Luganskis lendas õhku OSCE maastur

OSCE Donbassis: kui jänki hukkub õigel ajal

123
(Uuendatud 16:42 26.04.2017)
Ameerika Ühendriigid on korduvalt oma kodanikke välispoliitilistel eesmärkidel ohtu seadnud

Rostislav Ištšenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

OSCE maastur plahvatas Donbassis kuidagi kahtlaselt õigel ajal ja ohvrite koosseiski oli väga õnnestunud, et seda sündmust vaid juhuseks pidada. Seda enam, et alates Malaisia Boeingu allatulistamisest toimuvad sellised "juhused" Kiievi režiimi jaoks alati väga vajalikul hetkel. Suisa muinasjutt.

Ameerika Ühendriigid on korduvalt oma kodanikke välispoliitilistel eesmärkidel ohtu seadnud. Provokatsioonist Fort Sumteri tulistamisega algas USA Kodusõda, kus sai surma nii palju ameeriklasi ja tekitati nii suuri purustusi, et selliseid pole olnud üheski teises sõjas Ameerika ajaloos.

Hispaania-Ameerika sõda algas 1898. aastal väga õigeaegsest, kuigi väga mõistatuslikust plahvatusest soomusristleja USS Maine pardal Havanna lahes, milles hukkus suurem osa laeva meeskonnast. Põhja-Vietnami sõjaliste sihtmärkide pommitamine ja sellele järgnenud USA vägede kümneaastane verine maismaaoperatsioon Vietnamis sai alguse Intsidendist Tonkingi lahes, millele USA ebaadekvaatne reageering lubab samuti provokatsiooni kahtlustada.

OSCE maastur plahvatas Donbassis.

Ja ka meie päevil on ameeriklasi sadade kaupa hukkunud Iraagis (bakterioloogilise relva libanäidiste pärast), neid hukub jätkuvalt Süürias, samasuguste libasüüdistuste pärast Bashar Assadile keemiarelva kasutamises. Isegi USA saadik Liibüas sai surma vaid sellepärast, et islamistid saaksid riigis terroristliku režiimi kehtestada ja tuhandeid liibüalasi Euroopasse põgenema sundida. Ometi saatis Muammar Gaddafi Euroopa Liitu naftat ja gaasi korralikult ja garanteeritult.

Otsustades USA niivõrd "hoolitseva" suhtumise põhjal oma kodanikesse pole välistatud, et Kiievis otsustati — vähemalt üks ameeriklane võiks ka Ukrainale kasu tuua. Lõppude lõpuks on Washington korduvalt Ukraina võimudele igakülgset abi lubanud, igakülgsus on aga piiritu.

Ja nüüd siis, nagu muna Kristuse päevaks (vene kõnekäänd, eesti ligikaudne vaste — "nagu rusikas silmaauku" — toim.), lendab õhku OSCE maastur Luganskis. Ja kannatanud on nagu tellimise peale väljavalitud. Hukkus USA kodanik ja vaid õnneliku juhuse läbi jäid ellu Saksamaa ja Tšehhi kodanik. Saksamaa on EL poliitiline ja majanduslik vedur, kelle osatähtsus on pärast Briti-Euroopa lahutusprotsessi märgatavalt kasvanud. Tšehhi sümpatiseerib koos Slovakkia ja Ungariga avalikult Venemaad, lammutades liigutava Ida-Euroopa nooreurooplastest limitroofide russofoobse ühisrinde. Kusjuures Tšehhi on majanduslikult enamarenenud heaoluriik nii ülalloetletud kolmikus, kui ka kogu Ida-Euroopas.

Подорвавшаяся на мине в Луганской области машина ОБСЕ
© REUTERS / ALEXANDER ERMOCHENKO
Luganskis lendas õhku OSCE maastur.

Pealegi sõitis OSCE maastur miinile EL välispoliitika juhi Federica Mogherini Venemaa visiidi eel. On selge, et Euroopa diplomaatia juhil seisid ees väga rasked kõnelused Sergei Lavroviga, kes pidi kindlasti huvi tundma (ja muide, tundiski), kuidas EL, mille juhtivad liikmed on ka Normandia formaadi liikmed, kes peavad end Minski lepete täitmise garandiks, kavatsevad mõjutada Kiievit, kes järjekindlalt Minski protsessi saboteerib ja on viimasel ajal andnud hoopis tagasikäigu. Lisaks sellele toetas Euroopa Liit (oma toonaste juhtide isikus) riigipööret Ukrainas ja kannab täielikku vastutust nende tegevuse eest, kelle nad võimule upitasid.

Ja äkki sai Mogherini sellise kingituse. Nüüd võib vastuseks Moskva murele teatada ka oma murest seoses OSCE missiooni julgeolekuga. Kiievi bandiitide sundimine rahule ei ole ameeriklase hukkumise ja kahe Euroopa Liidu kodaniku vigastamise (aga nad oleks võinud ka surma saada) foonil enam nii aktuaalne. Ja Donbassi linnade pommitamine, mida OSCE vaatlusmissioon peaks takistama aga ei takista, taandub tahaplaanile. Seal oleks ju kaks eurooplast peaaegu surma saanud.

Maasturi õhkulendamine miinil oleks pidanud muutma ja muutiski Mogherini visiidi mõttetuks. Juba lendabki Donbassi OSCE Ukraina erivaatlusmissiooni esindaja Ertuğrul Apakan. Ei pruugi kahelda, et teda ei huvita mitte tsiviilelanike probleemid, vaid OSCE vaatlejate elude säästmine. Ukraina-Donbassi päevakord OSCE-s ja EL-s on viimase paari nädala jooksul pilgeni täidetud vaid miiniplahvatusega.

Ukraina meedia teatas, et Avdijivkasse sisenesid Ukraina relvajõudude tankid
© AP Photo / Evgeniy Maloletka

Kusjuures informatsiooniline ja diplomaatiline pilt ei soosi Donbssi sugugi. Kasvõi sellepärast, et missiooni töötajate julgeoleku peavad tagama antud territooriumi reaalselt kontrollivad võimud, antud juhul siis Luganski ja Donetski rahvavabariikide juhid.

Ja lõpuks peamisest. Porošenko kuulutab juba pool aastat regulaarselt oma kallitele ukrainlastele, et kohtub täna-homme Trumpiga. Kuid unistus jääbki unistuseks ja "käepigistuse tugevust" tuleb endiselt hinnata telefoni teel. Kusjuures kunagi pole teada, kas telefoni teises otsas on ikka Trump või hoopis mõni häbematu pranker.

Ja nüüd korraga tekib võimalus reaalselt, pikalt ja asjalikult rääkida telefoni teel USA riigisekretär Tillersoniga. Kõige järgi otsustades ei öelnud Tillerson Porošenkole midagi meeldivat. Ega muidu poleks SBU (Ukraina julgeolekuteenistus) kohe pärast seda telefonivestlust virgunud ja ööpäevase hilinemisega OSCE auto õhkulendamise fakti kohta kriminaalasja algatanud.

Tulevahetuses kannatada saanud maja Donetskis
© Sputnik / Ирина Геращенко

Küllap nõuti Petro Oleksijovitšilt mitte tühje targutusi, vaid konkreetseid fakte ja tõendeid. Sellele vaatamata esitas Porošenko järjekindlalt taas oma lemmikidee ÜRO relvastatud kontingendi sissetoomisest. Muidugi niikaua, kui Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alaline liige, pole see rohkem kui unistus, kuid Ukraina "patriootide" võitlusvaimu tõstmiseks ja lühikeseks infokampaaniaks kõlbab seegi.

Boonusena teatas USA riigidepartemang veel, et on intsidendi toimumise pärast mures ja loodab selle täieliku, läbipaistva ja kiire uurimise läbiviimisele. Kiievis teatakse mitte halvemini kui mujal maailmas, et kui USA nõuab täielikku, läbipaistvat ja kiiret uurimist, siis tähendab see, et uurimine peab olema objektiivne (objektiivsuse nõuet ju polnud esitatud).

Tuleb esitada vastuoludeta versioon sündmustest ja tõendid (postitused Twitteris, anonüümsed "tunnistused", Venemaa häkkerite sõrmejäljed Pentagoni võrgulehtedel, polooniumiproovid, millega "terroristid" ülesannet täitma asudes harjumuspäraselt kõri loputasid, et viinalehk neid ei reedaks ja nii edasi), mis ei rahuldaks mitte ainult Ameerika ametlikke isikuid, vaid ka nõudlikku talkshowde publikut.

Nüüd on tähtis, et SBU üle ei pingutaks. Mis saab siis, kui OSCE vastu terroriakti toimepanemise tunnistavad üles tuhat-poolteist "terroristi-separatisti", kes on aasta-poolteist eeluurimisvanglas istunud, võib tekkida ebameeldiv küsimus: kes neile sellise ülesande andis?

Ja nii siis saabki vaid üks surmasaanud ameeriklane Kiievi juba kiduma jääma kippuvat infopilti tervelt paariks nädalaks parandada. Siis tuleb paariks nädalaks veel Eurovisioon otsa. Kiievi võimu praegust seisundit arvestades on see terve igavik. Kaugemale polegi mõtete plaane teha, sest iga kuu tuleb veel üle elada.

 

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

123
Tagid:
maastur, plahvatus, OSCE, Porošenko, Federica Mogherini, Lugansk, Donbass
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega