Euroopa poliitikud tunnistavad de-facto Krimmi kuulumist Venemaale

Euroopa poliitikud tunnistavad de-facto Krimmi kuulumist Venemaale

62
(Uuendatud 13:38 11.08.2017)
Väljapaistev Saksa poliitik, Saksamaa Vabademokraatliku partei (FDP) liider Christian Lindner soovitas Euroopal Venemaa surve avaldamise asemel Krimmi staatuse suhtes silmad sulgeda ja alustada "suhete taastamist"

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Lindneri sõnul tuleb Krimmi "praegust olukorda käsitleda ajutise lahendusena määramatuks ajaks". Ja kuigi ta rõhutas igati, et see ei tähenda Krimmi Venemaale kuuluvuse tunnistamist, siis faktiliselt võib see tähendada just seda. Kohe meenub ehitajate tavapärane ütlus: pole midagi püsivamat, kui ajutised ehitised.

Krimm nagu Baltikum >>

Föderaalvalitsus kiirustas Lindneri avaldusest distantseeruma. Valitsuse ametlik esindaja Ulrike Demmer teatas, et "meie seisukoht selles küsimuses pole muutunud". Siiski on vaba demokraadi toetuseks välja astunud veel üks Saksa poliitik – vasakpartei die Linke parlamendifraktsiooni juht Sahra Wagenknecht. Oma intervjuus mitmetele Funke meediagruppi kuuluvatele väljaannetele teatas ta, et rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas tuleb "viivitamatult naasta pingelõdvenduse protsessi juurde Venemaaga," vahendab tema sõnu Der Spiegel.

Seejuures nõustusid Lindneriga peaaegu pooled Saksamaa elanikud – 44%. Nende osakaal, kes sellega nõus ei ole, on väikesem – 43,2%. Sellised olid sotsioloogilise uurimuse tulemused, mille ajalehe Die Welt tellimusel viis läbi avaliku arvamuse uuringufirma Civey.

Venemaaga ei kannata Sõbra laulu laulda >>

Saksa poliitikute retoorika muutus varsti pärast seda, kui USA president Donald Trump allkirjastas seaduse järjekordsete Ameerika majandussanktsioonide kehtestamisest Venemaale, Põhja-Korea ja Iraanile. Võib arvata, et sellised avaldused, mis, nagu selgub, kajastavad üsnagi adekvaatselt avalikku arvamust, on hoopis rohkem seotud Venemaa vastaste sanktsioonide, kui Saksamaa lähenevate parlamendivalimistega, milleni on jäänud vaid poolteist kuud.

"Venemaale on Euroopas koht olemas"

Lindner tegi oma avalduse ajalehele Westdeutsche Allgemeine Zeitung antud intervjuus. Sellel oli tohutu mõju ja ka teised väljaanded tormasid tema juurde selgituste saamiseks. Tabloid Bild avaldas poliitikuga tehtud suure intervjuu, milles too kordas sõna-sõnalt oma avaldust, nagu ka partei võrgulehel avaldatud intervjuus.

Stoltenberg: NATO ei soovi konfrontatsiooni Venemaaga >>

Vabade demokraatide liider seletab vajadust lõpetada Krimmi sundliitmisest tingitud Venemaa vastased surveavaldusi leppimatusega üha hoogustuva olukorra eskaleerimise ja võidurelvastumisega. Ootus, et Kreml võiks äkki oma seisukohta muuta ja poolsaare praegusest staatusest loobuda, ei ole tema arvates "realistlikud" ja sellest saadakse aru isegi Kiievis. Seepärast tuleb Krimmi konflikt tema arvates külmutada.

"Moskvale tuleb anda signaal, et Venemaal on Euroopas endiselt koht olemas," ütles Christian Lindner.

Ta meenutas, et Saksamaa Liitvabariik ei tunnistanud kunagi Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, kuid see ei seganud 70-ndate aastatel poliitikutel – liidukantsler Willy Brandtil ja president Walter Scheelil välja töötamast idapoliitikat (Ostpolitik), mida Helmut Kohl ja Hans Dietrich Genscher jätkasid kuni Saksamaa ühendamiseni välja. See õnnestuski saavutada vaid tänu uuele poliitilisele mõtteviisile.

Brüssel arutab vastusamme USA uutele Vene-sanktsioonidele >>

"Täna vajame me (Venemaaga) dialoogi laienemist ja suuremat loomingulisust lahenduste otsimisel," rõhutas Lindner.

Veidi varem kritiseeris Saksamaa välisminister, valitsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku partei (SDP) esindaja Sigmar Gabriel üsna teravalt Washingtoni kehtestatud Venemaa vastaseid sanktsioone.

"Kui välispoliitika segatakse agressiivselt USA majandushuvidega, väites, et me tahame Vene gaasi Euroopast välja tõrjuda ja teha teed Ameerika omale, siis ei saa me seda kindlasti heaks kiita," ütles välisminister. 

Teine sotsiaaldemokraat Frank-Walter Steinmeier, Gabrieli eelkäija selle ametikohal ja praegune Saksamaa president on samuti korduvalt esinenud avaldustega Venemaaga dialoogi toetuseks ja Moskvale sanktsioonide surve lõpetamiseks.

"Putinile on Euroopa loomulik partner"

Berliin suhtus esialgu USA kavatsustesse piirata Euroopa riikide võimalusi energiaalases koostöös Venemaaga tõrjuvalt. Kuid kriitikat Lääneriikide viimaste aastate Venemaa poliitika kohta, sealhulgas avaldused muuta Washingtoni ja Brüsseli järeleandmatut seisukohta Krimmi staatuse suhtes, kostab mitte ainult Saksamaalt.

Suurriikide orkestrite kakofoonia >> 

Itaalia suursaadik Venemaal Cesare Maria Ragaglini nimetas intervjuus ajalehele Carrierre Della Sera Krimmi liitmist Venemaaga "riigi iseseisvuse poolt hääletamise" tulemuseks.

"Krimm ei olnud esimene iseseisvumise poolt hääletanud riik Euroopas. Kuid me peame tegema sammu tagasi. Keegi ei vaidlusta suveräänse riigi õigust liituda rahvusvahelise organisatsiooniga, kuid pole mingit kahtlust, et läbirääkimistel EL ja Ukraina vahel toimisid tugevad poliitilised motiivid — selged katsed viia Kiiev Venemaa ajaloolise mõju alt välja. Kui eesmärk seisnes selles, siis Euroopal seda saavutada ei õnnestunud," ütles Itaalia diplomaat.

Tema sõnul on Euroopa Venemaa vastased sanktsioonid tõestanud oma ebaefektiivsust ja hääletamist nende jätkamise üle tuleb teha sagedamini — mitte iga poole aasta, vaid iga kolme kuu tagant.

"Itaalia on alati teatanud, et Venemaa rahvusvahelise isoleerimise poliitika on kontraproduktiivne," rõhutas suursaadik.

"Olen veendunud, et Euroopa on president Putinile loomulik partner. Asi on selles, et nii tema, kui ka vene rahvas ootavad rahvusvaheliselt kogukonnalt lugupidamist ja see pole mitte ainult sentimentaalne küsimus," ütles Ragaglini. 

Ka märtsis poolsaart külastanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee saadikud Tšehhist, Serbiast, Monte Negrost, Ühendkuningriigist, Brasiiliast ja Kõrgõzstanist teatasid, et nad "ei leidnud Krimmist okupatsiooni tunnuseid". Euroopa riikide parlamentide saadikud Prantsusmaalt, Itaaliast Ungarist ja mujalt külastavad seda piirkonda regulaarselt alates 2015. aastast.

Sanktsioonide mõju Venemaa ja Euroopa riikide majandusele, illustratiivne foto
© Sputnik / Управление Россельхознадзора по Брянской области

Krimm ja karistus: sanktsioonide mõju Venemaa ja Euroopa riikide majandusele >>

Kõik see ei saa mitte ärritada Kiievit. Nii kritiseeris Ukraina välisminister Pavel Klimkin väljaandele Bild antud intervjuus teravalt Christian Lindneri avaldust. Mõni päev varem nõudis Ukraina suursaadik Saksamaal Andrei Melnik telesarja "Saksamaa otsib superstaari" žürii koosseisust ansambli Scooter solisti H.P. Baxxter"i väljaarvamist tema esinemise pärast Krimmis.

Telekanal RTL, kellele see nõudmine saadeti, vastas Ukraina diplomaadile jahedalt, et "muusikute esinemispaiga valik on eranditult H. P. Baxxteri või tema mänedžeride pädevuses". Mitmed meediaväljaanded tõlkisid selle diplomaatiakeelest kui "Pole teie asi!"

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

62
Tagid:
poliitik, Euroopa, Venemaa, Krimm