Venemaa sõjaväelased

"Zapad 2017" - kingitus Baltimaade russofoobidele

357
(Uuendatud 08:16 23.07.2017)
Hüsteeria ja laestvõetud "agressiivse Venemaa" riugaste otsingud on lühinägelike poliitikute praktika, arvab sõjaväeluure kõrgem ohvitser-analüütik erus Villem Rooda

Villem Rooda, sõjaväeluure kõrgem ohvitser-analüütik erus

Oleks võinud arvata, et NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hiljutine avaldus, millega ta rahustas Balti riike sügisel toimuvate Venemaa-Valgevene õppuse "Zapad 2017"suhtes, hoiab ära kohalike poliitikute hüsteeria. Allianss ei näe õppuses ega Venemaas endale vältimatut ohtu. Kuid paistab siiski, et mitte kõik ei jäänud teda uskuma. 

Igal riigil on õigus korraldada enda territooriumil oma relvajõudude õppusi ja igal riigil on õigus kas igaks juhuks või siis oma sõjaväelaste treenimiseks selliseid õppusi jälgida. Selline on juba kord sõjaväelaste mõtteviis ja tavapraktika. Kuid hüsteeria ja laestvõetud "agressiivse Venemaa" riugaste otsing on lühinägelike poliitikute praktika.

Valgevene kaitseminister nimetas kära õppuste Zapad 2017 ümber hüsteeriaks >>

Suuremahuline õppus "Zapad" toimub iga nelja aasta tagant Valgevene territooriumil ja tavaliselt see sõjamäng naabrites erilist muret ei tekitanud. Kui selleks muidugi mitte pidada sõjaväelaste, kellele naabrite õppused tekitasid lisamuret, uudishimu, mis aga tuleneb nende töö spetsiifikast.

Venelased ja valgevenelased kontrollivad oma relvajõudude valmisolekut teoreetiliselt läänest tulla võiva kallaletungi tõrjumiseks. Selliseid pretsedente on ajaloos olnud ja nende kordumist ei taha keegi. Sõjaväelaste asi ongi kallalaetungideks valmis olla, tulgu need siis mis suunast iganes, isegi kui sellise rünnaku toimumise tõenäosus on nullilähedane.

Tasub tähele panna, et ettevalmistustega õppuseks "Zapad-2017" ei ole kaasnenud mingeid Venemaa ega Valgevene avaldusi "agressiivsest ja ettearvamatust NATO-st ega temast lähtuvatest ohtudest". Pole olnud mingit NATO-vastast propagandat ega avaldusi, et õppust võidakse kasutada provokatsioonide korraldamiseks. Kahjuks ei saa sama öelda Balti riikide ja NATO kohta tervikuna.

Piisab, kui meenutada kasvõi Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė ja tema valitsuse liikmete avaldusi. 

Väeüksuste ja sõjatehnika koondamine riigi piiride lähedale kutsub alati esile reaktsiooni teisel pool piiri asuvate riikide kindralite nii avalikud kui varjatud "ürituste" näol, mis mahuvad täielikult sellistel puhkudel kehtiva sõjaväelise "viisakuse" raamidesse: ei tehta midagi rohkemat ega vähemat sellest, mida sõjaväelased on harjunud tegema "uudishimust" naabri sõjaliste võimete ja oskuse vastu põhimõttel "ka meie siin ei tuku, näeme kõike ja oskame meiegi üht-teist".

Venelased ei räägi kõike

Oma professionaalsetele mängudele keskendunud sõjaväelaste seljataga kõlavad poliitikute hirmunud ja isegi hüsteerilistel avaldustel ei ole tegelikkusega mingit pistmist. See-eest on nendel vahetu seos Venemaa-vastase propagandaga. Venemaad süüdistatakse ebapiisavas avatuses ja soovimatuses lubada välismaa vaatlejaid eelseisva õppuse kõikide etappide juurde, kuigi Jens Stoltenberg märkis oma hiljutises, õppusele "Zapad 2017" pühendatud NATO-Venemaa briifingul tehtud avalduses, et venelased esitasid andmed õppustel osalevate lennukite, laevade ning Venemaa ja Valgevene sõjaväelaste arvu kohta.

Allianss on kõige järgi otsustades avalikustamise tasemega igati rahul, sest NATO kindralid mõistavad, et neile öeldi niipalju, kui teises mundrites kindralid, rikkumata oma riigile antud truudusetõotust ja kohustust mitte avaldada salastatud teavet, öelda said. Kõik muu tuleb kindlaks teha luurelennukite, signaalluure ja agentuuri abil. 

