Feministid Londonis

Feministid sattusid ummikusse: Oxfordis tunnistati naised nõrgemaks sugupooleks

101
(Uuendatud 17:49 29.01.2018)
Kaasaegse soolise ja muu võrdõiguslikkuse eest võitlemise absurdsuse võti peitub selles, et sel võitlusel pole enam midagi ühist tegelikkusega ning selle tunnustamisel ja omaksvõtmisel on põhimõttelisi erinevusi sellest, mis varem paika on pidanud

Irina Alksine, RIA Novostile

Vormilt anekdootlik uudis Oxfordi ülikoolist selle kohta, et seal pikendati naistudengite jaoks matemaatika- ja informaatikaeksamite kestvusaega, et neil oleks vähem stressi ja et nad saaksid ülesannetega paremini hakkama, pole sisuliselt üldsegi naljakas.

See lugu osutus veel üheks näiteks ummikseisust, kuhu feminism ja poliitkorrektsus tänapäeva maailmas on sattunud. Kõige hullem aga on see, et too ummik pöörab lääne ühiskonna tagasi kõige tihkemale konservatiivsusele, kuna see Oxfordi lugu kuulub täpselt samasse seeriasse, nagu seda on nüüd feministide kaitsekõned hidžabile kui naiste vabaduse sümbolile.

Kaasaegse soolise ja muu võrdõiguslikkuse eest võitlemise absurdsuse võti peitub selles, et sel võitlusel pole enam midagi ühist tegelikkusega ning selle tunnustamisel ja omaksvõtmisel on põhimõttelisi erinevusi sellest, mis varem paika on pidanud.

Asi on selles, et traditsioonilised ja ka tänapäevased käsitlused, kogu 20. sajand oma võitlustega naise ühiskondliku rolli ja õiguste teemal on rääkinud tegelikult üht ja sama keelt ning seisnud kahe jalaga maa peal.

Traditsioonilistes ühiskondades kehtinud piirangud naiste õigustele ja võimalustele ei sündinud tühjalt kohalt, vaid ilminguist, mida inimkond oli kogu oma ajaloo jooksul täheldanud. Peeti tõeks, et naised tulevad meestest kehvemini toime enamiku ühiskonna ellujäämiseks ja toimimiseks kõige tähtsamate asjadega. Naised on füüsiliselt ja vaimselt nõrgemad, vähem vastupidavad, neil on viletsam reaageerimisvõime ja nii edasi.

Nimelt need inimkonna aastatuhandeid kestnud tähelepanekud ja halastamatud ajalooprotsessid sulgesid naised peaaegu kõikjal saksapäraselt kolme K-ga tähistatud ringi ("Küche, Kinder, Kirche – köök, lastekasvatus, kirik – toim.)

Kuid 20. sajandil saabus moodne aeg ja asus oma eelkäijatele veenvalt tõestama, et traditsioonilised soolised stereotüübid on väärad ühes kõige olulisemas tõigas: kõik need sugudevahelised erinevused ei pea paika üldiselt, vaid keskeltläbi võttes. Mitte et "kõik eided on rumalad", vaid "keskmiselt on meeste IQ kõrgem kui naistel", mis tähendab, et pole õige lahterdada kõiki ainuüksi soolise tunnuse alusel. Tuleb hinnata iga konkreetse inimese võimeid ja võimalusi sõltumata tema soolistest tunnustest. Seda enam, et ajalugu pakub küllaga näiteid silmapaistvatest naistest, kes isegi kõige konservatiivsemates ühiskondades saavutasid sellist edu, mis oleks võinud enamiku meestest kaugele seljataha jätta.

Lõpuks hakkas kaasaegne arusaam sugupoolte võrdõiguslikkusest traditsiooniliselt kinnistunud hoiakuid ümber lükkama ja pääses möödunud aastasaja lõpuks võidule olulisel osal planeedist, kus naised said täieliku ligipääsu valdkondadele, mis olid nende jaoks aastasadu ja isegi aastatuhandeid suletud või äärmiselt piiratud.

Ning siinkohal tekkiski nähtus, mis on nüüd päädinud Oxfordis naistele ettenähtud eksamiaja pikendamiseni.

Feminismi ja poliitkorrektsuse eestkõnelejad avastasid, et sugupoolte võrdsed võimalused ei taga nende võrdset esindatust paljudes valdkondades. Eriti valuliselt on hakatud tajuma soolisi eelarvamusi kõrgetasemelist intellekti nõudvates valdkondades. Kui tõdemust, et mehed on keskmiselt naistest füüsiliselt tugevamad, võetakse täiesti rahumeelselt, siis mõte, et "mehed domineerivad intellektuaalselt keerukates valdkondades, sest see vastab objektiivselt esinevatele erinevustele sugupoolte vahel," on kujunenud punaseks rätikuks.

Matemaatika on ses mõttes ilmekaks näiteks.

1990. aastate lõpust peale hakkas läänemaailmas kaasaegse feminismi poolt propageerituna hoogsalt maad võtma mõte, et naiste nõrk esindatus matemaatikas (ja teistes täppisteadustes) ei anna sugugi tunnistust sellest, et naistel ilmneks matemaatilisi võimeid objektiivselt harvemini kui meestel. Tegelikult on feministide meelest põhjus selles, et tüdrukutele surutakse sünnist saati peale ühiskonna soolisi stereotüüpe, mis ei kiida nende jaoks heaks "mehelikke" tegevusi, mille hulka kuuluvad ka täppisteadused. Ning tehti teatavaks, et nüüd kasvatame üles juba seksistlike eelarvamuste survest vaba tütarlastepõlvkonna ja see näitab kõigile šovinistlikele sigadele, milleks naised matemaatikas võimelised on.

Kasvatatigi – ja see põlvkond tütarlapsi näitab matemaatikas (Oxfordi õppeedukuse statistika kohaselt) üle kahe korra kehvemaid tulemusi kui on noormeestel.

Ent Oxfordi uudise põhjal otsustades ei ole seegi osutunud põhjuseks tegelikkust tunnistada ja aktsepteerida. Nüüd kirjutatakse naissoo viletsamad näitajad matemaatikas sugugi mitte vaimse tegevuse valdkonnas esinevate sooliste erinevuste, vaid närvisüsteemi ja psüühika ülesehituse arvele. Mis poliitkorrektse arvamuse kohaselt pole nähtavasti niiväga solvav.

Selle üle võiks ju naerda. Lõppude lõpuks pole stressitaluvus ja "võidujooks ajaga" matemaatikale tõesti kuigi oluline.

Häda on selles, et need omadused on ülimalt olulised teiste elukutsete puhul – nagu näiteks lennukite juhtimisel, eriteenistustes, kirurgias, rahvusvaheliste ettevõtete tippjuhtkondades ja paljudes teistes ametites, kus naised on selges vähemuses. Aga need, kes seal edu saavutavad, konkureerivad võrdselt meestega – ilma igasuguste allahindlusteta sooliste erinevuste võrra.

Oxfordi ülikool aga on sisuliselt teatanud, et kõigil nendel erialadel naistele kohta ei ole. Tähendab ju ülikooli otsus mitte niivõrd seda, et "keskmiselt saavad mehed närvisüsteemi lühiajaliste ülekoormustega paremini hakkama kui naised" (mis on puhas tõde), kuivõrd seda, et sel puhul pidanuks ta korraldama üliõpilaste hulgas vastava testi ja võimaldama matemaatikaeksamil lisaaega kõigile madalama stressitaluvusega tudengitele sõltumata sugupoolest.

Aga ei, Oxford tegi oma otsusega märksa lihtsakoelisema ja radikaalsema avalduse, et "kõik naised on neurootilised hüsteerikud, kes pole suutelised stressitaluvuse parameetri järgi tugevama sugupoole esindajatega võistlema ja vajavad sellega seoses eritingimusi."

Ent kuna sõnaühend "Oxfordi matemaatika" ei ole seni veel osutunud osaks veebimeemist "briti teadlased" ning evib reaalses maailmas märksa enam kaalu, võivad ülikooli kõnealuse otsuse tagajärjed osutuda naiste olukorral ja võimalustele maailmas samuti enam kui reaalseteks. Ainult et vaevalt küll need kokkuvõttes feminismi, poliitkorrektsuse ja soolise võrdsuse eestkõnelejatele meeldivad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

101
Tagid:
sooline võrdõiguslikkus, feminism, ülikool, Oxford
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega