Mihhail Saakašvili läbimurre Ukrainasse

Tere, meie õrn ja hell Miša

66
(Uuendatud 09:03 23.09.2017)
Hiljuti nägi kolme riigi – Ukraina, Georgia ja Venemaa – üldsus paeluvat teatrit sellest, kuidas passita inimene üritab Ukrainasse pääseda ja nüüd ootab ees järgmine vaatus, kuidas Saakašvili oma võitu kapitaliseerima hakkab

Gevorg Mirzajan

Esmapilgul paistis Mihhail Saakašvili läbimurre Ukrainasse täieliku farsina. Endine Odessa kuberner ja Georgia ekspresident, kunagine kogu endise nõukogude ala perspektiivikaim läänemeelne poliitik Mihhail Saakašvili murdis piiritõkkest läbi nagu illegaalne migrant. Ta oleks tulnud viivitamatult kinni pidada, nagu kodakondsuseta isik, kellele sissepääs riiki on suletud.

Kuid teisest küljest oli see operatsioon, kus Saakašvilil ei saanudki kaotada.

Kui läbimurre oleks õnnestunud, näidanuks see Ukraina võimude nõrkust. Kui teda oleks jõuga takistatud, olnuks see tõsine mainekahju Porošenkole, kes "ei lase Ukrainasse korruptsiooni vastu võitlejat ja üldse, kardab Saakašvilit".

Mihhail Nikolozovitš olek s kaotanud vaid surmasaamise või taganemise korral, kõik muud variandid (läbimurre ja selle jõuga takistamine) oleksid tähendanud tema võitu. Selleks oleks Saakašvilil tulnud vaid astuda füüsilisse kontakti Ukraina piirivalvega. Seepärast valiski ta kõigepealt "rongisõidu" ja kui see ei õnnestunud, oli sunnitud minema jalgsi.

Ja ta ei läinud üksinda. Jah, tema reiting on vaid kusagil mõne protsendi ringis, kuid Saakašvili koos oma leppimatu korruptsioonivastase võitleja kuulsusega on saanud maidaniaegsete jõudude pettumuse sümboliks Petro Porošenko režiimi tingimustes. Seepärast polegi imeks panna, et teda tulid toetama mitte ainult sajad aktivistid, vaid ka juhtivad "Porošenko-vastased" poliitikud, teiste hulgas Julia Tõmošenko, kes otsustas "kaitsta Saakašvili õigust Ukrainas viibida".

Eurosaadik soovitas Saakašvilile võidelda Baltikumi mittekodanike õiguste eest >>

"Asi ei ole Saakašvilis, vaid inimõigustes ja vabadustes Ukrainas. Homme võidakse samamoodi toimida iga teisitimõtlejaga," teatas veel üks toetusgrupi liige, rahvasaadik ja endine ajakirjanik Mustafa Najem. Rahvahulk moodustas Saakašvili ümber "seanina" ja murdis õiguskaitsjate tõkkest läbi, kandes nii Saakašvili Ukraina territooriumile. Edasi suundus Saakašvili Lvovi, kus talle oli vastu tulnud sealne linnapea Andrei Sadovõi. Edasi kavatseb Saakašvili sõita Kiievisse Porošenkoga võitlema.

Ja taas pole ta üksi. Lisaks poliitikutele toetab teda Igor Kolomoiski (kelle vabatahtlik pataljon praegu Saakašvilit turvab), kes üritab luua laiapõhjalist Porošenko-vastast koalitsiooni ja kätte maksta kõikide talle osaks saanud solvangute eest. Kuna Porošenko on nüüdseks suuremast osast Lääne toetusest ilma jäänud ja häälestanud enda vastu paljud jõud Ukrainas, on sellise koalitsiooni loomise õnnestumise tõenäosus üsna suur.

Odessa oblasti endiтe kuberner Mihhail Saakašvili
© AP Photo / Czarek Sokolowski

Mida teha?

Tegelikult on kogu selles loos Petro Porošenko kaotaja igal juhul. Süüdistada saab ta selles vaid iseennast. Eelkõige sellepärast, et ise ta on sellise olukorra loonud.

"Ma ei uskunud kunagi, et Saakašvili Ukrainas mingit olulist rolli mängiks, sest mulle ei olnud selge, kuivõrd teda huvitas Ukraina, mitte aga Georgiasse tagasipöördumine," teatas endine USA suursaadik Ukrainas Steven Pifer, "kuid teisalt pole ma ka kindel, et olukord tema ümber mõistlikul moel reguleeriti. Nii võib juhtuda, kui probleem tekitatakse tühjale kohale – Saakašvililt kodakondsuse äravõtmine põhjustas ilmse maineprobleemi, mida Ukrainal varem polnud." 

Lisaks sellele ei tegutsenud Ukraina võimud "Mišiaadi" ajal oma õigusruumis.

Esiteks keelasid Ukraina võimud rongi lahkumise Poola territooriumilt, kuigi neil polnud selleks alust. Saakašvili oleks tulnud kinni pidada Ukraina piirivalvurite poolt dokumendikontrolli käigus. "Petro Porošenko võttis pantvangi kõik selle rongi reisijad. Ainult tõeline salakaubavedaja tuleks selle peale," teatas Saakašvili, kuigi faktiliselt võttis just tema inimesed pantvangi. Kusjuures ka need, kes ei olnud nõus koos temaga läbi murdma ja selle aktsiooni tagajärgede läbi kannatama.

Teiseks üritasid võimud takistada Saakašvilil jalgsi piiripunkti läbimist, sulgedes selle pärast "teadet pommiähvardusest". Põhjendus paistis välja niivõrd hale ja mannetu, et ukrainlased (nii presidendi vaenlased kui ka pooldajad) seda otsust põhjendatult kritiseerisid.

Petro Prošenko ei saa kahjuks samaga vastata, tema positsioonid avalikus vastasseisus Saakašviliga nõrgenevad üha. Jah, teoreetiliselt on võimalik Mihhail toimepandud õigusrikkumiste pärast kohtusse anda. Piirivalveteenistus ongi juba lubanud prokuratuuri pöörduda. Saakašvili "on ebaseaduslikult tunginud režiimsele objektile, rikkunud kokkuleppeid Poolaga, ületanud ebaseaduslikult riigipiiri, samuti tekitanud kehavigastusi piirivalvuritele," kurdab ametkonna pressiesindaja Oleg Slobodjan.

Miša läbimurde tagajärjel sai kannatada kokku 17 jõuametkondade töötajat (12 politseinikku ja 5 piirivalvurit). Kuid esiteks ei peksnud neid mitte Saakašvili, teiseks on tema tegevus pigem haldusõigusrikkumine ja kolmandaks muutuks tema üle õigusemõistmine showks, mis tema populaarsust vaid suurendaks. Kui Saakašvili peaks kohtus süüdi jaama, saab temast võimu ohver, kui ta võidab, näitab see, kui nõrk see võim on.

Kellele Mišat vaja on?

Võib tunduda, et Kiievil on muu lahendus — vabaneda Saakašvilist tema Georgiasse deporteerimisega. Endise presidendi pooldajad on sellega arvestanud ja isegi kardavad seda – ega siis juhuslikult Saakašvili advokaat ei esitanud juba aegsasti taotlust Ukraina õiguskaitseorganitele täiendava kaitse saamiseks.

Kuid sellise stsenaariumi teostumise võimalused ei ole eriti suured, kasvõi juba sellepärast, et Saakašvilit ei tahetagi Georgias näha. 

Saakašvili üle tuleks kohut mõista Georgia rahva vastu toimepandud õigusrikkumiste eest, kuid tal on kodumaal piisavalt poolehoidjaid ja kui ta Georgiasse saata, võivad seal alata rahutused. Seepärast pole Georgiale probleemset Mišat vaja ja nad teevad ilmselt kõik endast sõltuva, et ta tekitaks probleeme kusagil mujal.

Seepärast ei jäägi Ukraina võimudel muud üle, kui süüdistada Saakašvit vaid patriotismi puudumises ja vaenujõudude huvides töötamises. Peaminister Vladimir Groisman nimetas Saakašvili läbimurret "mõnede meie poliitikute poolt Ukraina riikluse ründamiseks".

"Võitluses võimu pärast hävitavad Saakašvili pooldajad riiklust," toetab teda ka Juri Lutsenko.

Gruusia ekspresident ja Ukraina Odessa oblasti ekskuberner Mihheil Saakašvili
© Sputnik / Николай Лазаренко

"See tähendab vundamentide purustamist, millele me oma riiki üles ehitame, sõltumata võimul olevate poliitiliste gruppide suhtestumisest võimuga. Ja kui need vundamendid lammutatakse, sõltumata põhjusest, siis pole me mitte riik, vaid kogum inimesi, kes elavad sihitult mingil territooriumil… ja on vaid aja küsimus, millal mõni suurvene šovinist või euroopa natsionalist selle ära kasutab," ütles Arsen Avakov (Ukraina siseminister – toim.).

Tema alluvad kandsid Saakašvili isegi Ukraina kurikuulsasse võrgulehte "Rahuvalvaja". "Nüüd ei erine Mihhail millegi poolest terroristidest, islamivõitlejatest, separatistidest ega sõjaväelastest, kes on rikkunud riigipiiri Krimmis ja Donbassis," ütles "Rahuvalvaja" vabatahtlik Miroslav Oleško (Avakovi poisid ei suutnud endale keelata naudingut oma ülemuse vastase üle ilkuda, kirjutades lahtrisse "elukoha aadress" suurte tähtedega "HULKUR"). Kuid Saakašvilil endal on suured ambitsioonid võtta endale elamine Bankovajal (tänav Kiievis, kus paikneb Ukraina presidendi administratsioon) või äärmisel juhul kusagil sealkandis.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

66
Tagid:
ebaseaduslik, analüütika, poliitika, piir, Mihhail Saakašvili, Gruusia, Ukraina, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega