Elanikkonna uutmine Lääne-Euroopas, illustratiivne foto

Elanikkonna uutmine Lääne-Euroopas

936
(Uuendatud 08:34 04.05.2017)
Lääne-Euroopas on vaid üks riik, mis on leidnud kontrollimatu immigratsiooni vastu efektiivset rohtu

Igor Pšenitšnikov agentuurile RIA Novosti

Lääne meedia teatab viitega Saksamaa siseminister Thomas de Maizière'le immigrantide kuritegevuse järgsust kasvust Saksamaal. See kasvas 2016. aastal 52,7%. Erinevate kuritegude toimepanemises kahtlustatavaid "külalisi" oli mullu 174 438. Kuritegevuse kasvu seostatakse kantsler Angela Merkeli "lahtiste uste" poliitikaga immigrantide suhtes. Ajakirjandus arutleb, kas see võib septembris toimuvaid parlamendivalimisi silmas pidades kasuks tulla parempopulistidele.

Kuigi, kas sakslased ja teised eurooplased peaksid üldse "populismi tugevnemise" pärast muretsema?

Mõnd saart on määratus meres

Lääne-Euroopas on vaid üks riik, mis on leidnud kontrollimatu immigratsiooni vastu efektiivset rohtu. See on Ühendkuningriik. Enamik Briti krooni alamatest hääletas riigi Euroopa Liidust väljaastumise poolt, mis muuhulgas tähendab ka immigrantide tee otsustavat tõkestamist.

Aprilli keskel teatas Ühendkuningriigi peaminister Theresa May selle aasta juunis riigis toimuvatest ennetähtaegsetest parlamendivalimistest, et saada nii rahva toetus oma plaanidele riigi radikaalseks ja pöördumatuks väljumiseks Euroopa Liidust. Londoni vääramatu poliitiline tahe kaitsta kuningriiki tingimustes, kus Euroopa on "külalistest" lämbumas, on ilmne.

Kronoloogiliselt on Brexit ja Ühendkuningriigi piiride sulgemine järgnenud 2015. aasta rekordilisele migratsioonilainele, mis valgus Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast Euroopasse. Selle tulemusena loksub immigratsioonitsunami nüüd abitult vastu Uduse Albioni rannakaljusid.

Lahtiste uste aastad

Kui jälgida immigratsiooni arengut Euroopas viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul, saab väita, et Euroopa riikide valitsused ei olegi endale immigrantide tulva tõkestamise ülesannet püstitanud. Veel ammu enne viimaseid sõdu Lähis-Idas võtsid Saksamaa ja Skandinaavia riigid (toon neid klassikalise näitena) nende endi kehtestatud "mõistlike kvootidele" alusel enda juurde kui mitte just kõiki soovijaid, siis kindlasti surema osa nendest ja suurem osa saabunutest oli pärit just islamimaadest. 

Kusjuures "kvoote" võis ka ületada, kui tegemist oli "põgenike" või "poliitilise varjupaiga" taotlejatega — nende argumentidega kõik "külalised" opereerisidki ja enamikul neist õnnestus vastuvõtva riigi võime selles veenda. 

Selles paradigmas tegutsesid eurooplased isegi siis, kui paari aasta eest muutus seni mõõdukas immigrantide voog äkki seoses sõdadega Liibüas, Süürias ja Iraagis migratsioonitsunamiks. Läks tükk aega, enne kui isegi immigrantide suhtes kõige heasoovlikumad Saksamaa võimud mõistsid, et tegid 2015. aastal vea, kui kuulutasid, et on valmis kõik soovijad vastu võtma.

Kas tõesti viga või kaine arvestus?

Kuid kas see oligi inimlikust kaastundest tingitud lihtsameelne viga? Vaevalt küll. Ilmselt olid selle aluseks makromajanduslikud arvestused.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Строителев

Saksa ajaleht Rheinische Post avaldas selle aasta alguses väljavõtteid ametkondlikust ettekandest, millest ilmnes, et "Saksamaa kantsleri Angela Merkeli otsus lubada aastatel 2015-2016 riiki 1,5 miljonit moslemist migranti ei olnud mitte humanitaarne žest, vaid tahtlik tegevus, et vältida Saksamaa demograafilist allakäiku ja säilitada Saksamaa sotsiaalriigi elujõulisust".

Selles ettekandes märgitakse, et "Saksamaa praegune sündivus on 160 last 100 naise kohta, mis on märksa vähem rahvastiku taastootmiseks vajalikust tasemest, milleks on 210 sündi 100 naise kohta. Seepärast vajab Saksamaa pidevat elanike juurdevoolu — 300 000 migranti aastas, et säilitada praegune elanikkonna hulk aastaks 2060". On selge, et ilma töökäteta riigi majandus toimida ei saa.

Millega see 2060. aastaks lõpeb, ei ole raske aru saada. Kui kantsler Merkeli makromajanduslikud arvestused on õiged, siis Saksamaa majandus töövõimelise elanikkonna vähesust tundma ei saa, kuid sakslasi, kelle jaoks seda kõike justkui tehakse, saab selleks ajaks olema juba tunduvalt vähem kui praegu.

Kui täna on 1/5 elanikkonnast "migrandi taust", siis 2060. aastal võib see arv tugevasti kasvada — kusjuures mitte peamiselt ida-eurooplaste arvel, nagu aastatuhande algusaastaatel, vaid suure Lähis-Ida ja Aafrika arvel. 

Isegi iga-aastase 300-tuhandelise rahvastiku täienduse lihtne mehhaaniline ekstrapolatsioon annab aastaks 2060 kokku 12 miljonit tulnukat. Kuid see ei arvesta erinevust põliselanikkonna ja tulnukate sündivuse vahel ega fakti, et ainuüksi aastatel 2015-2016 täitis Saksamaa peaaegu kümne aasta plaani.

Elanikkonna, kultuuri ja religiooni uutmine

See prognoos on rakendatav ühtviisi kõikidele Lääne-Euroopa riikidele, mis meeleldi immigrante vastu võtavad, võib-olla ehk mõne rahvusliku eripäraga. Sündimus on kõikjal Lääne-Euroopas allpool põlisrahva rahvastiku taastootmiseks vajalikku taset. XXI sajandil on EL liikmesriikide iive ajaloo madalaim. 

Selle üks peamine ühine põhjus on Euroopa kultuurilis-religioossete traditsioonide muutumine. Õigemini nende lahustumine meie praktiliselt juba ofitsioosses (poolametlikus), eriti linnades levivas individualismis.

Seejuures valdav enamus Euroopasse elama asuvatest on väljarändajad islamimaadest. Moslemite pered on aga teadaolevalt paljulapselised.

Lääne-Euroopas (eriti sealsamas Saksamaal ja Rootsis, mis enamiku "migratsioonilainest" vastu võtsid) pakutakse "külalistele" selliseid elu- ja ülalpidamistingimusi, mida nad oma kodumaal kunagi ei saaks.

Täna on islamiusulised (see tähendab immigrandid, kellest 60% on türklased) Saksamaal kõige suurem religioosne grupp pärast kristlasi. 2016. aasta jaanuari seisuga elas Saksamaal 2,1 kuni 4,7 miljonit moslemit. Nende andmete statistiline ebatäpsus on muide seletatav sellega, et peaaegu pool moslemimaailmast väljarännanutest on deklareerinud end mitteusklikena. Kuid nii või teisiti kuuluvad need inimesed teise kultuuriruumi.

Aga miks õigupoolest ilmutasid immigrandid end möödunud uusaastaööl Saksamaal, sealhulgas näiteks kuulsal "Kölni vägistamisööl" nii silmatorkavalt? Aga sellepärast, et hoopis karmimate traditsioonide tingimustes üles kasvanutena peavad nad eurooplasi oma "soolise vabadusega" moraali ja kõlbluse seisukohalt hukkaläinud olenditeks, kes ei vääri lugupidamist.

Samal põhjusel ei hakka immigrandid ilmselt segunema eurooplastega: liialt ületamatu on Idamaade ja Euroopa vahel valitsev kultuuride ja religioonide erinevuse kuristik.

Hiljuti saabunud mitte ainult ei soovi kohalikku kultuuri "sobituda", vaid põlgavad seda sügavalt kui allakäinut.

Kuidas seal Põhjas lood on?

Näiteid võib tuua mujaltki. Norras on riigi statistikaameti andemetel, nagu Saksamaalgi islam kristluse järel suuruselt teine religioon. Sama seis on Rootsis.

Saksamaa politseinikud
© AFP 2019 / MATTHIAS BALK

Norra elanikest, kes ennast religioossetena määratlenud on, peavad 53% end kristlasteks ja 25,2% moslemiteks. Moslemeid on umbes 180 tuhat ehk 2,7% kogu riigi elanikkonnast. Need on saabunud Pakistanist, Iraagist, Somaaliast, Bosniast ja Hertsegovinast, Iraanist ja Türgist.

Täna on Norra eri piirkondades kokku 126 mošeed. Kõik nad tegutsevad Norra islami nõukogu egiidi all, mis kujutab endast 42 liikmesorganisatsiooni katusorganisatsiooni ja töötab selle nimel, et luua mingi "Norra-islamiidentiteet". Mida see endast kujutab, ei tea keegi.

Taanis on olukord veelgi põnevam. Taanlased ei peagi statistilist arvestust selle üle, kes mis usku on, demonstreerides täielikku südametunnistusevabadust. Kusjuures seda vabadust kasutavad mitte taanlased, kes enamuses jumalasse üldse ei usu, vaid Lähis-Idast saabunud immigrandid, kes on riigi erinevatesse piirkondadesse ehitanud 140 mošeed. Kohaliku meedia andmetel saavad need mošeed ja erinevad Taani islamiorganisatsioonid rahalist abi Saudi Araabiast, Katarist ja Kuveidist.

Rootsis on umbes 120 mošeed, Soomes umbes 80.

Juba ainuüksi fakt, et valdav enamik Euroopa riikides elavaid moslemeid on islamiorganisatsioonide liikmed, annab tunnistust, et sotsiaalselt ja kultuuriliselt eelistavad nad mitte assimileeruda. See-eest on nad efektiivselt sõna otseses mõttes asendamas Euroopa elanikkonda, mis on hõivatud "isikuvabaduste" ja makromajanduslike prognoosidega eesmärgiga oma kapitali suurendada.

Ainult et kellele nad selle jätavad?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

936
Tagid:
uutmine, analüütika, immigratsioon, elanikkond, migrandilaine, kuritegevus, Theresa May, Angela Merkel, Lääne-Euroopa, Suurbritannia, Saksamaa