Tallinna politsei. Illustreeiv foto

Hirm aitab eriteenistusi

74
(Uuendatud 14:27 28.01.2018)
Demokraatlikes riikides on valijatel eriteenistuste vastu suur austus

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik. Mullu 19. detsembri varahommikul pidas politsei Ühendkuningriigi põhjaosas, Sheffieldis ja Chesterfieldis kinni neli 22-41-aastast moslemit. Meediale edastatud teates öeldakse, et see oli planeeritud operatsioon "jõuluterrorirünnaku" ärahoidmiseks, edastab portaal Inosmi viitegi Reutersile. Ilmselt tegutses politsei eriteenistuste, tõenäoliselt MI5, juhiste alusel.

2017. aastal on Ühendkuningriigis toimunud neli islamistide terroriakti, milles hukkus 35 inimest, kellest 22 olid Manchester Arenale kontserdile tulnud noored. Politsei teatel õnnestus eriteenistustel üheksa terrorirünnakut ära hoida. Koos korrakaitsjatega jälgivad nad umbes 3000 ohtlikuks osutuda võivat inimest.

Kuid eriteenistuste tegevus ei ole imetlust tekitanud alati. Liberaalid ja vasakpoolsete liikumise esindajad nägid neis, nagu ütles Noam Chomsky CIA (USA Luurekeskagentuur — toim.) kohta, agentuure, mis panevad toime "kohutavaid asju". Skeptitsism eriteenistuste suhtes kestis üsna kaua ja rajanes hirmul, et nad õõnestavad demokraatliku riigikorra aluseid. Oma memuaarides meenutab endine USA riigisekretär Dean Acheson, kuidas ta hoiatas president Harry Trumani, et CIA muutub liiga võimaks ja "ei tema, USA Rahvusliku julgeoleku nõukogu ega keegi teine ei ole enam võimelised uut ametkonda kontrollima."

Need mured ei olnud asjatud. Ühendriikidel, erinevalt mõnedest teistest Euroopa riikidest, ei olnud enne Teist maailmasõda oma organiseeritud luureagentuuri. Peale selle oli Achesoni vaimusilmas natside SS ja nõukogude KGB. Paljud uskusid, et kartused salateenistuste töö suhtes on põhjendatud. Eriti pärast seda, kui 2014. aastal USA CIA endine ohvitser Edward Snowden teatas, et USA rahvusliku julgeoleku agentuur kuulab pealt miljonite ameeriklaste telefonikõnesid ja jälgib neid, pöördudes Facebook, Google, Microsoft ja Yahoo serverite poole.

Nüüd on see skandaal ununemas. Sama toimub paljudes Lääne-Euroopa riikides. Briti agentuuride juhid, kes varem töötasid maksimaalselt kinnises režiimis, teevad nüüd aeg-ajalt avaldusi. Nii teatas 2017. aasta oktoobris Briti vastuluureteenistuse MI5 juht Andrew Parker, et islamiäärmusluse oht suureneb ja "levib väga kiiresti ja laias ulatuses". Sellised hoiatused suurendavad, kas tahtlikult või mitte, ühiskonna sõltuvust eriteenistustest, mis viimasel ajal on kiiresti suurendanud oma personali ja ressursse.

Sarnaseid tendentse täheldatakse ka teistes Euroopa riikides. Prantsusmaa luurajad, keda kunagi süüdistati Nicolas Sarkozy isikliku salajase korralduse alusel ajakirjanike ja opositsioonipoliitikute järgi luuramises, väidavad, et nüüd on nad muutunud presidendi mõjust täiesti sõltumatuks ja Prantsusmaa agendid on tunnistatud maailma parimateks. Nad värbavad aktiivselt kommunikatsioonispetsialiste ja lingviste, kes aitavad eriteenistusel ära hoida terrorirünnakuid Prantsusmaal, nagu juhtus aastatel 2015 ja 2016, mis olid kõige vägivaldsemad Euroopas.

Saksamaa valitsus suurendab praegu oluliselt nii sise- kui ka ja välisluurete eelarveid. Itaalias allutati 2007. aasta seadusega riigi julgeolekuamet peaministrile, kuid ametkonnast teatatakse, et selline "ebaefektiivne" tegevus on jäänud minevikku. Ameerika Ühendriikides on sootuks paradoksaalne olukord, kus eriteenistused tegevus on konstitutsiooniga hoopis rohkem reguleeritud kui presidendi oma.

See ei tähenda, nagu "trikitaksid" julgeolekuorganid teatud mõttes ühiskonnaga, suurendades oma volitusi ja et neid tuleks kärpida. Loomulik muutus ühiskonna suhtumises eriteenistustesse toimus hirmust terrorirünnakute ees. Kuid see protsess on seotud ka hoopis teadlikuma arusaamisega, et nõuetekohaselt ühiskonna järelevalvele allutatud eriteenistused mitte ei kahjusta demokraatiat, vaid aitavad seda tugevdada. Ja selle eest peaksime olema neile tänulikud, kuid vaid tingimusel, et me oleme ka edaspidi eriteenistuste suhtes väga tähelepanelikud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

74
Tagid:
LKA, CIA, Eesti