G7 tippkohtumine toimus 26.-27. mail Itaalias

G7 tippkohtumine lõppes fronde'ga

90
(Uuendatud 16:18 30.05.2017)
Kui keegi lootiski, et G7 kohtumisel õnnestub Trumpi ümber veenda ja ta "normaalseks" presidendiks muuta, siis nendel lootustel ei olnud määratud täituda

Gevorg Mirzajan, Venemaa valitsuse juures asuva Rahandusülikooli politoloogiaosakonna dotsent

Sitsiilias Taorminas 27. mail toimunud "Suure seitsme" tippkohtumine lõppes läbikukkumisega. Kuuel osalejal ei õnnestunud "esimesega võrdsete hulgas" — Ameerika presidendiga ühist keelt leida.

Tõend jõu kohta

"Suur seitsmik" on end alati positsioneerinud teatud väljavalitute, kuldse miljardi klubina (90-ndatel aastatel tahtis klubi tulla "rahvale lähemale" ja võttis enda hulka ka Venemaa, kuid pärast Krimmi sündmusi puhastati read "tulnukatest" ja jätkati G7-na). Seda klubi juhtisid loomulikult Ameerika Ühendriigid. Formaalselt olid nad "esimesed võrdsete seas", kuid tegelikkuses vedas Ameerika oma globalismivaimustuses ülejäänud "kuuikut" (või nagu paljud ütleksid, ülejäänud "kuutesid" ("kuus" on "turaka" kaardimängu madalaim mängukaart ja sellest tulenevalt nimetatakse vene kõnepruugis "kuuteks" ka "vähemtähtsamaid tegijaid" — toim.)) enda järel helgesse ja turvalisse ühisesse tulevikku. 

USA endise saadiku NATO juures Ivo Daalderi arvates on parim võimalus Ühendriikide julgeoleku tagamiseks tugevate liitude toetamine ja liidrikoha hoidmine ühiste väärtuste globaalsel kaitsmisel. Osalt seetõttu olid "seitsmiku" tippkohtumised alati igavad ja etteennustatavad: osavõtjatel olid enamikes küsimustes valdavalt ühised seisukohad ja seepärast olid lõppresolutsioonidel tähtsust vai ühiste probleemide ja maailma trendide konstateerimise seisukohast.

Seega pole ka imeks panna, et tähelepanu fookus on nihkus G7-lt G20-le, kus tõepoolest oli ka arvamuste ja seisukohtade konkurents ja vaidlustes sündis tõde.

Oli juba ette teada, et 2017. aastal saab G7 tippkohtumisel olema palju lõbusam — "See saab olema üks kõige keerulisemaid G7 tippkohtumisi," teatas Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk enne ürituse toimumist. Tema skepsise põhjus oli mõistetav: "kuuikul" tuli see läbi viia USA viimaste aastate kõige keerulisema presidendiga.

Donald Trump rääkis juba valimiskampaania ajal, et tal pole mingit globalismivaimustust, ta ei kavatse väärtustepõhist välispoliitikat ajada ja üleüldse tahaks ta keskenduda pigem Ameerika siseasjadele.

Kui keegi lootiski, et G7 kohtumisel õnnestub Trumpi ümber veenda ja ta "normaalseks" presidendiks muuta, siis nendel lootustel ei olnud määratud täituda. Tekkis tunne, et Valge maja peremees ei sõitnud kohtuma mitte sõprade, vaid vaenlastega, kellele tuli oma jõudu tõestada. Just sellepärast varjutas seekordset tippkohtumist hulk Trumpi osavõtul puhkenud skandaale.

G1
Võitlus Donald Trumpi vastu USA-s on muutunud Washingtoni sise- ja välispoliitika põhisisuks
© REUTERS / JOSHUA ROBERTS

Ajakirjanik James Landale sõnul ei kuulanud president demonstratiivselt ürituse formaalset peremeest — itaalia peaministrit. Sel ajal, kui kõikidel olid kõrvaklapid peas, istus Trump ilma klappideta ja uuris lauda (pärast ütles Sean Spicer, et tal oli üks klapp kõrvas, mida polnud aga näha). Mõnele tundus, et Trump klappis hoopis paremini Saudi kuningaga (kui ta näiteks teatas, et saabus kuningriiki "mitte selleks, et loengut pidada"), kui oma partneritega "Suurest seitsmikust". 

Kuid see on ka arusaadav, sest Er-Riyad määris Ameerika presidenti sadade miljardite dollaritega, nood aga kavatsesid talle loengut pidada. Palagani korraldas ka USA esimene leedi — Melania Trump. Pressile oli äärmiselt vastukarva tema luksuse demonstreerimine — tema Dolce & Gabbana jakk maksis 50 tuhat dollarit. "Suure seitsme" tippkohtumisel, mille üheks teemaks on võitlus vaesusega, ei ole kombeks selliseid asju kanda. 

Tippkohtumine ei läinud korda ka sisuliselt. Paljudes küsimustes, nagu The Guardian õigesti kirjutab, "muutus G7 Trumpi jaoks G1-ks". Tal oli raske leida ühist keelt kolleegidega (isegi "Justiniga Kanadast", nagu ta USA naaberriigi Kanada peamister Justin Trudeau'd nimetas) protektsionismi, põgenike ja migratsiooni küsimustes. Sisuliselt oli tippkohtumise ainukeseks tulemuseks see, et "kuuik" suutis veenda Ameerika liidrit lülitama lõppkommünikeesse punkti "ühisest vastuseisust protektsionismile", kuid pole kaugeltki kindel, et Trump seda täita kavatseb.

Mis puutub aga kliimamuutustesse, siis kommünikees märgiti otsesõnu, et "USA on oma poliitikat kliimamuutuse küsimuses Pariisi kliimaleppe valguses ümber vaatamas ja järelikult ei ole ta võimeline nendes küsimustes konsensusega liituma." Trump ise lubab, et läbivaatamise protsess lõpeb maikuu lõpupäevadel või juuni alguses.

Ainuke tõsine küsimus, milles "seitsmik" formaalselt üksmeelele jõudis, oli võitlus terrorismiga, samuti Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamine. Terrorismiga on kõik selge aga Venemaad puudutav punkt on huvitav selle poolest, et sellega nõustumisel on vaid taktikaline iseloom. Donald Trump valmistab ette lepet Putiniga ega kavatse sanktsioonidest loobumise trumpi ära loopida enne selle leppe sõlmimist (mida tal muidu Putinile müüa oleks?). 

Mis aga puutub Euroopa seisukohta, siis lisaks isiklikele tunnetele Putini vastu, seisavad Macronil, Merkelil ja Mayl ees parlamendivalimised. Mingeid tugevaid vapustusi välispoliitikas, mis võiksid välis- ja/või sisepoliitilise kriisi esile kutsuda ei ole neile vaja. Strateegilist konsensust Venemaa küsimuses Euroopal ja USA-l pole, millest on varem teatanud ka Donald Tusk ise.

Lääne uus liider?

Kõige järgi otsustades olid erimeelsused tippkohtumisel nii suured, et Euroopa riigijuhid ähvardasid Trumpi mässuga. "Viimase paari päevaga sain ma aru, et ajad, mil me saime teiste peale loota, on möödas," teatas Merkel praktiliselt kohe pärast tippkohtumise lõppu, "ja sellepärast ütlen ma, et meie, eurooplased, peame enda saatuse oma kätte võtma."

Proua kantsler tõmbas Euroopa uue välispoliitika piirjooned juba maha. Tema sõnul jätkab Euroopa arengut "sõbralikes suhetes USA, Ühendkuningriigi, samuti võimaluse korral ka teiste riikidega. Isegi Venemaaga." "Paistab, et ajad, kui Ameerika vedas Euroopat enda järel, on lähenemas lõpule," ütles Ivo Daalder, "praegu on Ameerika kurss võtmeküsimustes Euroopa omast diametraalselt erinev. Ja Merkeli sõnad annavad tunnistust uuest reaalsusest."

Angela Merkel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Küsimus on vaid selles, kes Trumpi kukutamise korral Läänemaailma juhtima hakkab ja tema rolli üle võtab? Pole välistatud, et Merkel, sest "Euroopa kätena" pidas proua kantsler loomulikult silmas enda omi. Formaalselt on Saksamaa fronde'iga (pr. k ‘fronde' — absolutismivastane liikumine Prantsusmaal XVII saj., mässumeelsus, rahulolematus — toim.) liitunud teine juhtiv Euroopa riik — Prantsusmaa.

Uus president Emmanuel Marcon teatas, et tema juba kuulsaks saanud pikk käepigistus Trumpiga oli tegelikult "tõehetk" ja Pariisi tugevuse signaal Ameerika presidendile, püüdes näidata, et tema, Macron "ei lähe mingitele järeleandmistele, isegi väikestele mitte". Kuid kõik saavad aru, et Macron on kõik järeleandmised, isegi strateegilised, juba ära teinud Angela Merkelile.

Kusjuures veel enne võitu valimistel (nagu ütles õigesti Marine Le Pen, oli selge, et pärast Prantsusmaa valimisi hakkab Viiendat vabariiki valitsema naine — kas siis tema või Merkel). Ainult et kas Merkel saab selle ülesandega hakkama? Väga kahtlane, sest ta ei ole võimeline isegi Euroopat juhtima: ta ei ole hakkama saanud ühegi Euroopa kriisiga, välja arvatud ehk Kreeka oma. Saab vast lõbus valitsemine olema.

Tõsi küll, kurva lõpuga Läänele ja "Suurele seitsmele". See käib ka küsimuse kohta, kas Moskval tasub sinna tagasi kippuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

90
Tagid:
ebaõnnestunud, tippkohtumine, analüütika, G7, Donald Trump, Taormin, Sitsiilia, USA, Itaalia
Teema:
G7 vs G8 (14)
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega