United States Capitol Building in Washington DC

Topeltskandaal Washingtonis pistrike luigelaul

143
(Uuendatud 17:30 04.02.2018)
Rostislav Ištšenko
USA-s puhkes korraga kaks skandaali ja nagu viimasel ajal tavaks, on nad mõlemad seotud Venemaaga

Rostislav Ištšenko, RIA Russia Today vaatleja

USA-s puhkes korraga kaks skandaali ja nagu viimasel ajal tavaks, on nad mõlemad seotud Venemaaga. Senaator Chuck Schumer avastas, et ühise terrorivastase võitluse koordineerimise käigus külastas Ameerika Ühendriike Vene Föderatsiooni Välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin.

Mis poleks ju midagi erilist, kui hr. Narõškin juba 2014. aastast, mil ta töötas veel Riigiduuma esimehe kohal, Euroopa Liidu ja USA kehtestatud sanktsioonide nimekirja ei kuuluks. Aastal 2015. keelati tal Soome külastamine ning aasta hiljem lisati Narõškin ka Ukraina keelunimekirja. Mõistagi ajas niisugune Lääne ühtsuse kisendav õõnestamine demokraadist senaator Schumeril hinge täis. Ja veel kelle poolt? Ameerika — ülemaailmse demokraatia kantsi — võimude poolt!

Teiste hulgas on Putini nimekirjas ka Venemaa presidendi administratsiooni juht Anton Vaino
© Sputnik / Алексей Дружинин

Senaator kahtlustab, et koos luurejuhiga saabusid riiki veel mõned "sanktsioneeritud" isikud. Nimesid ta ei avaldanud, tekitades sellega tahtlikult lisapinget, veenmaks lihtsaid ameeriklasi, et veel pisut ja Trump loovutab kogu vaba maailma Putinile.

Schumer ei ole ainuke muretseja. Kuulus rootslasest russofoob Anders Aslund avastas, et tema ja ta Atlandi Nõukogu liikmetest kaasvõitlejate poolt ettevalmistatud ja USA administratsioonile üle antud "Kremli ettekanne" ehk "Putini sõprade nimekiri" (koos lisamaterjalidega) läbis Rahandusministeeriumis "täieliku muutumise protsessi".

Aslund märgib põhjendatult, et nimekirja on lisatud isikuid, kelle on juba sanktsioonide all ja ka neid, kelle vastu neid rakendada on võimatu, mis "kohitseb" täielikult "atlantistide" plaanitud Venemaa eliidile lisasurve loomise plaani.

USA kaitseminister James Mattis
© AFP 2018 / EMMANUEL DUNAND

Loomulikult võivad nii Ameerika kui Euroopa Liit keelata ka Medvedjevil ja Lavrovil oma territooriumile siseneda. Samas näitab Narõškini juhtum, et Venemaa juhtidega kohtumine ja suhtlemine on hädavajalik, seega ei õnnestu neid isoleerida. Nendega võib mitte kohtuda, kuid Venemaa osaluseta ei ole tänapäeval võimalik lahendada ühtki globaalset probleemi. Moskva on valmis ootama, kuni Lääs ise oma võimaluste piiratust ning senitoiminud surveavaldusmeetodite jõuetust tunnetab.

Arvan, et uute sanktsioonide saboteerimine ei langenud mitte juhuslikult kokku infolekkega kongresmenide hulgas levitatavast salajase ettekande kokkuvõttest, mis süüdistab Hillary Clintonit ja tema eriteenistustes töötavaid "abilisi" vandenõus, mille eesmärgiks oli Trumpi presidendiks saamise takistamine. Kui esmane plaan ebaõnnestus, valiti järgmiseks sihiks riigipea võimult kõrvaldamine.

Kogu maailmas loetakse seadusliku võimu vastast vandenõu raskeks kuriteoks. Ühendriikides teeb olukorra eriliseks tõdemus, et demokraatide (senaatorite kommentaaride põhjal süüdistatakse ka Demokraatliku partei juhtorganit – Demokraatide Rahvuslikku Komiteed) toimepandut käsitleb üldsus vandenõuna mitte lihtsalt seadusliku võimu, vaid Ameerika Ühendriikide aluste vastu. Ameeriklaste vaatenurgast üritasid demokraadid võtta rahvalt nende põhiseadusega tagatud õigust oma presidenti valida.

Eesti ja USA – sõjalise koostöö esmased tulemused, illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Probleemi moraalne külg pole kriminaalsest vähem tähtis. Konkreetsete kuritegude eest võivad ka kõrged ametnikud vabaduse kaotada. Räägitakse, et isegi Hillary Clintonit ähvardab reaalne vangistus. Dokumendi avaldamiseni ei saa me seda 100% kindlusega väita.

Ainuüksi ettekande olemasolu ja tema ligikaudse sisu infolekke fakt õõnestab demokraatide positsioone kõigil lähenevail valimistel – nii presidendi-, kuberneri- kui ka kongressi eelvalimistel. Vabariiklased ei väsi rahvale meenutamast, et nende hääli püüavad needsamad vandenõulased, kes üritasid enda kätte usaldatud võimu kodanikuõiguste anastamiseks kasutada.

Sellest saab Ameerika poliitika pikaajaline mõjutaja, sõltumata ettekande teksti sattumisest massimeediasse. Õigemini sõltumata tema pressi sattumise viisist – sellest, kas allikas on ametlik või anonüümne. Dokument muutub kohe ühiskondlikuks omandiks.

Nii saab Trump — kel tuli pikka aega demokraatide jõhkra surve all olla, keda šantažeeriti valimisteaegse Venemaapoolse toetuse süüdistustega ja kelle iga ratsionaalset sammu tõlgendati kui "võla tasumist Putinile" – mõningase tegevusvabaduse. Seejuures mitte täieliku — tal on piisavalt vastaseid ka vabariiklaste parteis. Kuid vähemalt teatud ajaks (võib-olla ka lõplikult) on neutraliseeritud Clintoni klanni pistrikud.

Nüüd võib Aslund nõrkemiseni vihjata, et Rahandusministeeriumis koostatud "Kremli nimekiri" on Putinile sedavõrd kasulik, et tema koostajate töökohaks lihtsalt pidi olema Moskva. Reaalselt tõestatud ameeriklaste kodanikuõiguste ründamise süüdistus muudab põhjendamatud Moskva kasuks töötamise väited naeruväärseteks.

VF Keskvalimiskomisjon
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Just peale seda, kui selgus, et eksisteerib salajane ettekanne, jättis Trump ka Davosis Porošenkoga kohtumata, ehkki Kiiev oli veendunud vastupidises. Ilmselt garanteerisid neile kokkusaamise inimesed Clintoni meeskonnast, needsamad, kes organiseerisid Kiievis riigipöörde ja upitasid võimule praeguse režiimi. Kohtumine olekski läbi surutud, nagu ka eelmistel kordadel. Takistuseks osutus ootamatu ebameeldivus – vajadus päästa oma nahk.

Isegi USA eriesindaja Kurt Walker ilmutas esmakordselt peale kolme tulutut kohtumist asepeaminister Vladislav Surkoviga konstruktiivse lähenemise algmeid, näidates, et teoreetiliselt võib ka USA paindliku hoiaku võtta. Üks Washingtoni toimuvaid muutusi näitav sündmus järgneb teisele. Situatsioon mõistagi areneb ja võib ka kannapöördeid teha — demokraadid niisama lihtsalt alla ei anna.

Narõškini ametlik visiit Ühendriikidesse läheb aga kindlasti diplomaatilise nöökimise ajalukku. Läbirääkimistele saadeti nimme mitte lihtsalt sanktsioonide all olev kõrge ametnik, vaid eriteenistuse juht – kes on ühtlasi riigi välisluure juht ja oli isiklikult seotud Ameerika plaanide luhtumisega nii Ukrainas kui ka Süürias.

Putin oskab esmapilgul lihtsaile sammudele sügava tähenduse ja sümbolismi lisada. Kindlasti võinuks võitlust terroristidega koordineerida ka ilma Narõškini visiidita, kuid ta külaskäik näitas Washingtoni pistrikele, et viimaste aeg on läbi saamas. Tuuled pöörduvad ja kes soovib poliitilist karjääri jätkata, peab olema suuteline kiiresti muutuma.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

143
Tagid:
skandaal, sanktsioonid, USA, Venemaa