Iskander

Iskanderid Baltikumis - uued ohud muutusid sihtmärkideks

139
Aleksandr Hrolenko
Vene Föderatsiooni kaitseministeerium paigutas alaliselt Kaliningradi oblastisse operatiiv-taktikalised raketikompleksid Iskander-M, kuna see on Venemaa suveräänne õigus ja üks tema vastumeetmeist eksisteerivaile ja tulevastele sõjalistele ohtudele

Aleksandr Hrolenko, Sputniku vaatleja

Iskander-M kompleksid võttis enda koosseisu 152. kaardiväe raketibrigaad Tšernjahhovskis. Riigiduuma kaitsekomitee juht Vladimir Šamanov märkis, et Iskanderite esmasteks sihtmärkideks on Venemaa piiride lähedal asuv välismaine sõjaväeline taristu.

Kompleksi peamisteks eelisteks on tema strateegiline mobiilsus, varjatud lahinguvalmiduse ja raketilöökide andmise võimalus, rünnakülesande automaatne arvutamine ja sisestus, suur efektiivsus ka vaenlase poolt õhutõrje ja elektrooniliste võitlusvahendite kasutamise tingimustes.

Vene raketikompleksid Iskander katavad kogu Baltikumi>>

Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis teatas Iskanderite mahalaadimisest Kaliningradi sadamas, president Dalia Grybauskaite aga teatas, et komplekside paigaldamine Kaliningradi külje alla ohustab pooli Euroopa riike. Kumbki väide ei ole täpne. Kompleksid saabusid mitte Kaliningradi, vaid Baltiiski sadamasse. Raketid aga on ülitäpsed ega ole mõeldud laiaulatuslike piirkondade hävitamiseks.

Läti saadik Venemaal Maris Riekstinš väljendas end vaoshoitumalt: "Ma ei arva, et oleks vajadust rääkida sõjaohu suurenemisest Läti jaoks. Venemaal on tavaks välisohust kõnelda. Selleks on mõistagi ajaloolised põhjused."

Tõepoolest, Iskanderite paigutamisel Kaliningradi on "ajaloolised põhjused" ja nad ei muuda Balti riikide olukorda, kes juba pikemat aega Leningradi oblastis asuvate raketikomplekside laskeulatuses on asunud.

Iskanderid Kaliningradis – see on vastumeetmete mitmekesistamine Euroopasse paigutatud raketitõrjesüsteemile.

Üheksa korda mõõdeti…
Kaitseväe juhataja külastas Suwalki koridori ning kohtus Poola ja Leedu kolleegidega
© Foto: Kaitseväe Peastaap

Varem toodi Iskanderid "suurelt maalt" Kaliningradi vaid õppuste ajaks. Jaanuari lõpuks valmis aga raketibrigaadi tarvis paiknemistsoon. Kaardiväeüksuse ümberrelvastamine sai teoks ja selle tähtsus on mitmetahuline.

Oma tõhususelt ületab Iskander-M mitmekordselt kõiki kasutuselolevaid Vene ja välismaiseid (Lance, ATACMS, Pluton) analooge. Tema efektiivsus tavarelvastuse vallas muudab saavutatavad tulemused võrreldavaiks seni vaid tuumarakettide pärusmaale jäänutega. Juhitavad täppisraketid (nii tiib- kui ballistilised) võivad hävitada sihtmärke kuni 500 km kaugusel, kasutades selleks tava-, kassett-, elektromagnetimpulss- ja tuumalõhkepäid.

Iskanderite esmasteks sihtmärkideks on komandopunktid, raketi- ja õhutõrjekompleksid, lennuväebaasid ja vaenlase taristu muud tähtsad objektid. Kompleksid on ühendatud erinevate luure- ja tulejuhtimissüsteemidega ning võivad sihtmärki puudutavat infot vastu võtta satelliidilt, luurelennukilt ja mehitamata lennumasinalt.

NATOle mõistagi Iskanderite paigutamine Baltikumi ei meeldi, ehkki allianss ise on Venemaa suhtes tavarelvastuse vallas märgatava ülekaalu loonud. Londonis asuva Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute instituudi (IISS) andmeil on 26 NATO liikmesmaal pea kaks miljonit sõdurit, 7000 tanki, 11000 suurtükki ja üle 2000 lennuki.

