Eesti ja Läti lipud

Hirm vene vähemuse ees

141
(Uuendatud 09:15 15.10.2017)
See, mis kõlab kui apartheid, on kahes Euroopa Liidu liikmesriigis umbes 330 tuhandele niinimetatud mittekodanikule tavaelu, arutleb Saksa ajakirja Der Spiegel autor

Keno Verseck, Inosmi viitega ajakirjale Der Spiegel

Neil ei ole õigust valida. Neil ei ole õigust töötada ametnikuna, politseinikuna ja kaitseväeohvitserina ega teistes riigiametites. Neid diskrimineeritakse pensioni määramisel. Välismaal töötamiseks peavad nad ületama tohutu bürokraatliku barjääri, ka reisimine on neil raskendatud.

Mittekodanikud Lätis: mujal ei mõista seda keegi >>

See, mis kõlab kui apartheid, on kahes Euroopa Liidu liikmesriigis umbes 330 tuhandele niinimetatud mittekodanikule tavaelu. Need on needsamad endised Nõukogude Liidu kodanikud ja nende lapsed, kes 1991. aastal pärast nendes kahes riigis iseseisvuse väljakuulutamist said eristaatuse ja kellel tuli hiljem "naturaliseeruda" keerulise kodakondsuse saamise protseduuri läbimisega. Tegelikult oli selline mittekodanike staatus kavandatud ajutise abinõuna, kuid aja jooksul on sellest ajutisest meetmest saanud alaline seisund, vaatamata EL korduvatele meeldetuletusele diskrimineerimine lõpetada.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Läti konservatiivist president Raimonds Vējonis, kelle isa on lätlane ja ema venelanna, tuli hiljuti välja algatusega lõpetada mittekodanike praktika: mittekodanike lapsed pidid järgmise aasta 1. juunist saama automaatselt Läti kodakondsuse. Varem oli see võimalik vaid vanemate sellekohase avalduse esitamisel. Kuid Vejonis kaotas – vähemalt esialgu. Enamus Läti Seimi saadikutest hääletasid selle vastu, et saata seaduseelnõu edasiseks menetlemiseks pädevale parlamendikomisjonile.

Seejuures on ametlike hinnangute kohaselt tegemist naeruväärselt väikesest inimestest hulgaga – umbes 50 kuni 80 lapsega aastas. 2016. aastal sai mittekodaniku staatuse 52 last, ülejäänud juhtudel olid lapsevanemad esitanud avalduse lapsele Läti kodakondsuse andmiseks.

"Hallipassimeestest" ja Eesti Vabariigi kodakondsusest >>

Sellepärast kutsus Vējonis valitsevat rahvuslik-konservatiivse valitsuskoalitsiooni üles mõistlikkusele: "Läti on juba 26 aastat sõltumatu riik, kuid meie kardame ikka veel endiste nõukogude kodanike lapsi, kellest saavad valijad alles 18 aasta pärast." Nii arvab ka enamik lätlasi: vastavalt maikuus toimunud avaliku arvamuse küsitlusele toetas presidendi algatust koguni 76% küsitletutest.

35% Lätis, 28% Eestis

Kuid paremäärmuslik "Rahvuslik allianss", üks kolmest valitsuskoalitsiooni kuuluvast erakonnast, ähvardas koalitsioonist lahkuda. Partei juhtkond esitas selle asemel radikaalse nõudmise lõpetada koolides venekeelse hariduse andmine ja kuulutada läti keel ainsaks õppekeeleks koolides, mis on presidendi algatusele omamoodi vastulöök.

Pärast negatiivset hääletustulemust oli Vējonis ühest küljest pettunud, teisalt aga ka valmis võitlust jätkama. Kui Läti ei ole võimeline andma vastsündinutele oma kodakondsust, ei saavuta ta progressi ega muutu tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Vējonis on veendunud, et tema algatuse positiivne otsustamine on vaid "mõneks ajaks" edasi lükatud.

"Tegemist on väga positiivse algatusega, millest võib saada signaal kogu mittekodanike instituudi kaotamiseks," ütles läti-vene publitsist Igor Vatolin, kes 2014. aastal, pärast Venemaa poolt Krimmi annekteerimist moodustas valitsusvälise organisatsiooni "Läti euroopameelsete venelaste liikumine", "Putin kasutab mittekodanike staatust oma hübriidses läänevastases propagandas, mistõttu peaks Läti poliitika moraalsete eetiliste aspektide kõrval käsitlema ka rahvusliku julgeolekuküsimusi, et see süsteem ära muuta."

Kodakondsuspoliitika selle valitsuse ajal ei muutu >>

Läti kahe miljonilisest elanikkonnast moodustavad umbes 35% venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Eestis on selliseid inimesi 1,3 miljonilisest elanikkonnast 28%. Suurem osa nendest sai 1991. aastal mittekodaniku staatuse, sest nad saabusid riiki ajavahemikul 1940 kuni 1991 või sündisid seal pärast 1940. aastat nõukogude forsseeritud asustamispoliitika tõttu. Vaid Leedu loobus mittekodaniku praktikast, sest seal oli ümberasustatute osakaal palju väiksem.

Enamik mittekodanikke on selle aja jooksul "naturaliseerunud", kuid Lätis on siiamaani 250 tuhat mittekodanikku, Eestis 80 tuhat. Nende hulgas on palju eakaid inimesi ja neid, kes ei suutnud või ei tahtnud ära teha keerulist kodakondsuse saamise testi ega keele, ajaloo ja põhiseaduse tundmise eksamit. Teatud hulgal sellistest inimestest on selleks ka pragmaatilised põhjused: kõikide puuduste juures, mida mittekodaniku isikutunnistus endaga kaasa toob, saavad nende omanikud ilma viisata Venemaale reisida. Paljudele, kellel on seal lähedasi, on see oluline eelis.

Mittekodaniku staatus toob kaasa "uue võõrandumise"

Tegemist on siiski põhimõttelise probleemiga – kuivõrd Eesti ja Läti peavad enda omadeks inimesi, kes on seal elanud juba mitu aastakümmet. Siiamaani suhtutakse Balti riikides vene keelt rääkivatesse inimestesse suure umbusuga ja neid peetakse endisteks okupantideks, kes pole oma uue kodumaa suhtes piisavalt lojaalsed ega mõista balti rahvaste okupatsioonile järgnenud tragöödiat, eelkõige eestlaste, lätlaste ja leedulaste massiküüditamist Stalini ajal.

Ivanova Martin Helmele: Eesti on ammuilma minu kodumaa >>

"25 aasta eest oli mittekodaniku staatus möödapäsmatu, et olukord Lätis ja Eestis stabiliseerida," ütles Läti politoloog Ivars Ijabs ja tõi näiteks teised nõukogudejärgsed riigid, mis kannatavad siiamaani etniliste separatistlike konfliktide all, nagu Ukraina, Moldova ja Georgia, "kuid mittekodaniku staatus on juba ammu muutunud mõttetuks ja tekitab vaid uut võõrandumist."

Kuid siiski ei arva Ijabs, et Läti selle probleemi lähiajal lahendab. "Kui meie poliitiline eliit ei saa hakkama 50 lapse olukorra reguleerimisega aastas, siis ei tule ka mingit ühist otsust."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

141
Tagid:
analüütika, õigused, ühiskond, mittekodanikud, kodakondsus, Der Spiegel, EL, Raimonds Vējonis, Läti, Eesti