Miks EL põgenikepoliitika läbi kukkus, illustratiivne foto

"Neljas Reich". Miks EL põgenikepoliitika läbi kukkus

181
(Uuendatud 01:16 10.12.2017)
Luksemburgi välisminister mitte ainult ei konstateerinud Merkeli projekti läbikukkumist, ta tunnistas EL lõhenemise kaheks leeriks juba sündinud faktiks. RIA Novosti püüdis selgust saada põgenikekriisi tähendusest kogu Euroopale

Andrei Bairamov, RIA Novosti

Luksemburgi välisminister Jean Asselborn tunnistas, et EL põgenikepoliitika on läbi kukkunud. Diplomaat pidas selle peasüüdlasteks Poolat ja Ungarit, kes purustasid Euroopa solidaarsuse. 2015. aastal alanud migratsioonikriis näitas selgelt, et Euroopa on lõplikult lõhenenud vanaks ja uueks ja see lõhe on palju tõsisem probleem, kui sadade tuhandete inimeste ümberpaigutamine. Löögi all on kogu kontinendi tulevik. 

Mitte ühtegi põgenikku

Varssavi ja Budapesti süüdistamiseks on põhjust: Poola ja Ungari ei võtnud vastu ühtegi kvoodipõgenikku. Asselborni sõnul liigub EL-s kõik sinnapoole, et migrantide vastuvõtmiseks on varsti vajalik riigipeade ja valitsusjuhtide ühehäälset otsust. "Kui see realiseerub, on ühtne põgenikepoliitika (lõplikult) surnud," konstateeris Luksemburgi minister.

Kaks nädalat pärast loodetust napimat valimisvõitu nõustus Saksa liidukantsler Angela Merkel kärpima põgenike vastuvõttu
© AP Photo / Thanassis Stavrakis

Miks on väikese Luksemburgi välisministri sõnadel selline tähendus, et tema öeldu trükkis viivitamatult ära nii Austria kui Saksamaa meedia? Suurhertsogiriik paikneb kahe EL tähtsama riigi – Saksamaa ja Prantsusmaa vahel ja on maailmatähtsusega rahanduskeskus. Seal paiknevad paljude rahvusvaheliste korporatsioonide peakorterid ja 2020. aastaks kavatseb Luksemburg Euroopa rahanduspealinna kohalt tõugata Londoni. Põhjast piirneb see mägine maa Belgiaga, mille pealinn Brüssel on ühtlasi kogu Euroopale pealinna tähendusega.

EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse >>

Seega on Asselborni intervjuu klassikaline näide stiilis "on tekkinud arvamus", kus justkui kõrvalise isiku arvamuse taga on tegelikult mõjukate struktuuride seisukoht, kes aga ise ei soovi mingil põhjusel otse välja öelda. EL-s tehakse kokkuvõtteid kaheaastasest migratsioonikriisi lahendamisest viisil, mille pakkus omal ajal välja üks Euroopa Liidu mootoritest – Saksamaa. See periood näitas, et mitte ainult ühinenud Euroopa vanad, vaid ka uued liikmed pretendeerivad õigusele kontinendi tulevikku kujundada.

Prioriteediks on oma kodanike julgeolek

2017. aasta näitas, et Ida-Euroopa ei ole jätkuvalt nõus sadade tuhandete põgenike vastuvõtmisega. Augustis, pärast Barcelonas toimunud terroriakti ütles Poola rahvusliku julgeoleku büroo juht Paweł Soloch ilma igasuguse poliitkorrektsuseta, et "moslemite suur kontsentratsioon, mis integreerub väga halvasti, on terroristide loomulik kasvulava". Seepärast tegi Varssavi Solochi sõnul täiesti õigesti, kui põgenike vastuvõtmisest keeldus.

Ametnik lükkas seejuures tagasi süüdistuse üleeuroopalise solidaarsuse õõnestamises. "Solidaarsus põhineb meie osavõtul, eriteenistuse koostööl, isegi rahalistel kohustustel," ütles rahvusliku julgeolekubüroo pealik manitsevalt. Tema positsioon on mõistetav: mida iganes, kuid mitte vastu võtta põgenikke Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast.

Poolas toimus ridamisi ründeid kebabikohvikutele >>

Siseminister Mariusz Błaszczak teatas, et Varssavi reageeris Brüsseli lubadusele kehtestada talle keeldumise pärast ümberpaigutatud isikuid vastu võtta, sanktsioonid: "Poola kodanike julgeolek on Poola valitsuse peamine prioriteet." Błaszczak märkis, et migrantide ümberasustamise programm oli Poolale eelmise valitsuse poolt peale sunnitud ja sellest ajast on valitsuse suhtumine oluliselt muutunud.

Vastuseks eurobürokraatia tehtud etteheidetele esitasid Poola poliitikud vastuargumendi: Poola on niigi juba paljude naaberriigist Ukrainast tulnud ümberasujate varjupaik. Varssavi saadik Euroopa Parlamendis Jacek Saryusz-Wolski tuletas juunikuus meelde, et riik ei kavatse lisaks ukrainlastele vastu võtta veel ka "migrante lõunast, kes, nagu me teame, ei assimileeru, ei ole võimelised kohanema meie tavade, kultuuri, reeglite ja seadustega". Poola väljendas sellega ka Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, seega kogu Visegradi grupi seisukohta.

Veel 2016. aastal ei olnud Poole seisukoht sugugi nii radikaalne. Tookord avaldas Poola välisminister Witold Waszczykowski ettevaatlikult kahtlust põgenike laialijagamise otstarbekuses. Näiteks tõi ta Saksamaa, kus võimud suutsid riiki sisenenud põgenike isiku tuvastada vaid 20% juhtudest.

Lahtiste uste poliitika

Erinevalt Poolast avaldasid Ungari, Tšehhi, Slovaki ja Rumeenia koheselt vastuseisu Euroopa Komisjoni 2015. aasta otsusele. See dokument kohustas EL liikmesriike vastu võtma mingi koguse 120 tuhandest Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast saabunud inimestest. Tol ajal asus sundpõgenike põhimass Itaalias ja Kreekas. Budapest ja Bratislava püüdsid seda otsust kohtulikult vaidlustada, kuid tulutult. Septembris jäeti Ungari ja Slovakkia valitsuste hagid rahuldamata ja Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas, et Budapesti seisukoht seab löögi alla riigi liikmesoleku EL-s.

Saksmaa valitsusjuhi selline järsk reaktsioon on mõistetav. Põgenike massiline vastuvõtmine on sisuliselt Merkeli projekt. Proua kantsler realiseerib seda harvanähtava visadusega. Migratsioonikriisi puhkedes, 2015. aasta alguses, tekkisid Saksimaal Heidenaus põgenike vastuvõtukeskuse avamisest ajendatud rahvarahutused, kuid Merkelit see ei heidutanud – politsei ajas meeleavaldajad laiali.

Tšehhi keeldus pagulasi vastu võtmast >>

Samal ajal teatas Ungari valitsusjuht Viktor Orban, et kui Berliin kord juba väljendas valmisolekut kutsuda riiki sadu tuhandeid migrante, siis on migratsiooniprobleem vaid Saksamaa, mitte üleeuroopaline probleem. Seega oli ilmselge, et Saksamaal tekivad probleemid ka suhetega EL sees. Kuid seegi tollast Berliini ei peatanud.

Kolmas pole üleliigne

Kaks aastat hiljem konstateeris EL, et 2017. aasta lõpuks on 20 Euroopa Liidu riiki täitnud oma kohustustest vähem kui 50%. Alates migratsioonikriisi puhkemisest 2015. aastal pöördusid tavakodanikud tuhandeid kordi Saksamaa Föderaalprokuratuuri avaldusega Merkeli riigireetmise fakti kohta. Järelevalveametkond võttis iga pöördumise pedantselt menetlusse ja tegi siis otsuse nende rahuldamata jätmise kohta. Rahulolematute bürgerite järjekindlus sai oluliseks teetähiseks, et ühiskonna hoiakud on muutumas.

Angela Merkel võitis neljanda ametiaja
© AFP 2019 / Kay Nietfeld

Septembris 2017 koostas Bundestag ettekande, et seadusandlik baas sellise põgenikemassi vastuvõtmiseks on puudulik.

Samal ajal märgiti Eurostatis, et 2017. aastal võttis Saksamaa taas rohkem põgenikke vastu, kui teised EL liikmesriigid kokku.

Põgenikeprobleemi lahendamisega kaasnesid soovimatud tagajärjed ka Angela Merkeli koduparteile —CDU/CSU liidule. Seda blokki peetakse traditsiooniliselt paremtsentristlikuks, kuid ootamatult selgus, et parlamendikohtade pärast saavad edukalt võidelda veelgi parempoolesema suundumusega erakonnad. Septembrikuistel parlamendivalimistel pääses esmakordselt parlamenti "Alternatiiv Saksamaale" (AfD), mis tembeldati peavoolumeedias "parempopulistlikuks". Uued tulijad said valimistel kolmanda tulemuse, vähendades sellega valitsuskoalitsiooni tulemust. Oma poliitilise kapitali hankis AfD paljuski sakslaste rahulolematusest valitseva CDU/CSU migratsioonipoliitikaga.

Saksa ühismeedias võimutses valimiste eel paremäärmuslik AfD >>

Ja sel taustal kõlab Luksemburgi välisministri huulilt väide, et kõik mainekujunduslikud sise- ja välispoliitilised ohvrid olid mõttetud. EL ühtne migratsioonipoliitika on läbi kukkunud.

"Põgenike küsimus on Merkelile põhimõttelise tähtsusega. Berliinile ja Pariisile, kui kahele EL alustalale on liikumisvabadusel palju suurem tähtsus, kui lähimete valimiste tulemusel. Tegemist on Euroopa Liidu ümberkujundamisega tohutuks riikideüleseks moodustiseks, umbes nagu "Neljas Reich", märgib Venemaa Rahvusliku strateegia instituudi rahvusvaheliste projektide direktor Juri Solozobov.

"Poola ja Ungari soovimatus loobuda oma rahvuslikest huvidest Brüsseli unitaarsete projektide hüvanguks on täiesti mõistetav. See on elavdas jutte kahekiiruselisest, tegelikult aga esimese ja teise sordi Euroopast," lisab Solozobov.

See aga tähendab, et Luksembrugi välisministri sõnadel ühtse migratsioonipoliitika läbikukkumisest oli ka teine, palju tähtsam, sisuline tähendus. Asselborn mitte ainult ei konstateerinud Merkeli projekti läbikukkumist, ta tunnistas EL lõhenemise kaheks leeriks juba sündinud faktiks.

Autori seisukohad ei pruugi kattuda toimetuse arvamusega.

181
Tagid:
põgenikepoliitika, migrandid, analüütika, poliitika, kvoot, rändekriis, julgeolek, põgenik, AfD, Jean Asselborn, Angela Merkel, Ida-Euroopa, Poola, Luksemburg, Ungari, Euroopa, Saksamaa, EL, Tšehhi
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega