Illustreeriv foto

Vene paranoia, ütlete? Kogume siis vaenlase biomaterjali

86
(Uuendatud 08:08 06.11.2017)
USA sõjaväelased ehk täpsemini ВВС kuulutas välja hanke venemaalaste eluskudede ostmiseks, kusjuures antud juhul huvitasid neid rangelt venelaste (europiidsed) koeproovid ja kategooriliselt ei sobinud näidised Ukrainast

Irina Alksnis, RIA Novostile

2006. aasta algul tuli Venemaa televisioonis ekraanile lugu "Spioonid", kus ajakirjanik Arkadi Mamontov pajatas inglise luure tegevusest Venemaal. Muuhulgas oli selles saates juttu mingist luureseadeldisest, mis on peidetud ühel Moskva haljasalal tavalise kivi alla.

Vastukaja sellele loole ületas kõik ootused. "Spioonikivi" sai paljudeks aastateks Kremli valeliku propaganda sünonüümiks ja sümboliks. Mamontovile hõõruti igal võimalikul ja võimatul juhul nina alla tema väljamõeldist, millega ta vaatajaskonda oli "nuumanud". Ent selles, et tegemist oli väljamõeldisega, olid veendunud mitte üksnes Vene võimude kriitikud. Sama kaldusid arvama ka paljud tema pooldajad, kes ealeski ei kahelnud, et Venemaal tegutsevad – ja mitte tema hüvanguks – lääneriikide eriteenistused. Aga lugu ise oleks justnagu James Bondi raamatute lehekülgedelt välja kistud. Selles oli tunda külma sõja müütide ja 1960. aastate tehnoloogiate hõngu, ja tänapäevases maailmas paistis see lugu juba täiesti ebausutav.

Ent kuue aasta möödudes, 2012. aastal tunnistas Suurbritannia kõrge riigiametnik üles, et spioonikivi oli tõepoolest olemas ja oli reaalselt Inglise luure poolt Moskvas kasutusel.

Selsamal 2012. aastal juhtus veel üks huvitav lugu, kuid sedapuhku hoopis teises valdkonnas.

Venemaal kehtestati tol aastal välisagendi staatus. Vastavate seadusemuudatuste rakendamisega kaasnes ennenägematu hüsteeria opositsiooni ja liberaalselt meelestatud avalikkuse poolt. Venemaa võimudele sadas kaela massiliselt kõikvõimalikke süüdistusi, kus paranoia ja teisitimõtlejate mahasurumine olid veel vaat et kõige leebemad.

Seadusele vastuseisjate jaoks osutati mõistlikult sellele, et Venemaa on tegelikult lihtsalt kopeerinud USA analoogset kogemust, järelikult paistab nördimus ja süüdistused tema aadressil antud olukorras kummaline. Vastulausena sellele kosteti, et antud seadus võeti Ühendriikides vastu ju 1938. aastal, hoopis teistsugusel ajalooperioodil ja üritada seda kaasaegsele Venemaale üle kanda on lihtsalt absurdne. Enamgi veel, jätkasid kriitikud, tänapäeva USA-s ei ole hüsteerilis-paranoilised "nõiajahid" lihtsalt võimalikud, ent Venemaal on antud seadus need nüüd legaliseerinud.

Nüüd, viis aastat hiljem kutsuvad tollased vaidlused esile nukra naeratuse, kuna USA-l – ja Läänel tervikuna – on viimase aasta vältel saanud kinnisideeks otsida mis iganes maailmas toimuvast sündmusest "vene jälge". Enamgi veel, iga kord leiavadki nad selle üsna edukalt. Tõsi, paistab nii, et esialgu põhjustas see Venemaal endal üllatuse, seejärel peaaegu šoki, seejärel eluterve naeru ning nüüd – käegalöömise koos kerge hämmeldusvarjundiga mõistmatusest, kuidas mõni maailma juhtuvad suurriik võib sedavõrd haletsusväärselt käituda.

Margarita Simonjan
© Sputnik / Сергей Пятаков

Kahtlemata on kõrvusttõstev, et Venemaad nähakse üüratult vägevana ja kulisside tagant kõiki maailma protsesse juhtiva riigina. Ning tema piiritaguseid meediakanaleid peetakse oma mõjukuselt võrreldavaiks lääne meedia tugisammastega.

Ent on olemas faktid. Facebook, Google ja Twitter viisid läbi oma juurdluse "Venemaa sekkumise" asjus USA valimistesse. Tõendused, et Venemaa istutaski Donald Trumpi Valgesse Majja, põhinevad sellel, et Twitteris on avastatud üle 36 000, mis "eeldatavalt on seotud Vene eriteenitustega" (ühtekokku on selles sotsiaalvõrgustikus üle 200 miljoni kasutajakonto).

