Sõda võib puhkeda arusaamatusest, illustratiivne foto

Milliseks kujuneb NATO ja Venemaa sõda Baltimaades

402
(Uuendatud 20:49 04.11.2017)
Kui Baltimaades puhkeb NATO ja Venemaa vahel sõda, siis lõppkokkuvõttes pole vahet, milline on selles piirkonnas olevate relvajõudude vahekord, mõtiskleb artikli autor

Dave Majumdar väljaandest The National Interest Inosmi vahendusel 

Venemaa sõjalise sissetungi tõenäosus Läti, Leedu ja Eesti territooriumile tundub üsna tühine. Isegi RAND ("Research and development") korporatsioon, kelle vaated on enamasti üsna sõjakad, väidab, et Venemaa kallaletungi tõenäosus NATO liikmesriigile on väga väike, vaatamata alliansisiseste relvajõudude suurele disbalansile.

"Meie analüüs näitas, et NATO heidutuspotentsiaal Venemaa rünnakule NATO liikmesriigi suhtes tavarelvastusega on käesoleval ajal väga tugev," öeldakse RAND-i ettekandes. "Kuigi meie arvates on Venemaa rünnak NATO vastu lähiajal äärmiselt vähetõenäoline, võib Venemaa kasutada muid võimalusi, et demonstreerida oma rahulolematust USA ja NATO sõjaliste positsioonide tugevnemisega."

Soome meedia: Venemaa harjutas Zapadil Balti riikide vallutamist >>

Analüütikud nõustuvad, et Venemaa ei taha tungida Balti riikide territooriumile, mis oli varem Nõukogude Liidu ja enne seda Venemaa impeeriumi osa, märkis Rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute keskuse programmi "Venemaa ja Euraasia" direktor Olya Oliker.

"Kuid nad teavad USA ja teiste NATO liikmesriikide veendumusest, et Venemaa tõepoolest kavatseb seda teha. Kuigi venelased ise püüavad kõigest väest seda eitada, näevad nad NATO pingeseisundis hoidmises teatud strateegilisi eeliseid ega põlga selleks ära ka mõningast relvatäristamist, sealhulgas Balti riikides," märkis Oliker.

Kremli vaatevinklist ei ole Venemaal mingit põhjust nende endiste nõukogude liiduvabariikide territooriumile tungida. Kuigi Venemaa on Baltimaade vallutamist haudunud juba iidsetest aegadest, need alad vallutas juba Peeter Suur Põhjasõjaga (aastatel 1700-1721), et tagada riigile väljapääs merele, loodab praegune Kremli juhtkond sel eesmärgil kasutada Sankt-Peterburgi.

Sõda 2023 — tuli vaba. I osa >>

"20 aastat on Venemaa investeerinud Peterburi lähistel asuvate uute meresadamate ehitusse miljardeid dollareid ja sellepärast ei ole tal meresadamate järele Eestis ja Läti enam vajadust," märkis Kõrgema majanduskooli Euroopa ja rahvusvaheliste kompleksuuringute keskuse vanemteadur Vassili Kašin. "Peale meresadamate, mis kunagi olid Venemaa loodusvarade väljaveoks vajalikud, ei ole seal Venemaale rohkem midagi huvipakkuvat."

Kremlile on sõltuvuse vähendamine Balti mere sadamatest tähtis prioriteet. "Balti riikide logistilise taristu asendamine enda omaga on olnud tähtis prioriteet kogu Putini valitsemisaja jooksul," seletas Kašin. "Pole mingit mõtet vallutada Balti riike, kui sellele alternatiivi loomiseks on kulutatud nii palju vahendeid."

Veelgi enam, Kremli ressursid, mida tal tuleks Baltimaade ründamiseks kulutada, kui ta seda teha otsustaks, on üsna piiratud. Suurem osa Venemaa tavarelvastusest on kontsentreeritud teistes piirkondades ja kulub üsna palju aega, et koondada selline väegrupeering, mis oleks võimeline sel juhul vältimatut NATO vastulööki tõrjuma. Veelgi enam, Kremlil ei ole võimalust efektiivselt mõjutada neis riikides elavat arvukat etnilist vene kogukonda.

"Vaevalt, et Krimmi ja Donbassi stiilis hübriidsõja meetodid on Balti riikides ja Poolas, kus seda kõige rohkem kardetakse, rakendatavad," kirjutab Moskva Carnegie keskuse direktor Dmitri Trenin oma raamatus "Kas meil tasub Venemaad karta?" ("Should We Fear Russia?"). "Isegi kui arvestada, et Kremlil selline kavatsus on, siis kohalike venelaste eneseidentiteet erineb oluliselt Krimmi elanike eneseidentiteedist. Vaatamata sellele, et Eesti ja Läti kodakondsuse saamise protseduur oli venelastele keeruliseks tehtud, ei oota nad Moskvalt kaitset ega käitumisjuhisteid. Daugavpils pole Donetsk ja Narva pole Lugansk. Poola on veelgi uskumatum variant. Donbassi mudelit on üsna keeruline üle kanda ja selle rakendamine NATO liikmesriigi territooriumile oleks Kremlist äärmiselt ebamõistlik samm."

Russofoobia kaart NATO kaardipakis >>

See tähendab, et Moskva peab Balti riikidesse tungimiseks, kui ta seda tõesti tahab, kasutama tavarelvastust. Kuid Venemaal ei ole seda võimekust. Kreml peaks tõstma oma sõjalist võimekust selles piirkonnas, enne kui pealetungile minna. NATO aga kahtlemata märkaks lähenevat lööki.

"Venemaa jõudude kontsentreerimine toimub praegu Ukraina piiril. Kui me tahame rünnata Baltikumi, tuleb väeüksused sinna ümber paigutada. See aga saab olema meie vastasele häirekellaks," seletas Kašin.

Tõepoolest, nagu märgib Mereväe analüütikakeskuse teadustöötaja Mike Kofman, on praegu Balti riikide piiril paiknevate Venemaa vägede seis ideaalsest kaugel. "Relvajõudude moderniseerimise ja struktuuri täiustamise programmi raames oli Balti regioon siiamaani tähelepanu alt väljas," kirjutas Kofman väljaandes Russia Matters.

"Vaatamata provokatiivsele käitumisele merel ja õhus, on seal asuvatel Venemaa vägedel pigem kaitsefunktsioon ja nad vajavad moderniseerimist. On märke, et Venemaa vägede võimekuse muutmine on vältimatu, kuid seda hakatakse tegema järk-järgult ja see sõltub sellest, milliseid väeüksusi hakkab sellesse piirkonda paigutama NATO," kirjutab Kofman.

Tema arvates võib Moskva praegu Ukraina piiridel paiknevad väeüksused kiiresti ümber paigutada Balti riikide piirile, kuid sellisel sissetungil oleks Venemaa jaoks mitmeid ohte. RAND-i uurimuse kohaselt on Venemaa väed võimelised vallutama kõik kolm Balti riiki tavarelvastust kasutades kõigest 36 tunniga, kuid selles analüüsis on teatud puudused. Selles käsitletakse vaid Baltimaade hõivamist ega arvestata NATO vastulöögi ega tuumaeskaleerimise võimalusega.

"Kaks aastat kestnud sõjamängud ja analüüsid näitavad, et kui Venemaa otsustaks rünnata Balti riike lühikese etteteatamisajaga, võiksid tema väeüksused jõuda Tallinna ja Riia alla juba 36 tunniga. Sel juhul ennetavad nad USA ja tema liitlaste relvaüksusi mitte ainult vahemaa ja relvastuse, vaid ka isikkoosseisu hulgaga," kirjutavad David Shlapak ja Michael W. Johnson korporatsioonist RAND.

Teised analüütikud, nagu Jeff Edmonds Mereväe analüüsikeskusest nõustuvad, et Venemaa on võimeline käsutuses olevate vägedega Balti riigid vallutama. "Venelastel on selge eelis ja nad võivad selle ala kiiresti hõivata," ütles Edmonds.

Suurriikide orkestrite kakofoonia >>

Kuid Kofman märgib ka, et sissetungiks tuleks Venemaal koondada sellised jõud, mis suudaksid mitte ainult purustada praegu Balti riikides paiknevad NATO pataljonid, vaid rinda pista ka alliansiga tervikuna ja tagasi lüüa tema vasturünnak. Moskva planeerijatel tuleb kavandada tegevused USA ja tema liitlaste vastulöögi puhuks ja siis ei saa piirduda vaid 27 pataljoniga, mida RAND oma uurimuses käsitles. Ja vaevalt, et Kreml piirdub vaid kümnepäevase sõjategevusega.

Zapad-2009
© Sputnik / Сергей Пятаков

"Kui Venemaa kavandaks täiemahulist sissetungi Balti riikidesse, tuleks tal planeerida sõjategevust kogu NATO-ga ja alliansi vastulöögi tõrjumist," kirjutas Kofman. "Suurriigid ei ründa teisi suurriike tavaliselt uisapäisa kokkukorjatud vägedega, seejuures heale õnnele lootma jäädes. Moskva rakendab selleks ikkagi ilmselt sellist sõjalist jõudu, mis ületab kõnealuses uurimuses kirjeldatut mitmekordselt ja mõtleb juba eelnevalt läbi ka lisajõudude ümberpaigutamise võimalused teistest sõjaväeringkondadest.

Venemaa sõjaliste ekspertide arvamus vägede suurusest, mida Moskva oleks võimeline kiirkorras koondama, lähevad lahku, kuid ma kahtlen, et konfliktis, mis võib potentsiaalselt üle kasvada kolmandaks maailmasõjaks, saaks piirduda vaid 27 kiirkorras koondatud pataljoniga. Mõelda tuleks palju laiemalt ja mitte piirduda vaid 10-päevase sõjategevuse (RAND uurimusest lähtuvalt) planeerimisega."

Mis võiks provotseerida sõjalist konflikti Lätis, Leedus ja Eestis siis, kui Venemaa ei kavatse Balti riikidesse tungida ja kui tal ei ole piisavalt jõudu, et sõda alustada? Olikeri arvates võib sõda puhkeda arusaamatusest.

Svipsis NATO, ehk kuidas purjus põhjaatlandid Baltimaid kaitsevad >>

"On üpriski tõenäoline, et relvatäristamine koos sagedaste sõjaväeõppustega võib NATO riigid viia arusaamiseni, et Venemaa kavatseb korralda Balti riikides mingi sõjalise aktsiooni," seletas Oliker. "Kui NATO rakendab selle tulemusena vastumeeteid, eesmärgiga neutraliseerida Venemaa sõjaline potentsiaal Kaliningradis, võib Moskva omakorda suhtuda sellesse kui ähvardusse (meenutagem, et enamik Venemaa stsenaariumidest algab NATO agressiivse tegevusega) ja võtta omakorda tarvitusele meetmed olukorra lahendamiseks. Tõhusate suhtluskanalite puudumise korral ja eriti olukorra pingelisuses tingimustes on üsnagi tõenäoline, et see tegevus võib viia olukorra spiraalse eskaleerimise ja isegi konfliktini."

Kui Baltimaades puhkeb NATO ja Venemaa vahel sõda, siis lõppkokkuvõttes pole vahet, milline on selles piirkonnas olevate relvajõudude vahekord. "Teine probleem, mis on seotud relvakonflikti puhkemise korral tavarelvastuse koondamisega Balti mere piirkonda, seisneb selles, et nii nagu ka varem NATO ja Varssavi pakti vastasseisu korral, võib selline kokkupõrge kergesti üle kasvada tuumaeskaleerimiseks, kirjutab Kofman. "Enamik nendest Venemaaekspertide kogukonnast on veendunud, et tavarelvastusega alanud relvakonflikt NATO-ga ei jää selliseks kauaks."

Leedu ravimatu paranoia >>

Kui NATO väed tungivad Venemaa territooriumile, võib see provotseerida Moskva tuumavastulöögi.

"On tõenäoline, et kui Venemaa relvajõude Kaliningradis nõrgestatakse oluliselt või purustatakse, siis võib Venemaa anda tuumalöögi, kirjutas Kofman. "Tuumaeskaleerimine on vähetõenäoline, kuid arvestades sellise pöörde tagajärgi, on parim võimalik strateegia langetada selliseid otsuseid, mis jätaksid võimalikult palju võimalusi konflikti dünaamika suunamiseks. See tähendab, et jõudude paigutus peab olema orienteeritud konflikti dünaamika juhtimisele, mitte hõivatud positsioone kindlustamisele."

Selline sõda kasvaks ilmselt kiiresti üle täiemahuliseks tuumasõjaks kahe maailma võimsama tuumariigi vahel ja sellest kaotaksid kõik osapooled.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

402
Tagid:
arusaamatus, analüütika, vastusammud, kaitse, rünnak, russofoobia, julgeolek, sõda, NATO, Baltimaad, Balti riigid, Venemaa