Isegi Ameerika raketitõrjesüsteemi võimalusi Rumeenias ja Poolas arvesse võtmata kasvasid Põhja-Atlandi Liidu kiirreageerimisjõud 40 000 sõjaväelaseni ajal, mil Lääne strateegilisel suunal asuvate Vene diviiside koosseisus on vaid 27 000 inimest. Venemaa kaitse-eelarve on viis korda väiksem kui Euroopa ja Kanada liitlaste vastav summaarne näitaja. Kuid seni, kuni NATO seisab Venemaa piiridel, suudab Moskva tekkivatele väljakutsetele ja ohtudele adekvaatselt vastata, tehes seda küllaltki resoluutselt.

Iskanderite paigutamist Kaliningradi arutati juba 2007. aasta juulis, kuid Ameerika plaanile ehitada raketitõrjesüsteemi baas Redzikowo väikelinna Poolas, vaid 215 km kaugusele Kaliningradist, ei avaldanud see mingit mõju. Venemaa kaitseministeeriumi otsus tundub seaduspärase ja küpsena. Nüüdsest peale jäävad raketikompleksid Iskander-M, Bal ja Bastion ning õhutõrjesüsteemid S-400 Kaliningradi igaveseks.

Garanteeritud karistus

Moskva näeb USA ja NATO vägede lähenemises Venemaa territooriumile ohtu rahvuslikule julgeolekule. Näiteks saavutab ameeriklaste baas Redzikowos juba 2018. aastal täieliku lahinguvalmiduse. Tema radarisüsteemid ja püüdurraketid SM-3 Block IIA kujutavad endast Vene Föderatsioonile otsest ohtu.

Oma raketitõrjesüsteemiga tahab USA saavutada hoiatuseta antud tuumaraketilöögi järel eelisseisundi igas maailmajaos, Venemaa kaasa arvatud. Poola ja Rumeenia baasides ning alliansi laevadel asuvais stardiseadmeis MK-41 võib püüdurraketid kiiresti ja märkamatult asendada tiibrakettidega Tomahawk, mille lennukauguseks 2500 km ja mis vajadusel uuesti tuumapäid kanda võivad. See on lühi- ja keskmaarakette puudutava leppe rikkumine, mis keelab suurema kui 500 kilomeetrise lennuraadiusega maismaarakettide ülesseadmise. Kuid võitjate üle ju kohut ei mõisteta.

Iskandereid on Venemaal vaja selleks, et hävitada võimaliku konflikti korral USA-ga mõne minuti jooksul ameeriklaste raketitõrjesüsteemi elemendid ning anda vastulöök Ühendriikide pihta kontinentidevaheliste ballistiliste tuumarakettidega. Iskanderite löögivõime ja seniitraketikomplekside S-400 kombinatsioon ei jäta agressorile mingit võimalust. Lääne tehnilise üleoleku ja karistamatusetunde ilmne kadumine on juba iseenesest lüüasaamine ja NATO eksistentsi mõttetuse kinnitus.

Balti laevastiku eelisarendamine on Venemaa loomulik reaktsioon NATO agressiivsetele püüdlustele regioonis
© Sputnik / Константин Чалабов

Ameerika ajaleht "The Observer" kirjutas Kaliningradi oblastisse paigutatud Iskanderitest: "Sõjalisest seisukohast muudab see kardinaalselt piirkonna jõudude tasakaalu. Ka poliitiliselt võib see olukorda destabiliseerida. See pole midagi muud, kui regionaalne Kariibi kriis, kusjuures antud juhul paigaldab Venemaa tuumaraketid Lääneleeri naabrusse, saavutades sellega strateegilised eelised." Ühesõnaga – kättemaks on vältimatu.

Uued Vene raketid Baltikumis on NATO jaoks "mobiilne peavalu". Brüssel ootab Moskvalt selgitusi ja üritab omapoolset vastusammu välja töötada, märkamata, et rikutud ei ole ühtki lepingut ning et partnerite ootused ning tingimisvõimaluste otsimine on nüüdseks kohatud.

Lääne agressiivne reaktsioon Kremli poliitikale näib sõgedusena. Venemaa otsustavad ja järjekindlad sammud oma rahvuslike huvide kaitsel on pöördumatu nähtus. Vaid vähesed partnerid on valmis seda reaalsusena aktsepteerima.

Venemaa ei ähvarda kedagi. Euroopa rahu ja julgeoleku retsept on lihtne — selleks tuleb siit eemaldada ameeriklaste tuumarelvad ning raketikaitsesüsteemi elemendid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

139
Tagid:
Iskander, NATO, USA, Balti riigid, Kaliningrad