Arreteeritud Aleksei Navalnõi

Mispärast Putini oponent kinni nabiti

110
Pühapäeval pärast üle kogu riigi toimunud korruptsioonivastaseid meeleavaldusi, mil tänavatele tuli tuhandeid inimesi nõudmisega peaminister Dmitri Medvedev ametist vabastada, arreteeriti mitusada venemaalast, kaasa arvatud president Vladimir Putini peamine oponent Aleksei Navalnõi

TALLINN, 28. märts — Sputnik. Need protestimarsid, mida peetakse 2011. — 2012. aastast arvates kõige võimsamateks Kremli-vastasteks meeleavaldusteks, leiavad aset aasta enne Navalnõi eeldatavat osalemist Putini konkurendina Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel. CNBC ajakirjanikud üritasid selgust saada, mida see Venemaa tuleviku jaoks tähendab, edastab portaal InoSMI.

Kes on Aleksei Navalnõi?

Venemaa opositsioonilise Progressipartei juhti Navalnõid peetakse president Putini üheks kõige karmimaks kriitikuks, oma protestiaktsioonide eest võimude korruptiivsuse vastu on ta korduvalt viibinud vahi all ja kandnud lühiajalisi vanglakaristusi.

Käesoleval ajal üritab ta saavutada endise presidendi Medvedevi erruminekut seoses kinnitustega sellest, et tolle omandusse on võimuloleku aja jooksul ilmunud eramud, luksusjahid ja viinamarjaistandused.

Ehkki mõnedes linnades on Navalnõi läänemeelne opositsioonipartei küllaltki populaarne, on tal üsna raske saavutada samasugust toetust, mida valdab Putin. Kuid pühapäeval pälvis tema püüd suunata ühiskondlik rahulolematus võimude korruptsiooni vastu üsnagi laialdast toetust — sealhulgas ka provintsihõngulistes Siberi linnades nagu näiteks Tšitaas ja Barnaulis.

Mis protestimeeleavalduste käigus toimus?

Võimuladviku vastu suunatud Navalnõi üleskutsed kutsusid pühapäeval üle kogu riigi esile 99 meeleavaldust, kuid peaaegu kõik neist (välja arvatud 17) tunnistati võimude poolt ebaseaduslikeks, mille tulemusena toimus sadu arreteerimisi.

Navalnõi oli üheks neist, kes Moskva Puškini väljakul meelt avaldanute hulgas vahistati ja pandi politseibussi istuma. 17 Navalnõi abilist ja aatekaaslast peeti kinni nende oma kontori ruumides, teatab agentuur The Associated Press.

Pühapäevased arreteerimised, mille käigus võeti vahi alla erinevate arvestuste kohaselt 500 kuni enam kui tuhat inimest, kutsusid esile hukkamõistu rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide juhtkondade, sealhulgas EL-i ja USA poolt, kes kutsusid üles vabastama kinnipeetavad.

„Me kutsume Venemaa võimuorganeid üles järgima täiel määral rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Euroopa Nõukogu ja OSCE ees, austama inimõigusi ja kinnipeetud rahumeelsed meeleavaldajad viivitamatult vabastama," öeldakse EL-i esmaspäeval esitatud avalduses.

Aleksei Navalnõi peeti meeleavaldusel kinni
© Sputnik / Илья Питалев

Kuid Venemaa lükkas need esmaspäeval kõlanud üleskutsed tagasi, nimetades meeleavaldusi ebaseaduslikeks ja süüdistades nende korraldajaid selles, et nad maksid alaealistele raha meeleavaldustel osalemise eest.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas pressikonverentsil ajakirjanike ees esinedes protestimeeleavaldusi „provokatsiooniks" ja teatas, et võimudele teeb muret, et opositsiooniliikumises tehakse katseid ässitada edasistele ebaseaduslikele ettevõtmistele..

Mis Navalnõid pärast kohtuistungit ees ootab?

Esmaspäeval peeti Navalnõi üle kohut, kus talle esitati süüdistus sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamises.

Agentuuri Reuters teatel tunnistati ta süüdi ja määrati karistuseks 15-päevane vangistus ning rahatrahv suurusjärgus 20 000 rubla.

Navalnõi kannab juba viieaastast tingimisi karistust. Esmaspäeval peetud kohus asetab veelgi suurema kahtluse alla küsimuse tema väljavaadetest tuleval aastal Putini konkurendina presidendivalimistel osaleda.

Esmaspäeva hommikul, enne kohtuistungit, riputas Navalnõi sotsiaalmeediasse selfi kohtusaalist, kirjutades oma võrgupostituses: „Tuleb aeg, mil meiegi hakkame nende üle kohut mõistma (aga siis juba ausalt)".

Mida see Kremli jaoks tähendab?

Navalnõi üle peetud kohtuprotsessi tulemus võib anda mõningase ettekujutuse, millisel seisukohal ollakse praegusel ajal Kremlis selle rahulolematuse laine suhtes.

Ettevõttes Bluebay Asset Management areneva majandusega riikidega tegeleva vanemanalüütiku Tim Ash´i hinnangul reageerib Putini valitsus poliitilistele meeleavaldustele ja korruptsioonisüüdistustele teraselt ja hiljaaegu Venemaa riigiametnike vastu algatatud kohtuasjad annavad tunnistust sellest, et võimud püüavad reageerida kriitikale.

„On täiesti tõenäoline, et me näeme, kuidas Medvedev lahkub poliitiliselt areenilt kõige lähemas tulevikus — ja võimalik, et aegsasti enne 2018. aasta märtsis toimuvaid presidendivalimisi," prognoosib Ash.

„Huvitav, kas Putin määrab ametisse Kurdini või ehk Nabiullina tüüpi reformaatori, et anda režiimile uut impulssi — võib-olla tehes sellega teatud sammu vastutulekuna Venemaa uutele välismaistele liitlastele näiteks (Donald) Trumpi Valge Maja esindajate hulgast".

See võib ühtlasi viia edasistele majanduslikele järeleandmistele, kuivõrd praegune valitsus püüab kuidagiviisi siluda ja hüvitada ilmselgelt ebamõistlikku kulutusi riiklike vahendite osas, märgib ettevõtte Teneo Intelligence nõunik Kesk- ja Ida-Euroopa riikide asjus Andrius Tursa.

Kuid vähemalt sama tõenäoline on seegi, et tehakse katset taaselustada rahvuslikke meeleolusid „välismaiste avantüüride" arvel, nagu seda oli Krimmi annekteerimine vahetult pärast viimast massimeeleavalduste lainet, oletab Ash.

„Putin võib minna mis tahes suunas või, mis samuti võimalik, proovida teha nii üht kui teist," ütleb Ash.

110
Tagid:
meeleavaldus, konkurent, Dmitri Medvedev, Medvedev, Vladimir Putin, Putin, Aleksei Navalnõi, Moskva