Eesti Vabariigi vapp

Kes vastutab riigi vigade eest?

93
(Uuendatud 09:31 08.11.2017)
Eesti e-riigi süsteemis tekkinud tõrge, mis on seotud riigi elanikkonna ID-kaartides avastatud turvalüngaga, on seadnud kahtluse alla antud süsteemi usaldusväärsuse tervikuna

Boriss Grigorjev

See äpardus on sundinud ka esitama küsimuse poliitikute vastutusest nende poolt eelnevalt langetatud põhjapanevate otsuste eest.

Asetleidnud pressikonverentsil kiirustas peaminister Jüri Ratas koos riiklike e-süsteemide eest vastutavate isikutega kodanikke rahustama, väites, et tehnilisi vigu tuleb aeg-ajalt ikka ette ning sellele ei tasu nii kole teravalt reageerida. Kusjuures mida muud veel võinukski öelda poliitik, kes tahab edaspidigi oma praegust kõrget ametikohta säilitada?

Eesti poliitilised parteid
© Sputnik /

Kuid lihtsad Eesti elanikud ei ole ju poliitikud ja nimelt neil tuleb nüüd taluda ebamugavusi ning seista oma ID-kaartide sertifikaatide uuendamise pärast tundidepikkustes järjekordades. Ning sellepärast on rahval õigus teada, kes isiklikult kannab vastutust valede otsuste eest.

Peatati 730 000 ID-kaardi sertifikaadid >>

Eesotsas "rööpaseadjaga"

Võib muidugi, nagu ikka, kirjutada kõik "rööpaseadja", s.t mõne tavalise programmeerija kraesse, kes defektse ID-kaardi sertifikaadi väljatöötamisel valearvestuse tegi, kuid see ei kõrvalda küsimust tervikuna – mispärast riiklik e-süsteem, millega Eesti poliitikud seniajani kogu maailma ees uhkustasid ja mida on kõikjal esile tõstetud justnagu "Eesti Nokiana", on osutunud enam kui fiktsiooniks. Olid ju seniajani väga paljud maailmanimedega spetsialistid Eesti e-lahendustes kahelnud ning Eestis rakendatud e-valimiste süsteemi ei ole üheski teises maailma riigis kasutusele võetud. Sellegipoolest sammusid Eesti poliitikud üha oma rada, pareerides vähimaidki katseid oma õigsuses kahelda.

Nimelt see enesekindlus saigi nüüdse e-kollapsi peamiseks põhjuseks.

FT avaldas artikli "Eesti paljukiidetud ID-kaardidest" >>

Vigu analüüsima ei hakata

Kas praegune juhtum on Eestile õppetunniks? Väheusutav. Sest kui tunnistada riiklike e-teenuste süsteem mitte piisavalt usaldusväärseks, on Eesti poliitikud sunnitud ka oma vigu tunnistama (aga seda nad eriti teha ei armasta) ning seejärel langetama otsuse e-toimingute dubleerimiseks (või asendamiseks) traditsioonilistega. E-valimised tuleb sel juhul üldse seniks tühistada, kuni otsus nende turvalisuse kohta saab rahvusvahelisel tasandil kooskõlastatud.

Nähtavasti just selliste otsuste vastuvõtmist kartes nihutaski riigi juhtkond teavitused Eesti ID-kaardi tegelikest riskidest novembrisse ega teinud seda hiljutiste kohalike valimiste eel, kuigi juba siis teavitasid Tšehhi spetsialistid olemasolevatest probleemidest. Oleks ju e-valimiste ärajätmise korral võinud nende üldised tulemused olla mõnevõrra teistsugused kui praegu ja elektrooniliste eksperimentide eest seisnud erakondade maine võinuks ohtu sattuda.

Tšehhide teadustöö ei keskendu Eesti ID-kaardile >>

Turbulents tugevneb

Ülepea tundub, et Eesti on oma arengus astunud "turbulentsi" ajajärku, mil kunagi vastu võetud põhjapanevad otsused hakkavad oma vastupidavuse osas karmi tegelikkusega rinda pistma. Kes näiteks mäletab praegu 1990. aastail Läänes ja Venemaal laialdaselt reklaamitud "Balti tiigreid"? See puudutas toona nii tehniliste uuenduste kui majanduse ümberkujundamist Balti riikides tervikuna.

Antud hetkel on meie riigid endiselt Euroopa Liidu vaeseimate riikide seas, majandus areneb põhiliselt Euroopa toetuste najal (mis juba paari lähima aasta jooksul ähvardavad kõvasti kokku kuivada), elanikkond vananeb, poliitikud aga saavad kiidelda vaid "hinnaliste soetustega" oma territooriumil paiknevate välismaiste sõdurite ja rafineeritud Vene-vastase retoorika näol, mis on puruks rebinud viimased majanduslikud sidemed meie jaoks loomuliku suure naaberturuga.

Praegustele, viimaste aastakümnete läbimõtlemata otsustest põhjustatud probleemidele lisanduvad tõenäoliselt kõige lähemal ajal ka uued, näiteks valitseva Keskerakonna algatatud maksureformist tulenevad mured.

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile >>

Tuleva aasta alguses on rahulolematud ilmselt ainult ärimehed, kes suure tõenäosusega üritavad oma äritegevuse maksu- ja aktsiisisurve alt välja viia õigusruumi vahetamisega või naasmisega 1990. aastate poollegaalsete skeemide juurde. Tulemusena jääb laekumisi Eesti riigieelarvesse veelgi vähemaks ning see kajastub ka sotsiaalkavades.

Aasta pärast aga, just järjekordsete parlamendivalimiste eel kerkib rahulolematus ka enamiku teiste kodanike silmis, kes saavad maksuametilt nõude juurdemaksuks valesti prognoositud (õigesti suudavad seda ennustada vaid need, kes saavad ühtainust palka) tulumaksule. Kusjuures võib oletada, et need summad pole sugugi väikesed.

Kas mõjutab see ka valijate valimiskäitumist, on seni raske öelda. Igal juhul seatakse inimesed taas silmitsi raskustega, mille eest mitte keegi ei taha vastutada. Aga kui nii, siis hakkab "turbulents" riigis ainult kasvama.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

93
Tagid:
viga, turvarisk, analüütika, poliitika, ühiskond, majandus, ID-kaart, valitsus, Jüri Ratas, eesti
Teema:
Eesti peatab ligi 760 000 ID-kaardi sertifikaadid (51)