NATO toob Zapadi ajaks Baltimaadesse lisavõimeid >>

Seega etteheited Venemaale, et õppuse üksikasju ei avaldatud, on osaliselt õigustatud. Kordan, õppuse "Zapad 2017" eesmärgiks on erinevate väeliikide koostegutsemise harjutamine NATO-poolse kallaletungi korral, see tähendab, et üksuste tegevus kujuteldava agressori vastu põhineb olemasolevatel andmetel võimaliku kallaletungi iseloomust, teiste sõnadega luureandmetel. Venelased ja valgevenelased ei põle kindlasti soovist võimaldada NATO vaatlejatel saada ülevaadet sellistest teadmistest.

Nende õppuste etappide salastatuse tasemele avaldab mõju ka faktor, et Valgevene on faktiliselt ainuke Venemaa naaberriik nõukogudejärgses ruumis, mis on Venemaaga liitlassuhetes ega ole sattunud NATO mõju alla. Venemaa on huvitatud, et selline olukord säiliks, allianss on aga Valgevene tuleviku suhtes täpselt vastupidisel seisukohal.

Ainsaks riskifaktoriks on meremeeste ja lendurite närvid

Jens Stoltenberg ütles, et Venemaa ei varja andmeid õppuste toimumise koha, aja ja iga etapi ajakava, õppusel osaleva sõjatehnika ja sõjaväelaste hulga, nende varustuse iseloomu, üksuste liikumine kohta õppuse ettevalmistamise ja toimumise ajal.

Presidendi riigikaitse nõukogu arutas Zapadiga seonduvat, illustratiivne foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Enamikule õppuse etappidest on ilmselt võimaldatud ka juurdepääs ametlikele NATO esindajatele, kes ilmutavad kindlasti kõrgendatud tähelepanu, hakkavad norima ja tegema ebasõbralikke avaldusi, mis on tingitud üldiselt ebasõbralikest suhetest Venemaa ja alliansi vahel. NATO nimetab venelasi strateegiliseks vastaseks, väljakutseks ja ohuks, on kasutatud isegi sõna "vaenlane". 

Kuid, nagu teada, ei kutsuta vaenlast oma sõjalisi õppusi vaatlema, seda enam ei demonstreerita talle vägede väljaõppemetoodikat ja taktikalisi võtteid.

Kaadrisõjaväelaste arvates rikuvad mõned NATO kindralid üldiselt omaksvõetud häid kombeid, tehes avalikke avaldusi õppuse "Zapad 2017" ohtlikkusest ja ohtudest, mida see Poolale ja Balti riikidele kujutab. Niivõrd kogenud ohvitserid ise teavad muidugi, et sellised harjutused tegelikult naabritele ohtlikud ei ole.

Ainuke, mis õppuse "Zapad 2017" käigus võib ohtlik olla, on Venemaa laevade ja lennukite suurenev liikumisintensiivsus rahvusvahelistes vetes ja õhuruumis. Arvestades regionaalseid pingeid, võib tavaoludes tühine intsident muutuda tõsiseks vahejuhtumiks ja tekitada ohtliku konflikti. Sellistel juhtudel sõltub palju NATO-st ja tema ohvitseridest, kes juhivad alliansi laevu ja lennukeid, mis sel ajal õppuste piirkonnas asuvad. Sama käib ka Venemaa sõjaväelaste kohta. Sihilike provokatsioonide tõenäosus mõlemalt poolt on kaduvväike. 

USA sõdurid Valgas
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Riigikaitse nõukogu arutas Zapadiga seonduvat >>

Kuna õppustele "Zapad 2017" kavatsetakse läbi mängida mitmeid uusi taktikalisi võtteid, oodatakse õppuste piirkonda mitmete uute relvasüsteemide ja toetusvahendite toomist, üksused peavad näitama oma uusi võimekusi ja võimalusi. Kõik see põhjustab juba pärast õppusi Lääne kindlasti meediakära Venemaa-poolsest jõudemonstratsioonist. Võimalik, et Lääne propagandistidel tasuks Venemaa kindralitele koguni tänulik olla pakutud ainese eest harjutada retoorikat Moskva agressiivsuse ja ettearvmatuse teemal.

Kui aga tõsiselt ja vastutustundlikult rääkida, siis õppus "Zapad 2017" ei tekita mingeid uusi pingeid Venemaa ja NATO vahelistele suhetele ega suurenda otsese sõjalise konflikti ohtu. Sõjaväelastel on lihtsalt selline töö.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

357
Tagid:
hüsteeria, analüütika, õppused, russofoobia, Zapad-2017, NATO, Jens Stoltenberg, Dalia Grybauskaitė, Valgevene, Venemaa
Teema:
Õppused (114)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega