese tükeldamise, siis vähemalt Euroliidu "vanemate vendade" poolse majandusliku paljaksriisumise ohvriteks muutuvad.

Venemaa valijad andsid Vladimir Putinile ajaliste piiranguteta volitused mitmepooluselise maailmakorra lõplikuks rajamiseks. Teistel tuleb selle uue reaalsusega kuidagi leppida. Mida varem seda mõistetakse, seda parem asjaosalistele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

78
Tagid:
Vladimir Putin, president, Venemaa
Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega