Putin aitas USA presidendil tsiviil-meediasõda võita

Putin aitas USA presidendil "tsiviil-meediasõda" võita

56
(Uuendatud 17:09 20.12.2017)
Ameerika ja Venemaa salateenistuste koostöö edulugu Peterburi terrorirünnaku ärahoidmisel näitab ilmekalt millisesse absurdi meie kahe riigi suhted on jõudnud, õigemini, millisesse absurdi on jõudnud Vene-Ameerika suhete avalik pool

Irina Alksnis agentuurile RIA Novosti

Võiks arvata, et mis seal ikka erilist, tavaline kahe suurriigi terrorismivastase võitluse koostöö, mis ei tohiks põhjustada mingeid kaksipidiseid hinnanguid ega tõlgendusi, kuid seekord kutsus see avalikkuses mõlemal pool Atlandi ookeani esile siira imestuse: ära sa märgi, Venemaa ja Ameerika suudavad ikka veel milleski ka ühist keelt leida.

Võibolla just selle spetsiifilise taustaga ongi seletav nii suur meedia ja ekspertide kogukonna tähelepanu mitte niivõrd ärahoitud terrorirünnakule, kui sündmuste arengule.

Meenutame lühidalt toimunut. Teadaolevalt arenesid põhisündmused 13.-14. detsembril, kui Vene jõuametkonnad pidasid Peterburis kinni seitse IS terrorivõitlejat, kelle juurest leiti lõhkeainet, laskemoona, automaatrelvi ja muud taolist kraami. Ühtlasi teatati, et terrorirünnak kavatseti korraldada Kaasani katedraalis.

USA eriteenistuste, antud juhul Luure keskagentuuri (CIA) eriline roll selles loos selgus pühapäeval, 17. detsembril, kui pärast Vladimir Putini telefonivestlust Donald Trumpiga teatati, et Venemaa president tänas Ameerika kolleegi saadud teabe eest, mis aitas tabada terroristid ja ära hoida ettevalmistatava terrorirünnaku. Pärast Putinit esinesid sellekohaste kommentaaridega ka teised Venemaa ametlikud isikud.

Kuid kui Venemaal sai valitsevaks kergelt üllatunud, kuid tervikuna siiski heakskiitev ja aktiivselt riikidevahelist koostööd toetav reaktsioon, siis Ühendriikides on olukord, kõige järgi otsustades, sootuks teistsugune.

Paistab, et Donald Trumpile sai toimunu ettekäändeks minna vasturünnakule oma sisepoliitiliste oponentide vastu.

Praeguseks on selge, et suurem osa USA presidendile ja tema meeskonnale tehtavaid etteheited "sidemetest Venemaaga" on sõrmest väljaimetud. Sisuliselt on tegemist täiesti seaduslike ja isegi traditsiooniliste sotsiaal-poliitiliste kontaktidega, mille Trumpi vastased puhusid vaata et riigireetmiseks.

Enamgi veel, pole erilisi kahtlusi, et kui seda viimast kaasabi andmise juhtumit poleks avalikustatud (mis on avalikkust mittearmastavate salateenistuste puhul täiesti tavaline), siis oleks Trumpi-vastased jõud selle lõpuks ikkagi jumalavalguse kätte toonud loosungi all "Trumpi administratsioon teeb koostööd FSB-ga!" Ja mingid selgitused, et tegemist on täiesti tavalise ja täiesti õige terrorismivastase koostööga, poleks aidanud.

Kuid on seekord mängiti välja põhimõtteliselt teistsugune kombinatsioon. Teave CIA abi osutamisest terroristliku tegevuse tõkestamiseks Venemaal avalikustati maksimaalselt kõrgel võimalikul tasemel — Venemaa riigipea isikliku tänuavaldusena USA-le.

Just see võimaldas Trumpil kasutada toimunut enda huvides siseriiklikel eesmärkidel. Asi polegi niivõrd selles, et Trump andis Putini tänu edasi CIA direktorile, ega selles, et talle iseloomuliku kalduvuse juures liialdada teatas ta avalikult, et see aitas päästa "tuhandeid" inimelusid.

 

Toimunu peamine mõju seisneb selles, et see oli esimene kord, kui Trump suutis oma vastaste käest relva välja lüüa ja pöörata see nende endi vastu. Otsustades Ameerika presidendi kriitikute kohmetu vaikuse põhjal, oli löök väga tõhus. Arvestades aga, et kõik see toimus uue rahvusliku julgeoleku strateegia vastuvõtmise taustal, milles Venemaad ja Hiinat määratletakse peaaegu peamiste ohtudena "Ameerika mõjule, väärtustele ja rikkusele", on Trumpi vastastel üha raskem teda Moskva heaks töötamises süüdistada.

Kõige järgi otsustades on isegi aasta pärast Donald Trumpi asumist Valgesse majja ikka veel võimalik toime tulla süüdistuste tsunamiga, mis sidusid teda käsist ja jalust välispoliitikas üldiselt ja suhetes Venemaaga eriti.

Saatuse iroonia seisneb siin selles, et see ei toimunud ilma Moskva abita.

Mis aga puutub kogu selles loos Venemaasse, siis võivad Venemaa eriteenistused enda arvele kanda poliitilistest sõltuvusest vaba kutsetegevuse, millega nende Ameerika kolleegid kiidelda ei saa.

Pärast Bostoni maratonil toimunud terrorirünnakut, mille puhul sai mäletatavasti samuti teatavaks, et Venemaa julgeolekuteenistused olid korduvalt hoiatanud ameeriklasi äärmuslastest vendadest Tsarnajevitest lähtuva terroriohu eest, kuid FBI ignoreeris neid hoiatusi.

Teeb aga rõõmu, et Venemaa eriteenistused seekord seda viga ei teinud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Terroriakt Peterburi metroos
© RIA Novosti .
Terroriakt Peterburi metroos
56
Tagid:
CIA, Vladimir Putin, Donald Trump, Venemaa, USA