Kaks aastat Venemaa õhujõude operatsioone Süürias

Tartus ja Khmeimim - Moskva tugevad positsioonid Lähis-Idas

68
(Uuendatud 15:48 18.12.2017)
Venemaa naaseb Lähis-Itta juba uues kvaliteedis, saades vähemalt pooleks sajandiks enda käsutusse strateegilised sõjaväebaasid Süürias, leiab raadio Sputnik kolumnist Ilja Harlamov

Ilja Harlamov, raadio Sputnik

Tegelikult oli Süüria kogemus Lääneriikidele šokk. Just Süüriaga pöördus Venemaa tagasi Lähis-Itta, ja see on fakt. Kusjuures ta naasis sinna enesekindla suurriigi ja ühe maailma juhtiva jõuna.

Vladimir Putin esitas Riigiduumale ratifitseerimiseks Süüriaga 49 aastaks sõlmitud kokkuleppe Tartusis asuva Venemaa mereväe toetusbaasi territooriumi laiendamiseks. Tuletan meelde, et see, Venemaa Lähis-Ida poliitika väga tähtis, et mitte öelda üks alusdokument, allkirjastati käesoleva aasta alguses.

Kaks aastat Venemaa õhujõude operatsioone Süürias >>

Venemaa president Vladimir Putin Süürias
© Sputnik / Михаил Климентьев

Objekti territoorium hõlmab rannikuala, sadama akvatooriumi ja sildumispiirkonna, kus Venemaa saab teenindada korraga 11 sõjalaeva. Seda on väga palju, kui arvestada kaasaegsete sõjalaevade varustatust ja erinevaid laevatüüpe. Selline grupeering on võimeline lahendada väga erinevaid keerulisi ülesandeid. Vastavalt lepingule evib objektil asuv vallas- ja kinnisvara immuniteeti läbiotsimise, rekvireerimise, arestimise ja täitemenetluse suhtes ning seal teeniv personal vabastatakse kõikidest maksudest ja tasudest.

Ei maksa unustada, et Venemaa jätkab ka juba legendaarseks muutunud Khmeimimi õhuväebaasi kasutamist, mis omakorda võimaldab lahendada erinevaid ülesandeid õhuruumis. Teisisõnu, suurema osa väekontingendist Süüriast väljaviimisega, säilib selles riigis ka Moskva sõjaline kohalolek. Teisiti ei saanukski see olla.

Prantsusmaa nurub taas, et venelased ta võitjate sekka võtaks >>

Tänaseks juba läbinisti banaalseks muutunud Venemaa Süüria Araabia Vabariigis läbi viidud missiooni võrdlus kunagise Nõukogude vägede missiooniga Afganistanis, millega viimase kahe aasta jooksul tegelesid kõik, kes vähegi viitsisid, väites, et küllap jääme jälle "mülkasse kinni", on muutunud lõplikult mõttetuks. See on lõplikult devalveerunud.

Venemaa väliministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Валерий Мельников

Venemaa on tagasi Lähis-Idas ja see on fakt. Tõsiselt ja pikaks ajaks. Kuid mitte "soomülkas", kuhu võib igaveseks kinni jääda, vaid probleemsel, kuid perspektiivsel territooriumil. Siin on tal oma majanduslikud ja poliitilised huvid ning ei seda maksa häbeneda.

Muide, isegi Lääne poliitikud ja riigijuhid, näiteks Washingtonis ja Berliinis, on hakanud tunnistama seda uut, kuigi nende jaoks mitte eriti meeldivat reaalsust. Isegi nende propagandal on piirid. Pole võimalik lõpmatuseni eitada ilmselget. Üldiselt oli Süüria kogemus Läänemaailmale šokk. Lääs arvas, et ajab igavesti asju loiu ja amorfse 90-ndate aastate Venemaaga, kes lisaleivakannika või tunnustava peanoogutuse eest oli valmis loobuma oma huvidest, ja seega ka lootusest saada tulevikus üheks maailma suurriigiks.

See ei ole enam nii. Tänapäeva Venemaa Föderatsioon on selgelt ja ühemõtteliselt näidanud, et ta on valmis tegutsema järjekindlalt ja kindlakäeliselt, kuni rahvusvahelises õiguses lubatud piirides sõjalise jõu kasutamiseni välja.

Pentagoni pealik tunnistas Venemaa professionaalsust Süürias >>

Ja veel andis Moskva kogu maailmale, mis uskus vaid Ameerika võimalustesse ja "värviliste" revolutsioonide absoluutsesse tõhususse, vägeva õppetunni. Mitte alati ei õnnestu kukutada suveräänse riigi seaduslikku võimu, mis ei rahulda enam väliseid jõudusid. Kui soovite, siis just Venemaa Süüria rahuprotsessis osalemise kõlbeline komponent võib saada selleks aluseks, mis ei luba vähemalt sellel olulisel piirkonnal vajuda põhjatusse kaosesse. See saab selgeks võibolla alles aastakümnete pärast. Kõlab paatoslikult? Pisut ehk tõesti. Kuid maailmas peaks jääma vähemalt mingigi õiglus. No kasvõi mingisugunegi. Ja headus peaks tänapäeval muidugi olema rusikatega, sest ilma nendeta teda lihtsalt ja sundimatult ignoreeritakse.

Selles mõttes kujutavad Venemaa sõjaväebaasid Süürias endast mitte ainult sõjalist, vaid ka ideoloogilist tegurit. Ja ka seaduslikkust, mis teatavasti, peaks olema kõige olulisem. Moskva ja Damaskus allkirjastasid selle kohta kokkuleppe, kuid ameeriklased paigutavad oma sõjaväebaasid Süüriasse ebaseaduslikult. Neid ei ole sinna keegi kutsunud ja keegi pole neid palunud sinna jääda. Washingtoni eesmärgid on arusaadavad – säilitada võimalus mõjutada tulevikus Süüria olukorda. Ja pole raske taibata, milline saab see mõju olema.

Nad ei saa sealt lahkuda ka mainekujunduslikel põhjustel Venemaa ilmselgete võitude taustal. Kuigi tegelikult sellega ameeriklaste eesmärgid Süürias piirduvadki. Venemaa omad aga tegelikult alles algavad. Damaskus pakub Moskvale võimalust osaleda sõjast räsitud riigi taastamises ja vastastikku kasulikes majandusprojektides. See tegevus tõotab suuri dividende mõlemale poolele. Jah, mitte homme, vaid alles ülehomme. Ja nüüd ongi taas käes aeg õppida vaatama silmpiiri taha. See on märk usaldusväärsest riigist.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

68
Tagid:
strateegilised, kohalolek, poliitika, kokkulepe, sõjaväebaas, Vladimir Putin, Khmeimim, Tartus, Lähis-Ida, Lääs, Venemaa, Süüria
Samal teemal
Putin käskis alustada Venemaa väegrupeeringu väljaviimist Süüriast
Putin andis käsu alustada Vene väeüksuste väljaviimist Süüriast