Google leidis 18 "tõenäoliselt Venemaaga seotud" kanalit, kus on avaldatud üle 1100 video. Kusjuures ainult kolm protsenti kõigist neist klippidest on kogunud enam kui viis tuhat vaatamist ning mitte miski ei osuta sellele, et nende kanalite vaatajateks on olnud ameeriklased. Facebooki hinnangul aga oli sotsiaalvõrgustikus väidetavalt Venemaa huvides levitatud postituste auditooriumiks 126 miljonit inimest. Täpsemalt, 80 000-t postitust, mis ilmusid 2015. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta augustini, on näinud 29 miljonit inimest, ülejäänud aga on sotsiaalvõrgustiku rehkenduste järgi laikide ja edasipostituste arvelt lisaauditoorium.

Mis aga iseloomulik: need naeruväärsed andmed Venemaale adresseeritud süüdistuste alusena ei tekita üldse mingit hämmingut nende poolt, kes süüdistavad Moskvat paranoias ja luuludes. Analoogne lugu on muide ROK-i Hollandi rahvuskomitee värske üleskutsega Venemaale, et too end dopinguasjus süüdi tunnistaks. Mis tähendab, et tõendeid pole olnud ega olegi, kuid kellelegi kättsuruvatest kodanikest ei tule pähegi õigusemõistmise aluspõhimõtete rikkumise üle pahandada. Vastupidi, kõik toetavad sõbralikult mõtet, et Venemaa peab süüd tunnistama ja pattu kahetsema, sest et ta on igal juhul süüdi.

… Kõiki neid juhtumeid on kohane meenutada seoses uue infot puudutava kaasusega, mis on põhjustanud tormilist hüsteeriat Venemaa opositsiooni ja lääneriikide poolt.

Hiljutisel kodaniku ühiskonnaja inimõiguste nõukogu istungil teatas Vladimir Putin, et keegi kogub teadmata eesmärkidel üle kogu riigi venemaalaste biomaterjali. Seejärel selgitas tema öeldut riigipea pressisekretär. Dmitri Peskov lausus, et Venemaa eriteenistuste käsutuses on infot teatud emissaride ja valitsusväliste organisatsioonide poolt Venemaa erinevate etnoste esindajate bioloogilise materjali kogumisest.

Kriitikute esmaseks reaktsiooniks oli tavapärane "kõik te valetate". Kuid see versioon soikus väga kiiresti, kuna neile meenutati, et samasugune teave on juba mitu kuud tagasi meedias ilmunud. Kusjuures teabeallikas oli samuti ametlik. Siis ilmus USA valitsuse veebilehel, kus avaldatakse riiklike struktuuride ärilisi pakkumusi, väga huvitav teadaanne.

USA sõjaväelased ehk täpsemini ВВС kuulutas välja hanke venemaalaste eluskudede ostmiseks. Kusjuures antud juhul huvitasid neid rangelt venelaste (europiidsed) koeproovid ja kategooriliselt ei sobinud näidised Ukrainast.

Rosnefti direktorite nõukogu juht, endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder
© AFP 2019 / MALTE CHRISTIANS

Vladimir Putini ja tema pressisekretäri kommentaaride põhjal otsustades ei olnud see juhtum sugugi ainukordne. Sellega seoses ei hakanud Venemaa president kaugeleulatuvaid järeldusi ega vägevaid avaldusi tegema. Ta (ja tema järel ka Venemaa avalikkus) esitas lihtsalt küsimuse: aga milleks ja mis eesmärkidel seda tehakse?

Kuid hüsteeriline reaktsioon Venemaa võimu vastaste jõudude poolt ületas taas kord kõik ootused: kuidas on võinud kellelegi üldse pähe tulla, et USA sõjaväelased koguvad tõenäolise vastase bioloogilist materjali halbade kavatsustega? Loomulikult on Pentagonil seda kõike vaja eranditult rahumeelseteks ja humaanseteks alusuuringuteks. Ainult piiratud ja paranoia all kannatavad Venemaa kodanikud eesotsas Kremliga võivad selles olukorras midagi kurja kahtlustada.

Kusjuures, vahest olnuks üsna huvitav korraldada vastav peegelkatse. Ütleme, et Venemaa kaitseministeerium (või õhu-kosmosejõud – eksperimendi puhtuse nimel) oleks paigutanud valitsuse riigihangete veebilehele teadaande ameeriklaste bioloogilise materjali rassiliselt profileeritud näidiste omandamise kohta.

Oleks väga huvitav näha USA võimude ja avalikkuse ning Venemaa opositsiooni reageeringut ja ühtlasi teada saada nende versiooni, milleks Venemaal seda tarvis on.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

86
Tagid:
Twitter, Facebook, Google, Putin, Vladimir Putin, USA, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega