Miks Venemaa ja Valgevene ühisõppused lääneriike kohutavad

"Zapad 2017": hirmul on suured silmad

183
(Uuendatud 09:58 17.09.2017)
Õppuste "stsenaariumi" kohaselt tungisid Valgevene ja Venemaa Kaliningradi oblasti territooriumile suured ebaseaduslikud ekstremistlikud relvaformeeringud

Andrei Kots RIA Novostile

Peaaegu 13 tuhat sõdurit ja ohvitseri, 680 ühikut sõjatehnikat, üle 100 lennuki ja kopteri, kümme sõjalaeva osaleb 14. septembril algavatel Venemaa ja Valgevene liitriigi läänepiiril toimuvatel Venemaa ja Valgevene ühisõppustel "Zapad 2017". Ulatuslikud õppused sisaldavad kaitselahinguid, sõjaväelaste siirdamist suurte vahemaade taha, erinevate väe- ja relvaliikide koostegutsemist, erinevaid taktikalisi võtteid.

Õppuste Zapad 2017 lähenedes on üha enam märgata närvilisust NATO leeris, illustratiivne foto
© Sputnik / Evgeny Biyatov

Õppused toimuvad erilisel geopoliitilisel taustal: ainuüksi möödunud suvel korraldasid NATO riigid Ida-Euroopas üle viiekümne õppuse 60 tuhande, sealhulgas USA sõjaväelase osalusel. Vaatamata sellele on Euroopa poliitikud teinud Venemaale etteheiteid "jõudude tasakaalu rikkumise" kohta regioonis. 

Millega õppused "Zapad 2017" meelde jäävad ja miks nad lääneriike kohutavad? 

Blokeerida ja hävitada

Õppuste "stsenaariumi" kohaselt tungisid Valgevene ja Venemaa Kaliningradi oblasti territooriumile suured ebaseaduslikud ekstremistlikud relvaformeeringud. Seejuures on tinglikud terrorivõitlejad suurepäraselt relvastatud ja saavad "kolmandatelt riikidelt" välist abi sõjatehnika, kerge- ja raskerelvastuse, kütuse ja luureandmete näol. "Vastase" jõudude siirdamine õppuste piirkonda toimub nii maad mööda, meritsi kui ka lennuvahenditega, mistõttu tuli sissetungi tõrjumiseks moodustada universaalne ühine väegrupeering.

Venemaa on suunanud õppustele viis ja pool tuhat Lääne sõjaväeringkonna sõjaväelast. Valgevenest kaasati üle seitsmesaja sõduri ja ohvitseri.

Taktikaliste elementide läbimängimiseks on kindralite käsutuses kahe riigi territooriumil üheksa sõjaväepolügooni, kus toimuvad tanki- ja laskurüksuste, suurtükiväedivisjonide, õhutõrjekomplekside, luure- ja erioperatsioonide üksuste lahinghargnemised. Merelt blokeerib "terroriste" Balti laevastiku laeavade grupp, õhust toetab liitriigi väeüksusi taktikaline lennuvägi.

Tingliku vastase formeeringud kavatsetakse kõigepealt ümber haarata, lõigata läbi nende taganemisteed ja seejärel plaanipäraselt ja metoodiliselt "hävitada", kasutades ära regulaarvägede peamisi eeliseid – ülekaalu tulejõus, kvaliteetseid hävitusvahendeid, kaasaegset soomustehnikat ja mis peamine, lahingukogemusi, mis on omandatud muuhulgas ka Süürias. On tähelepanuväärne, et lisaks sõjaväelastele osalevad õppustel ka Venemaa teised jõuametkonnad.

Venemaa sõjaväelased
© Sputnik / Илья Питалев

"Õppuste "Zapad-2017" raames korraldavad sõjaväelased Venemaa territooriumil terve rea terrorivastaseid õppusi siseministeeriumi, FSB (föderaalne julgeolekuteenistus – toim.), eriolukordade ministeeriumi ja Rahvuskaardi osavõtul," teatas ajakirjanikele augusti lõpul Venemaa asekaitseminister Aleksandr Fomin. 

Saab ennast näidata

Kaitseministeerium märgib, et õppustel täiustatakse eri tasandi staapide koostööd, samuti rakendatakse uusi relva- ja väeüksuste juhtimissüsteeme.

Näiteks katsetavad sõjaväelased just nendel õppustel Sideakadeemia uusarendust, mida esmakordselt esitleti foorumil "Armija-2017" käesoleva aasta augustis. Tegemist on niinimetatud "Operatiivolukorra visualiseerimise programmiga paikkonna kolmemõõtmelisel maketil". Lihtsamalt seletades on tegemist plastilisest materjalist õppuste piirkonna 3D-kaardiga.

Ohvitserid kannavad sellele lahinguolukorra muudatused spetsiaalse projektori, mitte sini-punase pliiatsiga, nagu seda varem tehti. Sellise kompleksi eelised paberkaartidega võrreldes on ilmselged — see on palju näitlikum, mugavam ja pealegi "korduvalt kasutatav". Ühel maketil võib läbi mängida kasvõi mitukümmend erinevat lahingustsenaariumi, muutes neid praktiliselt ühe hiireklikiga.

Lisaks kasutatakse õppustel "Zapad-2017" laialdaselt Venemaa ja Valgevene päritolu droone, uusimaid sidevahendeid ja raadioelektronvõitluse vahendeid, kaasaegseid õhutõrjesüsteeme S-300 ja S-400, reaktiivsuurtükiväge, seeriaviisiliselt toodetavat soomustehnikat.

Merelt toetavad õppusi 10 Balti laevastiku laeva, sealhulgas ka uusimad projekti 21631 "Bujan-M" väikesed raketikandjad "Serpuhhov" ja "Zeljonõi dol". Mõlemad raketikandjad on vette lastud 2015. aastal ja on jõudnud juba osaleda lahingutegevuses Süüria rannikul ja andnud terroristide positsioonide pihta raketilööke rakettidega "Kalibr".

Kaitseväe juhataja külastas Suwalki koridori ning kohtus Poola ja Leedu kolleegidega
© Foto : Kaitseväe Peastaap

Hirmul on suured silmad

Kui rääkida õppuste suurusest, siis nelja aasta eest toimunud ühisõppustel "Zapad-2013" oli osalevate jõudude ja vahendite koosseis pea samasugune, kui praegu – umbes 10 tuhat inimest, üle 200 ühiku tehnikat, 40 lahingulennukit ja kopterit, samuti Balti laevastiku sõjalaevad.

Tookord möödusid õppused Lääne poliitikutele ja meediale märkamatult. Õppusi "Zapad-2017" aga kritiseerivad Euroopa ametiisikud aktiivselt. Kõige kaugemale on läinud Leedu president Dalia Grybauskaite, kes on nimetanud õppusi "Venemaa ja Valgevene ettevalmistusteks sõjaks NATO-ga".

Lisaks sellele on sõnasõjas silma paistnud Poola kaitseminister Antoni Macierewicz, kes juulikuus süüdistas Venemaad kavatsuses okupeerida osa tema ja naaberriigist Leedust nn Suwalki koridori piirkonnas. Traditsiooniliselt võtsid sõna Ukraina poliitikud, kes alustasid vana laulu kohe algavast "Venemaa sissetungist".

NATO ametlik juhtkond, muide, reageeris hoopis tagasihoidlikumalt: alliansi peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Moskvat üles tegema õppused avalikuks ja kutsuma neile rahvusvahelisi vaatlejaid. Kuid Liitriik ei kavatsegi neid õppusi salastada.

"Õppused "Zapad-2017", nagu ka kõik eelmised, on täiesti avalikud nii rahvusvahelistele vaatlejatele, kui ka ajakirjanikele. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele, on kõikidele OSCE liikmesriikidele saadetud ametlikud teated sõjalisest tegevusest ja augustis kutsed rahvusvahelistele vaatlejatele," teatas reedel ajalehele "Krasnaja Zvezda" Lääne sõjaväeringkonna juhataja kindralpolkovnik Andrei Kartapolov. 

Varem on Valgevene välisminister rõhutanud, et õppustel on vaid kaitseiseloom ja need ei ole suunatud kellegi vastu. Ametkonnas märgiti, et vastav teave oli ametlikult ja aegsasti saadetud OSCE riikidele kõige kõrgemal tasemel.

Sellele vaatamata jätkasid Lääne ametlikud esindajad kogu eelmise nädala jooksul õppuste aktiivset "pommitamist" paaniliste hinnangutega. USA maaväe ülem Euroopas Frederick Hodges nimetas 12-tuhandelist grupeeringut "trooja hobuseks", unustades ilmselt, et Ameerika sõjaväelasi on regioonis palju rohkem, umbes 30-35 tuhat.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Николай Хижняк

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen, muide, kahtles osalevate sõjaväelaste arvus ja teatas, et Venemaa kavatses Valgevenesse saata koguni 100 tuhat sõjaväelast. Kindral-polkovnik Andrei Kartapolov pareeris rünnakut kinnitusega, et Venemaa ja Valgevene kontingendi sellise meelevaldse suurendamise kohta ei ole mingeid objektiivseid tõendeid. Vaevalt, et sajatuhandelise grupeeringu siirdamist naaberriiki saab läbi viia luuresatelliitidele märkamatult.

"Arvan, et meie president ja sõjaväe juhtkond on meie poliitikat piisavalt hästi seletanud ja mingit ohtu Valgevene naaberriikidele ei ole," ütles agentuurile RIA Novosti Valgevene endine kaitseminister Pjotr Tšaus.

See kriitika on vaid ettekääne, kuidas kaarti välja mängida ja mingil määral õigustada neid õppusi, mis nad ise korraldavad.

NATO ja Valgevene naabrid korraldavad oma õppusi tihti ja kaasavad suurt vägede hulka, mis annab tunnistust nende suurematest võimalustest. Võibolla peaksime ka meie õppusi tihedamalt korraldama, kuid see on väga kallis ettevõtmine. See optimaalne variant, mis on meil koos Venemaaga välja töötatud, lubab vägede ettevalmistust hoida heal tasemel."

Seega, arvukad piiri tagant tulevad paanilised väljaütlemised õppuste "Zapad-2017" kohta pole midagi rohkemat, kui järjekordsed kogupaugud infosõjas kulunud relvadest. Nendega on aga Venemaa juba harjuda jõudnud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

183
Tagid:
sõjaline, analüütika, sõjatehnika, õppused, Zapad-2017, Zapad, Valgevene, Lääs, Venemaa
Teema:
Õppused (114)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega