Briti peaminister Theresa May on kaotamas parlamendienamust

Imestamise aeg: Briti impeerium ei tea, millal ta loojub

81
(Uuendatud 11:04 11.06.2017)
Päev enne valimisi ilmus Dover'i valgetele kaljudele kraanaga üles tõmmatud hiiglaslik Theresa May figuur, seda demonteeriti ruttu - tuleb välja, et May võeti maha

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Theresa Mayl veab viimasel ajal viltu. Küll terrorirünnakud, küll taandumine, reiting tõusis, kuid on nüüd juba kindlalt languses. Kord „ratsukäik" ennetähtaegsete parlamendivalimistega, küll valed käigud „lipuga". Partii on lõppemas, aega enam pole.

Briti peaminister Theresa May on kaotanud parlamendienamuse
© AP Photo / Leon Neal

Nendelt valimistelt ei oodata „maavärisemist" Brexiti skaalal ega Trumpi valimist. Nendelt ei osatagi midagi oodata. Ka Ühendkuningriigis endas mitte. Sõltumata sellest, kes võidab. Aga need on ju ometi britid, kelle traditsioonidest räägitakse legende ja anekdoote. Mitte et nende rahvuslik loomus muutnud oleks ja nad lõplikult ettearvamatud oleksid. Kuid paistab, et „mitte meie ei ole sellised, ajad on sellised" — see on kõik, mida neil enda õigustuseks öelda on. Kõige järgi otsustades pole nad Euroopa Liidust väljaastumise referendumiga üllatuste limiiti veel ammendanud.

Ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine oli nendest kõige suurem. Vähemalt valimistulemuste teatavakstegemiseni. Kõik algas ometi nii kenasti. Theresa May jaoks oli taevas täiesti pilvitu. Välja kukkus aga nagu laulusalmis:

Valimistele ma läksin, olin noor ja kaunis,
kuid tema armastus vaid oli kui varaküpsenud murel (parafraas Anna Germani kunagisest populaarsest laulust „Aastas kord vaid õitseb aed" vene keeles «Один раз в год сады цветут»  vrd. eesti kultuuriruumis rohkem tuntud „Kord põllul kõndisin härradega ringi").

Ühendkuningriiki peaminister Theresa May
© REUTERS / POOL

Tema välja pakutud „dementsuse maks" (ingl.k. — 'dementia tax') — elatanud inimestelt võetav lisamaks, sotsiaalteenuste vähendamine, tasuta koolilõunate tühistamine. Konservatiivid hakkasid taganema veel enne Manchester Arenal toimunud plahvatust. Kui aga toimus terrorirünnak London Bridgel ja peaminister kuulutas välja võimaluse hakata seetõttu piirama inimõigusi, oli tooride reitinguid juba valus vaadata. 

Mõningate küsitluste kohaselt oli nende edust leiboristide ees valimistepäevaks, 8. juuniks järele jäänud vaid statistiline viga. Kuigi ootamatu parlamendikampaania, olukorras, kus selleks üldse keegi ei valmistunud, kahekordse ülekaalu juures otsese konkurendist oli muidugi tõeline „ratsukäik". Maylt oodati lipu käiguvõimaluste mitmekülgsuse kasutamist, tema aga tegi kõigest ratsukäigu. Kaks terroriakti, kümned hukkunud ja haavatud, avalik tüli Euroopa Liiduga, upsakas ja mõnede hinnangul argpükslik keeldumine teledebattidest, hüsteeriaga sarnanevad teravad avaldused.

Küllap pole see kõik, millega peaminister sel valimisperioodil meelde jäi. On ka see, mida talle varasemast ajast nina alla hõõrutakse. 20 tuhat koondatud politseiametnikku, kui ta veel siseminister oli. Pole kindel, et tal õnnestub säilitada needki 17% edumaad, mille David Cameron lahkudes talle eelmistest valimistest jättis. May läks tema jälgedes. Ka tema võib hukutada liigne enesekindlus ja lühinägelikkus. Cameron teenib pärast erruminekut vähemalt loengutepidamisega kõvasti. Temal vaesekesel pole aga rääkida millestki.

Läänele ei ole keegi meeltmööda. Theresa May valimine võib osutuda Euroopa Liidu jaoks selliseks skandaaliks, mida ajalugu veel ei tunne. Jeremy Corbyn on eurosuhete suhtes hoopis sallivamalt meelestatud, kuid mässaja ja patsifist on ta juba oma loomult. Ta võib midagi sellist välja visata, mille pärast Brüsselis, Berliinis ja Washingtonis juba praegu pead õlgade vahele tõmmatakse. Näiteks tuumaprogramm või venevastased sanktsioonid. Igatahes kuidas see kampaania ka ei lõpeks, määramatus sellega ei lõpe. Ühendkuningriik ei tea isegi, mida endalt oodata.

Päev enne valimisi ilmus Dover'i valgetele kaljudele, seal, kus Inglismaa ja kontinentaal-Euroopa vaheline La Manche väin on kõige kitsam, kraanaga üles tõmmatud hiiglaslik Theresa May figuur. Ta oli seal riietatud briti lipuvärvides kleiti ja tegi Euroopa Liidu suunas võidužesti. Küllap mõtles ta seda nähes: „Fui, milline jälkus! See pole üldse minu stiil. Ma kannan ju pükse." Figuur demonteeriti ruttu, kuid seejuures jõuti tähele panna ennustust kogu kuningriigile. Seda, et see kõik tundus nii võlts ja ebasünnis. Kuigi võib-olla oli kõik palju lihtsam. Tuleb välja, et May võeti maha.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

81
Tagid:
analüütika, parlamendivalimised, Brexit, EL, Theresa May, Suurbritannia
Teema:
Lõputu Brexit (80)