Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija

Eesti transiit: kas võimalik missioon?

111
(Uuendatud 16:05 19.04.2017)
Kui enamik ettevõtteid tuli rahvusvahelisele messile "TransRossija" lihtsalt oma teenuseid ja innovatiivseid lahendusi pakkuma, siis Eesti panused on suuremad, kui ei kunagi varem

Lev Rõžkov

Sputnik Eesti on korduvalt kirjutanud, et naftatoodete transiit on Eestis kokku kukkumas, sest Venemaa vähendab kaubavedusid läbi Balti riikide.

Selle põhjuseks ei ole mitte ainult vaenulik retoorika riiklikul tasemel ja meedias. Mõne aasta eest muutus Venemaale naftatransiit läbi Balti riikide üldse ja läbi Eesti eriti, mittekasumlikuks, sest Venemaal valmisid oma sadamad, näiteks Ust-Luugas, ja kogu kaubavoog suunati sinna. Tegelikult oli see Eesti majandusele tõsine löök.

Tekkis vajadus suure naabriga kokkuleppele jõuda. Seepärast tulidki seekord koos Eesti transiidiäri esindava 11 ettevõtte esindajatega messile ka poliitikud — Riigikogu saadikud Aivar Kokk ja Deniss Boroditš. Nende ülesanne selge — astuda dialoogi oma Venemaa kolleegide ja Venemaa raudtee juhtidega.

Денис Бородич на ТрансРоссия-2017
© Foto : Александр Чипурин
Deniss Boroditš rahvusvahelisel messil "TransRossija"

Ja siin, nagu öeldakse, on juba kaalul rohkem kui elu. Seda enam, et selle reisi võtsid saadikud ja teised ametiisikud ette omal vastutusel. Mingit ametlikku heakskiitu nende algatus ei saanud. Kas tulla tagasi kilbiga, kokkuleppega transiidi jätkumise kohta kasvõi kõige väiksemas mahus, või kilbil. Kuid sellisele sündmuste arengule ei tahaks isegi mõelda.

Uskumatu saatuse trolling

Eesti väljapanek on teostatud minimalistlikus, kuid samas ka innovaatilises stiilis. Hõbedane värvigamma ja erišrift viivad tahtmatult mõttele kiirusest ja sammupidamisest kõikvõimaliku progressiga. Kõik see on suurepärane.

Tõsi, ühe klausliga — Moskva näitusekompleksi "Krokus Ekspo" suurest väljapanekust viib peaaegu iga teine stend samuti mõtted tehnoloogiale ja ultrakaasaegsetele suundumustele. Ah, mis iga teine, rohkem, rohkem ikka!

Aga Eesti väljapaneku vastas on mingi imepärase trollingu tõttu, mitte sugugi vähem ultrakaasaegne väljapanek, mis tutvustab Ust-Luuga sadamat. Justnimelt, sedasama Balti mere ääres olevat sadamat, mis teiste hulgas ka Eesti transpordiärimehi konkurentsiheitlustes edestab. Kuid Eesti esindajad, nagu sellistel juhtudel peabki, teevad näo, et midagi pole toimunud. Mingit erilist aktiivsest nende ridade autor Ust-Luuga väljapanekul ei täheldanud.

Kuid Venemaa sadamal oleks tellimuste vähesuse üle patt kurta. Samas asjaolu, et Eesti väljapaneku juures ei ole elevust märgata, tekitab kurbi mõtteid.

Эстонский стенд на ТрансРоссия-2017
© Foto : Александр Чипурин
Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil "TransRossija"

Eelised on tegelikult olemas

Suhtleks õige inimestega — ärimeeste ja saadikutega. Milliste mõtetega näitusele tulite? Mida pakute? Ehk on transiit Eesti kaudu kasulikum, kui ikka sedasama Ust-Luuga sadamat kasutada? Esialgu, näituse esimesele päeval, tund enne lindi läbilõikamist, olen mina ainuke, kes asja vastu huvi tunneb. Ja minuga hakataksegi suhtlema.

Saan näiteks teada, et Paldiski sadam ei ole Venemaa transiidi vähenemise läbi praktiliselt kannatanud. Nii nagu veeti varem selle sadama kaudu "Mercedese" sõiduautosid Venemaale, nii neid veetakse neid sealtkaudu ka praegu. See vedu ei kao kuhugi, sest seal on eelis — "roheline" tollikoridor. Ja keeruliste vedude logistika käib samuti läbi Paldiski.

Seega konkurentsieelised on võimalikud. Kuid naftatransiidi langus — Eesti esindajad näitusel seda ei varjagi — on juba katastroof. Küsin: "Kas Ust-Luuga väljapanek siinsamas kõrval teid ei ärrita?" Mulle aga vastatakse kogu euroopaliku viisakusega: "Millest te räägite? Ust-Luuga? Ei-ei, no mis te nüüd!"

Tuleb välja, et ekspositsiooni asukoht oli juba varakult välja valitud. Asukoht on hea, paviljoni keskel. Mulle hakatakse selgitama just selle asukoha eeliseid.

Vaikuse režiimil

Kas panite tähele, et ma ei nimeta kedagi nimeliselt. Mingil hetkel meie õukondliku vestluse käigus küsitakse mult viimaks: "Millist väljaannet te esindate?" "Portaali Sputnik". Ja siis näen, kuidas kogu huvi, kogu ettevõtlik hasart asendub mu vestluskaaslaste silmis mitte just hirmu, vaid pigem igatsusega. Kõik jutud lakkavad hoobilt."

"Võtame midagi linti ka!" pakun. Kuid Eesti külalised vaatavad mind kui kogu inimsoo vaenlast? On näha, et kõik need, üldiselt armsad inimesed mängivad juba mõtteis läbi oma karjääri krahhi.

Samasugust igatsust näen ma hiljem ka parlamendisaadiku (ei ütle kelle) silmis, kui pöördun tema poole sõnadega: "Kas te annaksite kommentaari "Sputnikule"!" "Teeme parem neljapäeval," vastab saadik, "selleks ajaks on meil juba ehk ka mingeid tulemusi!" No heakene küll, kui neljapäeval, siis neljapäeval.

Tean oma kogemustest, et pirtsutama kippuvat show-bisnessi staari on üldiselt võimalik meelitada intervjuud andma. Kuid kui trikke teeb tõsine poliitik, ei ütle ta midagi. 

Nimesid nimetamata ja viha pidamata

Võibolla lepivad külalised Eestist tõepoolest valitsuse ja Venemaa Raudteega milleski kokku ja saab olema põhjust rõõmustamiseks.

Võitjate üle, nagu me teame, kohut ei mõisteta. Ja kui saadik juba juhtkonna heakskiiduta otse "kurjuse impeeriumi" südamesse tulla ja siis kokkulepet saavutamata ja veel Sputnikule intervjuu anda, see võib tõesti hirmus olla. Ka mina ei hakkaks nende asemel intervjuud andma.

See on väga kummaline kogemus: tunda end oma kodumaa südames keelatud väljaande ajakirjanikuna. Ja ütlen ausalt, mind selline vaba ja sõltumatu Euroopa (lõppude lõpuks) riigi kodanike hirm üllatab. Sellist hirmu olen ma juba kunagi näinud. Möödunud suvel, kui Venemaa kaitseministeeriumi üritusele tulid erinevate riikide sõjaväelaste delegatsioonid, sealhulgas Põhja-Koreast.

Ma olin tookord kaameraga ja pildistasin kõiki järjepanu. Ja ainult Põhja-Korea sõjaväelased hakkasid mind kartma. "Ei!" pistsid nad karjuma, "pole vaja meid pildistada!" Ja nende silmis nägin ma just sellist hirmu. Ärge, palun, pahaks pange! Seepärast teeme ilma nimedeta.

Põhimõtteliselt aga tahame me kõik, et Eestist tulnud külalistel rahvusvahelise ekspositsiooniga kõik õnneks läheks. Ja soovime neile edu. 

Üleeuraasialised mastaabid

Kuid kas see Eestist pärit näitusel osalejate jaoks nii võimatu missioon ongi? Küsisin seda Aleksei Gromilt, AS "Ühinenud transpordi-logistikakompanii" presidendilt.

"Meil on tellimusi klientidelt ka Balti mere suunale," ütles ettevõtte juht, "me võtame need tellimuselt loomulikult töösse. Määravaks on siin kliendi soov. Me oleme oma aktsionäridele formuleerinud mitmeid ettepanekuid.

Eesti ettevõtja Tiit Vähi käis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil ja pidas läbirääkimisi Venemaa Raudteede asepresidendiga
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kui Balti mere suund klientidele huvi pakub ja aktsionärid sellise otsuse teevad — siis meie hakkame selle elluviimise nimel tööle. Ettevõtte võtmeülesanne on aktsionäride kaubamahtude ja taristu vajaduste teenindamine."

See tähendab, et Venemaa pool tahaks tegelikult Balti riikidega sõprust pidada küll, tahaks nende esindajate ärihuve arvestada, kuid muidugimõista mitte oma huvide kahjuks.

Ja siin on ilmekas näide selle kinnituseks. Läti tuli näitusele omapoolse huvitava projektiga, mis põhineb rekordil.

Nagu ütles näituse avatseremoonial Läti transpordiministeeriumi riigisekretär (kantsler) Kaspars Ozolinš, õnnestus neil toimetada kaubakoosseis Hiinast Riiga üheteistkümne päevaga.

Ja see tulemus ning logistilised võimalused andsid Lätile lootust uute lepingute allkirjastamiseks. Ja ilmselt need lepingud allkirjastatakse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

111
Tagid:
analüütika, väljapanek, transiit, TransRossija, Deniss Boroditš, Aivar Kokk, Ust-Luuga, Moskva, Eesti, Venemaa
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega