Kurdi laps, illustreeriv foto

Rooda: Türgi ise muudab kurdid terroristideks

110
(Uuendatud 19:14 07.02.2018)
Afrini operatsiooni käivitamine võib türklastele valusalt kätte maksta - olukorrast Põhja-Süürias räägib lähemalt sõjaväeluure kõrgem ohvitser-analüütik erus Villem Rooda

Villem Rooda, sõjaväeluure kõrgem ohvitser-analüütik erus

Kas Türgi rünnakute alla sattunud Süüria kurdid tunnevad end petetuina? Kahtlemata. Kuidas käituvad kurdi võitlejad, keda lisaks ka nende endised liitlased petsid? Kuhu nad suunduvad, millega tegelema hakkavad?

Luurajana kurdide juures >>

Vaatamata oma rikkalikule lahingukogemusele, heale relvastusele ja unistusele oma riigist ei suuda Kurdi Rahvakaitse YPG Türgi tankidele kaua vastu seista.

Omariiklusest unistavate kurdide täielike ebaõnnestumiste ahel sai alguse Iraagist, kus neil küll õnnestus kokkupõrkeis valitsusvägedega suuremaid kaotusi vältida, kuid kontrolli alla võetud naftarikas piirkond tuli keskvalitsusele tagastada.

Nüüd osutusid võitlejad NATO liikmeks oleva Türgi rünnakute objektiks. Viimane teatas oma kavatsusest hävitada kurdide relvajõudude alus – YPG Rahvakaitse. Ankara otsustas oma plaani ellu viia suveräänse naaberriigi Süüria territooriumil, kus praeguseks lahingutegevus juba käib.

"Me ei võitle Afrinis mitte kurdide rühmituste, vaid terroristidega," ütles Türgi president Erdogan hiljuti, "Süüria kurdidega pole meil mingeid probleeme. Kuid meil on õigus võidelda terroristidega. Operatsiooni "Oliivipuuoks" eesmärgiks on terroristide hävitamine Afrini piirkonnas, kust nad on Türgi Kilisi ja Hatay provintside vastu üle 700 rünnaku toime pannud."

Ankara ei võtnud arvesse isegi fakti, et kurdid võitlesid ennastohverdavalt ISISe* vastu, seda ka Türgi huvides. Endised liitlased NATO-st, kes reeglina taolises olukorras küllaltki järsult käituvad, piirdusid sedapuhku vaid kerge noomimisega. Prantsusmaa terav reaktsioon vaigistati kollektiivselt. Ankara teab, kui oluline ta Põhja-Atlandi Liidu jaoks on ja ka seda, et moraali ja eetikaküsimuste puhul on alati prioriteetsed just alliansi strateegilised huvid.

Erdoğan tunnistas Süüriasse tungimise tegelikku põhjust >>

Terroristid, kes terroriakte ei korraldanud

Türgi tankide löögi alla sattunud Süüria kurdid sattusid väga raskesse olukorda. Taganeda võiksid nad vaid Iraagi Kurdistani. Ehkki neid peetakse seal sõpradeks, ei loeta neid siiski sedavõrd lähedasteks sugulasteks, et uustulnukate vastuvõtmiseks koomale tõmbuda. YPG-d ei pea päris omadeks isegi teised Süüria kurdide hõimud. Oma Türgi territooriumil asuvaile põlisaladele puudub YPG-l ligipääs – Ankara käsitleb rühmitust kui terroriste ning üritab neid nüüd ka naaberriigi aladelt välja suruda – ehkki peale Türgi ei pea neid keegi terroriorganisatsiooniks, pole nad ju kunagi terroriaktides osalenud.

Ma ei varja, et minu poolehoid kuulub Rahvakaitse võitlejatele, sest tundsin paljusid neist isiklikult ning elan nende omariikluspüüdlustele kaasa, teades samas kui killustunud ja eriilmelised on nende hõimud, parteid ja juhid.

Kuni käis võitlus ISIS*ega talusid türklased kurde, Ameerika Ühendriigid aga osutasid neile tõhusat tuge ja relvaabi. Nüüd otsustas Türgi "kurdide küsimuse lahendada", Washington aga, teinud endale mitteomaselt argliku katse Ankarat mõjutada, pühkis käed toimuvast puhtaks ja vaatleb äsjaste liitlaste hävitamist külmalt pealt.

Erdogan lähtub faktist, et hetkel on Kurdi Rahvakaitse rühmadesse koondunud kõige aktiivsemad, võitlusvõimelisemad ja enim Ankara vastu häälestatud Kurdistani Töölispartei Türgi aladelt pärit liikmed. Kartes YPG levimist oma territooriumile, üritab ta likvideerida võimalikult palju potentsiaalseid vaenlasi. Tõepoolest, Töölispartei levitas avalikult Türgi Kurdistani iseseisvuse ideed, kuid välistas kategooriliselt terroritaktika selle saavutamise vahendina.

Ankarat ärritas eriti YPG toetamine nii USA kui tema liitlaste poolt, millega kaasnes helde rahastamine ja relvatarned, mis organisatsiooni märgatavalt tugevdasid. Nüüd, mil ISIS* Põhja-Süürias praktiliselt hävitatud on, ei kutsu aga keegi Rahvakaitset võitjate ühisesse pidulauda, mis kahtlemata kahjustab mitte ainult võitlust ISIS*e jäänuste vastu, vaid laiemas mõttes ka väikeste rahvaste usaldust suuremate suhtes mujal maailmas.

Türgi maaväeoperatsioon Süürias: kelle vastu ja mille eest sõdib Ankara >>

Kurdi alade asustamine Süüria põgenikega

Olles geograafiliselt ja poliitiliselt tähtis NATO liige, käitus Türgi pragmaatiliselt — kartmata sõjalise liidu või tema üksikute liikmete teravat reaktsiooni, otsustas Ankara Põhja-Süürias ohjad enda kätte haarata. Kuna ISIS on seal YPG abil praktiliselt hävitatud, loevad Ühendriigid ja tema koalitsioon oma peamise eesmärgi saavutatuks ja on valmis piirkonnast lahkuma. Ka Bašar Assadil pole sinna lähiajal asja, sest ala on tema suhtes vaenulike mässajate kontrolli all.

Türgi peamiseks liitlaseks võitluses YPG vastu sai Vaba Süüria Armee (VSA). Araablaste üksused, kes veel hiljuti ameeriklaste koalitsiooni toetusel kurdidega õlg-õla kõrval võitlesid, ei nõustu nende vastu sõdima ega ka Türgile alluma. VSA moodustus omal ajal Assadi valitsuse vastu mässama hakanud Süüria ohvitseridest, kuid sattus sisemiste vastuolude tulemusel islamiradikaalide kontrolli alla. Hetkel koosneb rühmitus valdavalt Süüriasse sõdima tulnud tadžiki ja usbeki võitlejaist. Asjaolu, et neil pole midagi ka kurdidega sõdimise vastu, muudab nad Türgi jaoks sobivaks tööriistaks.

Süürias on nad mõistagi võõrad ja lisaks mitteusaldusväärsed, mistõttu Ankara ei soovi kontrolli piirkonna üle nende kätte usaldada. Selleks on Recep Erdoganil teised plaanid. Türgisse on kogunenud ligi 3,5 miljonit süüria põgenikku. Viimase poolaasta jooksul on nende hulgast välja valitud esimese 13 Põhja-Süüriasse loodava uusasunduse tulevased elanikud, kelle baasil moodustatakse pagulaste koduriiki naasmist ettevalmistav platsdarm Türgiga piirnevatele kurdi aladele.

Lääne meedia: Türgi operatsioon Süürias muudab radikaalselt sõja käiku >>

Selle manöövriga loodab Erdogan sulgeda türklaste vastu vaenulikult meelestatud kurdidele tee üle oma riigipiiri. Türgi peab silmas ka kokkuleppeid, mis saavutati Iraani, Iraagi ja Venemaaga. Nad on valdavalt suulised, kuid kokkulepe on kokkulepe. Erinevalt USA-st puuduvad Venemaal YPG-ga lähemad sidemed või talle antud garantiid, kuid Venemaa hindas kurdide panust võitluses ISIS*e vastu väga kõrgelt ega kiida Ankara tegevust heaks. Samas ei pea ta kurdidele osalt nende endi süül osaks saanud hädasid piisavaks põhjuseks, et uuesti Türgiga tülli minna.

Курдский боец в Ракке
© REUTERS / GORAN TOMASEVIC
Kurdi võitleja Raqqas

Vastavalt mitmetele Süüria, Venemaa ja Iraani vahelistele kokkulepetele jäi Põhja-Süüria küsimus vaherahuläbirääkimiste objektiks, mistõttu pooled peaksid sealsete küsimuste lahendamisel sõjalisi meetodeid vältima.

Kelle vastu kurdi võitlejad oma relvad pööravad?

Seega ei pea Türgi kartma teravat reaktsiooni ei Venemaa ega Iraani poolt. Mis saab edasi? Türgi viib oma plaani kahtlemata ellu. Piirkond puhastatakse Rahvakaitse üksustest, nende rolli võtavad ajutiselt üle VSA võitlejad, keda oleks korrektsem palgasõdureiks nimetada. Türklased võivad YPG-le suuri kaotusi põhjustada, kuid rühmade lõplik hävitamine ei ole võimalik.

Kuidas kurdid peale neile osakssaanud kallaletungi käituvad ja endiste liitlaste reeturlikkusele reageerivad? Kas Rahvakaitse suhtumine terrorimeetoditesse jääb endiseks või vaadatakse see ümber?

Tõenäoliselt mitte, kui jutt on organisatsioonist tervikuna. Mis aga puutub teatud hulka suure lahingukogemusega kurdi võitlejaisse, siis võivad nad hõlpsasti otsustada, et omavad moraalset õigust pettumuse ja osakssaanud ebaõigluse eest kätte maksta. Sellest aspektist võib Afrini operatsiooni käivitamine Türgile väga tõsiseid tagajärgi tuua, arvestades Rahvakaitse võitlejate poolt saadud võitluskogemust, neile antud relvi ja raha.

Venemaa hoidis Süürias ära Liibüa-taolise lakkamatu kodusõja >>

Kurdid jäävad rahvaks, kelle põline territoorium on jagatud erinevate riikide vahel, allutatud võõrvõimudele, kus elanikkond on jagunenud erimeelsetesse hõimudesse, ideoloogiatesse ja usunditesse. Selline on inglaste poolt jäetud kingitus Osmanite impeeriumi lagunemise päevilt, mil Lähis-Ida dekoloniseeriti ja uued riigipiirid kindlate tagamõtetega maha märgiti.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

110
Tagid:
analüütika, kurdid, terroristid, Oliivipuuoks, NATO, YPG, ISIS, Recep Tayyip Erdoğan, Venemaa, USA, Afrin, Põhja-Süüria, Türgi, Süüria
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega