Miks ukrainlased kuuluvad EL-is teise, afgaanid aga esimesse sorti, illustratiivne foto

Miks ukrainlased kuuluvad EL-is teise, afgaanid aga esimesse sorti

253
(Uuendatud 09:58 17.09.2017)
Mida kriminogeensemat ja metsikumat kooslust Lääne-Euroopasse imbunud illegaalid endast kujutavad, seda enam on neil väljavaateid Lääne-Euroopas kanda kinnitada, kirjutab RIA Novosti autor

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Nagu teatab Sputnik Deutschland, võivad kulutused Afganistanist pärit illegaalide, kes on kohustatud riigist lahkuma, kodumaale tagasisaatmiseks moodustada ligikaudu 202 miljonit eurot.

See on ligikaudne rehkendus – lähtudes summast, mis kulus 26 afgaani ühekorraga deporteerimiseks Maini-äärsest Frankfurtis nende ajaloolisele kodumaale. Aasta alguses veeti see rühm minema "79 politseiniku, tõlgi, mitme arsti ja piirivalvetöötaja" osavõtul. Lisaks oli lennuk, millega "turistid" koju saadeti, kõigi reeglite kohaselt kindlustatud, kuna lennata tuli tal üle niinimetatud ohupiirkondade.

Kõik see läks maksma oma 350 000 eurot. Kui korrutada antud summa 15 000 afgaaniga, kelle viibimine Saksamaa Liitvabariigis on tunnistatud põhjendamatuks, siis tulebki kokku just nimelt ligikaudu 200 miljonit. Võrdluseks: see summa võrdub umbes 12%-ga Afganistani Islamivabariigi riigieelarve ametlikust tulupoolest (1,9 miljardit dollarit).

Paistab sürrealistlik, aga see pole veel kaugeltki kõik

Saksamaalt ei deporteerita Afganistani sugugi kõiki 15 000 illegaali, vaid põhiliselt üksnes tõestatud kuritegusid sooritanud. Nii jõudis möödunud nädalal Kabulisse tagasi kaheksa afgaani, kellest kolm olid Baieri siseministri sõnul tema liidumaal süüdi mõistetud: üks raskete kehavigastuste tekitamise ja kaks vägistamiste eest.

Seega kokkuvõttes tuleb välja niisugune Euroopa ringreis: keegi Afganistanist suundub salajasi radu pidi Saksamaale, kõrgete sotsiaalsete standardite ja muljetavaldava bürokraatiaga riiki. Seal esitab ta varjupaigataotluse ja saab elatisraha. Möllab mõnuga ringi – ja kui tal ei vea ja ta mässib ennast kuritegudesse, siis saab karmilt karistatud – saadetakse arsti ja ihukaitse saatel koju tagasi.

Siin väärib märkimist, et see pole veel kogu sürrealism. Sest Saksamaa, nagu me mõistame, on kõrgete sotsiaalsete standardite ja suure humanismi riik.

Ja ametlikult ei peeta Saksamaal Afganistani niinimetatud ohutuks lähtekohaks. Mis tähendab, et iga migrandi sinna tagasisaatmine põrkub automaatselt moraalse lubamatusega saata vaene rändur ohtliku isamaa põrgukatlasse (pärast iga suurt terrorirünnakut, aga ses osas on tänases Afganistanis kõik korras, Saksamaa vasakpoolsed tõstavad niisama kära, aga riik peatab deporteerimise).

Kusjuures Afganistanist pärit Saksamaa elamisloa taotlejate arv aina kasvab (neid on praegu üle 250 000). Ja nende arv, kelle suhtes tuleb midagi ette võtta, kuid pole veel võetud, kasvab samuti: möödunud nädlala räägiti igatahes vajadusest deporteerida vaid 12 000 inimest.

Kokkuvõttes: ühe Afganistanist tulnud illegaali tagasisatmine tema ohtlikusse koduriiki maksab umbes 13 500 eurot, mis tähendab, et see on kulukas, kohutavalt ülebürokratiseeritud ja äärmiselt keeruline.

Ning seetõttu kujuneb välja omamoodi vapistav "Euroopa paradoks".

Mida kriminogeensemat, metsikumat ja lõimumatumat kogukonda Lääne-Euroopasse imbunud illegaalid endast kujutavad, seda enam on neil väljavaateid Lääne-Euroopas kanda kinnitada.

On olemas ka arvud, mis seda imelise ilmekusega illustreerivad: 2015. aastal deporteeriti Saksamaalt ühtekoku ligi 20 000 hinge. Neist (pange tähele) kolm neljandikku moodustasid pelgupaiga otsijad Süüriast, Albaaniast, Montenegrost, Makedooniast ning Bosniast ja Hertsegoviinast. Seega nende riikide esindajate väljasaatmisega, kes iga hinna eest eurolõimuda üritavad, "vanal Euroopal" tegelikult probleeme ei teki. Puhtbürokraatlikult on neid välja saata võimalik, teekond lühike ja protseduur lihtne.

Teisisõnu, me näeme muljetavaldavat "negatiivset filtrit", mis on tekkinud poolametliku humanismi ja ametlike menetluste ristumiskohal. Ja see filter ongi vastus küsimusele, mis vaevab siiralt paljusid (vt. allpool).

Mispärast Lääne-Euroopa, kui tal juba kord on demograafilisi probleeme, võtab märksa innukamalt vastu kultuuriliselt ja usuliselt võõraid sisserändajate voore, aga mitte postsovetlike alade asukaid, kes põhimõtteliselt on valmis nii lõimuma kui töötama, kui assimileeruma, ka üldse sulanduma – haarata vaid võimalusest?

Aga nimelt sellepärast, et nemad ei ole piisavalt probleemsed võrreldes "põrgust pärit poistega". Ja sellepärast on ukrainlasi Saksamaal (seal ametlikult elavaid) kordades vähem kui afgaane.

… Kusjuures see ei tähenda, et kunagiste sotsialistlike ja nüüd Euroopa Liitu pürgivate (või juba sinna jõudnud) vabariikide elanikele praeguses eurointegratsioonis üldse midagi ei koida. Peaaegu igal aastal lahvatavad kord väiksemad, kord suuremad skandaalid Ida-Euroopast pärit "orjadega", keda nende endi kaasmaalased läände veavad ja tublidele kohalikele tööandjatele vaheltkasuga rendile annavad.

Neil päevil näiteks lasti Suurbritannias Derby linnakeses vabaks kümme Lätist pärit tööorja, kellelt võeti ära dokumendid ja pangakaardid ja sunniti töötama kellegi täiesti korraliku juures (tõenäoliselt formaalselt tööandjana esinenud vahendusfirma kaudu, seega petuskeemiga).

… Kõik see paistab ilmselt liiga totter – ja seetõttu sünnitab nii Euroopas endas kui ka meil tuhandeid vandenõuteooriaid "plaanipärasest vandenõust EL-i valgenahalise kristliku elanikkonna väljavahetamisest siserändajate vastu".

Aga nagu ütleb Hanloni habemenoa seadus: "Ära kunagi pane pahatahtlikkuse arvele seda, millele rumalus on piisavaks seletuseks."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

253
Tagid:
migrandid, tagasisaatmine, deporteerimine, kuritegu, illegaal, pagulased, politsei, Angela Merkel, Afganistan, Saksamaa, Ukraina
Samal teemal
Deutschland on hukas, aeg on häält teha
Merkel on rahul Eesti panusega põgenikekriisi lahendamisse
Merkel ei kahetse enda põgenikepoliitikat