Rootsi julgeolekudebattides on juba mitu aastat arutletud Gotlandi saart (pildil) ähvardavate ohtude üle

Venemaa võib rünnata hoopis Norrbottenit

270
(Uuendatud 19:50 25.06.2017)
Rootsi julgeolekudebattides on juba mitu aastat arutletud Gotlandi saart ähvardavate ohtude üle, nüüd juhivad eksperdid tähelepanu hoopis teisele piirkonnale

TALLINN, 25. juuni — Sputnik. Hiljuti valminud ettekandes juhivad eksperdid tähelepanu hoopis teisele piirkonnale, mis on seni jäänud Gotlandi varju. Selleks ohuks on Venemaa võimalik tungimine Rootsi põhjaossa, vahendab Inosmi viitega ajalehele Aftonbladet.

„Selleks pole isegi tingimata vaja olukorra pingestumist lähipiirkondades. Ja see teeb sellise stsenaariumi eriti ebameeldivaks," räägib endine kindralmajor Karlis Neretnieks.

Veel enne päikesetõusu kattub taevas Kiruna kohal langevarjudega. Kopteritiivikud lõhestavad öövaikust. Põhja-Rootsi tähtsamate teede ja sildade juures maanduvad Vene sõdurid. Kiruna lennuväljal maandunud transpordilennukist hakatakse maha laadima õhutõrjesüsteeme. 

Veel enne päikesetõusu kattub taevas Kiruna kohal langevarjudega
© Sputnik / Андрей Александров
Veel enne päikesetõusu kattub taevas Kiruna kohal langevarjudega

Samal ajal vappub maa Soome piiri ületavate Vene tankide all. Neli Venemaa brigaadi — 25 tuhat meest — võtavad kursi Norrbottenile.

Väheusutav?

Ainult mitte sõjaväeekspertidele ja uurijatele, kes hoiatavad hiljuti valminud Kuningliku sõjaväeakadeemia uuringus just sellise stsenaariumi eest.

„Oht Põhja-Soomele ja Põhja-Rootsile ei ole tegelikult väiksem sellest, mida me peame silmas Lõuna-Rootsi puhul," räägib Karlis Neretnieks, endine kindralmajor, Kaitseinstituudi rektor ja uuringu toimetaja.

Gotlandi varjus

Palju aastaid on debatid keerelnud vaid Gotlandi ümber.

Valitsuse uuringud seoses Rootsi koostööprojektidega kaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonnas käsitlesid vaid üht ohtu Rootsile, nimelt Gotlandi ründamist Balti riikides toimuva suurema konflikti käigus.

Saare strateegilist asendit rõhutasid nii valitsus, kui ka Ameerika kindralid ja sõjanduseksperdid.

Septembris 2016 paigutati Gotlandile alaliselt 150 sõjaväelast.

„Peamiselt räägitakse venelaste tegevusest," seletas kaitseväe juhataja Micael Bydén.

Kuid Karlis Neretnieksi sõnul on Norrbotten täpselt sama haavatav kui Gotland. Kui Venemaa tahab laiendada oma Koola poolsaarel paiknevaid sõjaväebaase ümbritsevaid julgeolekutsoone, siis ohustab see Rootsist otseselt. 

Baasikaitse on oluline kahel põhjusel:

1) seal baseeruvad venelaste tuumarakettidega relvastatud strateegilised allveelaevad. Just need tagavad Venemaale võimaluse vastulöögiks, mis garanteerib, et vaenlane ei saa kunagi ühe löögiga hävitada kõiki Venemaa tuumarelvi.

„Allveelaevad tagavad tuumatasakaalu. See on Venemaa tähtsaim strateegiline huvi," räägib Karlis Neretnieks.

2) Täna Euroopas paiknevatest NATO vägedest ei piisa Venemaa rünnaku tõrjumiseks Balti riikides. Selleks on vaja toetust teiselt poolt Atlandi ookeani, kuid Vene allveelaevad ja lennukid, mis võivad abivägede juurdetoomist takistada, paiknevad just Koola poolsaarel.

„Kui Venemaa hakkab ise kavandama rünnakut Balti riikidele või tekib tal Euroopas sõja puhkemise kartus, tahab ta kindlasti neid ressursse kaitsta," selgitab Karlis Neretnieks.

Sel juhul võib Venemaal tekkida tahtmine viia oma õhutõrje Põhja-Rootsi, näiteks Kiruna piirkonda.

„Sellega saaksid nad laiendada julgeolekutsooni Murmanski ümber 500-600 kilomeetrini. Pealegi lisanduks boonusena ründevõimekus Põhja-Norras paiknevate NATO mere- ja õhuväebaaside vastu.

NATO õhurünnakute efekt Koola poolsaarel paiknevatele baasidele väheneks märgatavalt.

„Lennata 500-600 kilomeetrit piirkonnas, kus sind võidakse igal ajal alla tulistada, on väga raske," räägib Karlis Neretnieks. 

Kuidas rünnak toimub

Lühidalt on rünnakustsenaarium järgmine: Vene väed maabuvad Kiruna ümbruses ja julgestavad maandumisplatsi. Siis saabuvad transpordilennukid maapealsete õhutõrjesüsteemidega, mis laaditakse maha ja grupeeritakse.

Siis saabuvad kopteritel Vene sõjaväelased Soome ja Rootsi, et tagada teede ja sildade julgestus. Samaaegselt ületavad kolm-neli Vene brigaadi Soome piiri.

Maapealse pealetungi eesmärke on kaks: avada tehnilise toetuse teed Kirunast ja tuua kohale raskerelvastus, millega saaks piirkonda kaitsta.

„On võimalik, et NATO üritab Kirunas sekkuda. Põhja-Norras paikneb merejalaväe reservbrigaad. Ameeriklased võivad seda kasutada instrumendina, et viia Vene relvasüsteemid Rootsi pinnal rivist välja," räägib Karlis Neretnieks.

See, kui palju võtab Soome läbimine venelastel aega, sõltub rünnaku ootamatusest. Kui neil õnnestub rünnata Soomet ootamatult, siis suudavad nad Rootsi jõuda 4-5 päevaga.

Kui soomlased jõuavad mobiliseeruda, võivad nad rünnakut viivitada nädalateks.

„Kõik võib minna üsna karmiks. Soomlastel on palju võimekaid väeüksusi ja nad on võimelised Venemaa sissetungi viivitama. Me oleme Soomest väga sõltuvad, sest meil endil ei ole välja panna praktiliselt midagi," ütleb Karlis Neretnieks.

Soomlastel on palju võimekaid väeüksusi
© Estonian Defence Forces http://mil.ee/
Soomlastel on palju võimekaid väeüksusi

Rootsil on Norrlandis vaid üks maaväerügement I 19 Bodenis, mis võiks sõja korral välja panna ühe jäägri- ja kaks tankide ja soomukitega mehhaniseeritud pataljoni.

Suurtükivägi on Bodenis samuti olemas, kuid suurtükke on vähe, kõigest 24 tükki.

Kogu Norrlandis on kõigest kuni 1200 kaadrisõdurit ja —ohvitseri. Ülejäänud tuleb alles mobiliseerida, pealegi kõik teavad, et riigikaitseametkonnal napib personali.

Karlis Neretnieksi sõnul ei oleks eriti abi ka Lõuna-Rootsist tulevast toetusest.

„Rootsi sõjaväegi on väga väike, kõigest 13-14 tuhat meest, nii et abiväge pole eriti loota. Ja see võtaks ka väga kaua aega. Kui nad ükskord kohale jõuavad, võib sõda juba läbi saada."

Kõik võib alguse saada teistest konfliktidest

Gotlandi ähvardavat ründeohtu on alati käsitletud hoopis ulatuslikuma, Baltikumis toimuva sõjalise konflikti kontekstis. Kuid sõda Põhja-Rootsis ei pea üldse algama pingetest naabermaades, selle võivad esile kutsuda geopoliitilised muudatused ükskõik millises maailma piirkonnas, leiab Karlis Neretnieks. 

„Ja just see teeb eriti murelikuks. Konflikt võib puhkeda, kui Venemaale tundub, et USA ohustab tema vastulöögivõimekust. See võib puhkeda, kui nad ei mõista üksteise kavatsusi seoses mingi muu konfliktiga, näiteks Lähis-Idas või Mustal merel."

Kaitseinstituudi Venemaa spetsialist Peter Mattsson arvab, et Põhjakalott on venelastele tähtsam, kui Balti meri.

„Balti merd on praktikas võimalik blokeerida ja Venemaal oleks sealt raske välja pääseda. Kuid Murmanskist saab Atlandile kerge vaevaga. Nad on sinna paigutanud palju väeüksusi ja korraldanud operatiivselt strateegilise väejuhatuse. On ilmselge, et nad panustavad põhjasuunale," räägib Peter Mattsson.

Kaasaegsete rakettide laskeulatus muudab Karlis Neretnieksi visandatud stsenaariumi igati tõsiseltvõetavaks, leiab Peter Mattsson.

„Kui tahad end efektiivselt kaitsta, tuleb õhutõrje võimalikult kaugele ette nihutada."

Kuid Venemaa sissetungi ei pea ta lähitulevikus siiski tõenäoliseks.

„Venemaa väed on praegu arenguprotsessis, kuid nende arvukus ei ole eriti suur. Kui tahad edu saavutada, peab ülekaal olema vähemalt kolme, parem, kui neljakordne. Venemaal nii suurt jõudude ülekaalu praegu pole," ütleb Peter Mattsson.

Hetkel on Venemaal Totaalkaitse instituudi (FOI) andmetel Koola poolsaarel merejalaväe brigaad ja kakas motolaskurbrigaadi. Kuid neil napib toetusüksusi, näiteks suurtükiväeüksusi, nii et ilmselt pole nad lähitulevikus pealetungioperatsioonideks valmis. 

Gigandid panevad Putini supertanki vastu seljad kokku, illustratiivne foto
© Sputnik / Илья Питалев

„Täna on selleks vaja ootamatuse efekti ja õnne, kuid praegu toimub intensiivne jõudude arendamine. Lähiaastatel lisandub palju täiendavaid ressursse. Meil on ilmselt veel aega midagi ette võtta, kuid praegu kipume me Norrlandi eirama ja see on ohtlik," ütleb Karlis Neretnieks.

Eeldused

Venemaa ja Baltikumi võimaliku sõjalise konflikti korral tõmmatakse ka Rootsi sellesse konflikti kaasa juba selle varases staadiumis. Sellest kirjutas valitsuse uurija Krister Bringéus 2016. aasta septembris oma ettekandes „Julgeolek kaasajal" (Säkerhet i ny tid). Enne Balti riikide ründamist tahab Venemaa ilmselt paigutada oma õhutõrjet Gotlandile, et raskendada NATO tegevust.

14. septembril 2016 andis kaitseväe juhataja käsu 150 sõduril Skövde rügemendist P 4, kes osalesid õppusel Gotlandil, jääda saarele, et tagada seal alaline sõjaline kohalolek.

„Peamiselt puudutab asi Venemaa tagavust, Krimmi annekteerimist ja järgnenud sündmusi Ukrainas. Venemaa jätkab sõjaväe reformimist ja sellesse suurte summade panustamisega on ta näidanud, et oma eesmärkide saavutamiseks on ta valmis sõjalist jõudu kasutama," teatas kaitseväe juhataja Micael Bydén

Regulaarne lahingugrupp peab Gotlandile saabuma 1. juulil 2017, mis on algselt kavandatust varem. Seni räägiti 1. jaanuarist 2018.

Dagens Nyheter kirjutas, et Venemaa üha kasvav sõjaline oht on viinud Rootsi alalise kaitsevõimekuse taastamiseni Gotlandil.

Vastavalt Euroopa poliitika analüüsikeskuse (CEPA) ettekandele „Lähenev torm" viis Venemaa 2015. aastal läbi õppuse, mille stsenaarium nägi ette 33 tuhande sõduriga Gotlandi, Ölandi ja Bornholmi saarte vallutamise.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

270
Tagid:
oht, rünnak, julgeolek, Karlis Neretnieks, Norrbotten, Gotland, Rootsi, Balti riigid, Venemaa