Saksamaa LV endine kantsler Gerhard Schröder

Schröder Krimmist: unustage ära, ta on juba igaveseks Vene oma

102
(Uuendatud 18:20 26.05.2018)
Saksamaa LV endine kantsler Gerhard Schröder kui kogemustega autoriteetne mees ja viimasel ajal heas mõttes "klammerdunud" Venemaa teema külge – väitis seda, millest teised Euroopa poliitikud kangekaelselt vaikivad, kirjutab RIA Novosti autor

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

"Ütlen ette, et ei tule ühtegi Venemaa presidenti, kes Krimmi Venemaa koosseisust välja arvab," vastas ta Sterni ajakirjaniku üpris porovokatsioonilisele küsimusele teemal "aga mis saab pärast Putinit". Üldiselt olnukski imelik, kui Venemaa asjadest vägagi hästi informeeritud Herr Schröder oleks vastanud kuidagi teisiti. 

Seda, mida räägivad Venemaa poliitikud, kaasa arvatud Venemaa praegune president, võib uskuda või mitte uskuda. Kuid tõsiasju pole võimalik vaidlustada või eitada.

Näiteks, on olemas põhidokument, mis määrab ära Ukraina-järgse Krimmi arengukava – föderaalne sihtprogramm "Krimmi ja Sevastopoli sotsiaalmajanduslik areng aastani 2020".

Selle täitmiseks on ette nähtud üle 708 miljardi rubla, sealhulgas enam kui 688 miljardid otseselt föderaaleelarvest (seda ilma sillaehituseta üle Kertši väina). Seejuures väärib ilmselt eraldi märkimist, et ainuüksi eelarvelised investeeringud Venemaalt Krimmi ja Sevastoopolisse ületavad ühtekokku kogu Ukraina IMF-i krediidiprogrammi.

Pärast Krimmi taasühindamist järgis poolsaar ühendusteede osas otsemaid kuuekümnendate aastate kirjaniku Aksjonovi testamenti ja osutus "saareks" – ning hakkas vastavalt talitlema.

Ukraina transpordiblokaadi tulemusena on praegu valmimisjärgus Kertši sild ning Simferopoli osaliselt juba rekonstrueeritud lennujaam on alustanud uue lennujaamakompleksi rajamist reisiterminali ja teenindushoonete kogupinnaga üle 78 000 ruutmeetri, mis on arvestatud aastas seitsme miljoni lennureisija teenindamiseks laiendamisvõimalusega kuni kümnele miljonile reisijale aastas.

Kusjuures juba praegu on Simferopoli lennujaam teenindatavate reisijate arvu poolest 2016. aastal 5,2 miljonit inimest) Vene Föderatsioonide lennujaamade seas viiendal kohal.

Muidugi mõista ei ela tänapäevane Krimm üksnes transpordi ega ainult ehitustööde ja taristu kaasajastamise najal. Ainuüksi käesoleval, 2017. aastal küünivad subsiidiumid viinamarjakasvatusele summani 235 miljonit rubla. Valitsusel on plaanis (kuid Venemaa valitsuse plaanid saavad viimastel aastatel mõningatest tõrgetest hoolimata kindla peale teoks) rajada Krimmis kuuekümne tuhande hetkari ulatuses viinamarjaistandusi, tõstes seega ülevenemaalised näidud kahekordseks.

Ühtekokku eraldati Krimmi põllumajanduse arendamiseks kuni 2017. aastani ligi kakskümmend viis miljardit rubla.

Veelgi agressiivsem on "krimmi annekteerimine" tööstuses.

Terve hulk kaitsetööstuskomplekri ettevõtteid, kaasa arvatud sellised nagu laevaehitustehased More ja Zaliv, Jevpatoria lennukitehas jpt on luba lülitatud Venemaa kaitsetööstuse tellimustesse, mille tulemusena neid renoveeritakse ja moderniseeritakse. 

Muuseas – nagu teada, on elatustase Ukrainas "maidanijärgsel perioodil" tublisti langenud. Krimmi elanikel aga, kelle poolsaar pärast riigipööret Kiievis õuduses "varvast viskas", on elatustase isegi Ukraina majanduse jaoks õndsate "vargabande" valitsemisaegadega võrreldes kenakesti tõusnud.

Seda küll suuresti tänu eelarveliste töötajate palgatõusule ja pensionidele, mis viiakse järk-järgult üleriigilise tasemeni, kuid nagu eespool öeldud, pole see kaugeltki kõik.

Krimmi laevuke on juba minema ujunud
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Krimm on praegusel hetkel peaaegu et musternäidiseks "emamaa" majandusse inkorporeerimise mõttes: isegi taasühinenud Saksamaa majanduse taasühendamine toimus palju valulisemalt. Ning paljud tasakaalunihked endise Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel on seniajani üsna valulised.

Ent Krimm ja Sevastopol ei ole sisuliselt kunagi saanud "taas Venemaa aladeks" – nad pole lihtsalt kunagi lakanud seda olemast.

Ja nüüd on see vaid keeruline, kuid viljakas Venemaa piirkond, kahtlemata oma eripäraga. Kuid ta elab ja toiumib nimelt Venemaa Föderatsioonis ning teisiti oma elu lihtsalt ette ei kujuta. Ja Saksamaa aruka ekskantsleri Gerhard Schröderi sõnade kohaselt – see ei ole pelk deklaratsioon, vaid lihtsalt fakti konstateerimine. Nagu, muuseas, ka tema hoiatus Saksamaa ja Venemaa vastastikuse võõrandumise ohu eest nimelt sellepärast, et osa Saksamaa eliidist ei taha ilmselget tõsiasja tunnistada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

102
Tagid:
annekteerimine, Gerhard Schröder, Saksamaa, Krimm, Venemaa