Deniss Voronenkov lasti maha Kiievi südalinnas neljapäeval

Riigiduuma endise saadiku mõrv Kiievis avastas kiiresti

53
Deniss Voronenkov lasti maha Kiievi südalinnas neljapäeval

Anastassia Melnikova, RIA "Rossija Segondnja" vaatleja

"Edasi leitakse sind Kiievis surnult. Sest kommarid aetakse ahju," sellise kommentaari sai Deniss Voronenkov Twitteris veel 14. veebruaril vastuseks oma detsembrikuisele postitusele: "Kõigepealt allatulistatud lendur! Nüüd Venemaa suursaadik. Mis edasi?"

Tavaline anonüümse kasutaja õel repliik osutus prohvetlikuks. Nüüd on sedalaadi kommentaare sotsiaalvõrgustikud, eriti Riigiduuma ekssaadiku ja tema abikaasa (täpsemalt lese) Maria Maksakova kontod täis.

Deniss Voronenkov lasti maha Kiievi südalinnas neljapäeval. Varem, nagu teatatud, palus ta end riigi valve alla võtta.

Tol päeval pidi ta kohtuma veel ühe Venemaa Riigiduuma endise saadiku Ilja Ponomarjoviga. "Ta (Voronenkov) oli mures oma julgeoleku pärast ja palus Ukraina presidendi administratsioonil võimaldada talle riigi poolt isikukaitset," ütles Ponimajov telekanali 1+1 eetris.

Ta lisas, et tavaliselt turvasid Voronenkovit kaks valvurit, kuid mõrvapäeval jäi teine tema naisega, kes kurtis halba enesetunnet.

Kuidas endise Venemaa duumasaadikut tegelikult turvati, oli hiljem näha tänava videokaamerate salvestiselt: Deniss Voronenkov kõrval kõndis üks (!) inimene, kott käes. Taga ja teisel küljel oli mõrvaril ruumi küllalt.

Mis tundub Deniss Voronenkovi tapmises kummaline

Selles kuriteos on kõik kummaline. Loomulikult, tuntud inimese mistahes mõrv ei alguses selge ja seda ei avastata kiiresti.

Mida rohkem kahtlasi ja kõmulisi lugusid on ohvri elus, seda rohkem on tapmiseks motiive ja seda keerulisem on tapmist avastada.

Kuid Ukrainas motiivide ega versioonidega probleeme ei tekkinud. Mitte uurijatel, vaid riigipeal. Juba umbes kaks tundi pärast vahejuhtumit süüdistas Petro Porošenko Venemaad seotuses Riigiduuma endise saadiku tapmisega.

"Deniss Voronenkov alatu mõrv on Venemaa riikliku terrorismi akt," tsiteerib Facebookis Porošenko sõnu tema pressiesindaja Svjatoslav Tsegolko.

Seda on poliitikas üldse raske ette kujutada: riigi president (kes peaks oma sõnadest tähendust mõistma), ootamata ära isegi uurimise esialgseid tulemusi, paiskab meediaruumi teate riikliku terrorismi ilmingust. Kiiremini-kiiremini, et kõikidest teistest ette jõuda: pori pesema hiljem küll maha aga okas jääb hinge.

See tähendab, et selliseid repliike võib oodata odioossetelt showmenidelt või radikaalsetelt poliitikategelastelt, internetitrollidelt või skandaalsetelt blogeritelt. Kuid riigipealt?

Nüüd kuriteost endast. Pidevalt tuleb uusi vastuolulisi teateid uurimise käigust.

Teatati, et tapja elu ei ole ohus, siis jälle, nagu paljud prognoosisidki, suri ta operatsioonilaual.

"Selleks ajal, kui ta sündmuskohalt politseinike valve all haiglasse toimetati, ei ohustanud tema elu miski," teatas Ilja Kiva, Ukraina siseministri nõunik Venemaa telekanali Rossija 1 programmi "60 minutit" eetris. "Pärast, saate isegi aru… selle tervisega, see operatsioon, see haigla… seepärast, antudjuhul suri inimene operatsioonilaual ära."

Teatati, et tema juures leiti dokumendid, kuid päev otsa tapja nime ei avalikustatud.

Passi või töötõendi olemasolu on samuti imelik ja rumal detail. Milline süüdiv palgamõrvar läheb "objektile" dokumentidega?

Ja kurikuulsad punased kingad (või tossud): miks end niimoodi riidesse panna, et sa teistele meelde jääksid? Milleks üldse tappa päise päeva ajal kümnete tunnistajate nähes, eliithotelli juures, kus kindlasti on videokaamerad?

Üheski eriteenistustes ei tehtaks sellist kirvetööd, seda on isegi tobe arutada. Snaiper, poloonium, võltsenesetapp, õnnetusjuhtum, autoplahvatus — võimalikke kuriteostsenaariume on lugematu hulk. Kuid mitte niimoodi ometi.

Tapja lähenes tagantpoolt, oleks võinud tulistada mitu korda selga/pähe ja siis pakku minna. Aga ei, ta astus juurde, olevat teda isegi justkui kõnetanud, seisis siis mõnda aega, tegi kontroll-lasu ja jäi rahulikult paigale. Faktiliselt viskus ihukaitsja kuulide ette. On ta kamikadze või? Hullumeelne? Kõik see on väga kummaline.

Kõiki neid küsimusi, sealhulgas relvavalikut (püstol TT, kas tõesti paremat ei leidunud?) arutatakse praegu mõlemas riigis internetiavarustes laialt. Arvamust avaldavad eksperdid, poliitikud, endised eriteenistuste töötajad, esitatakse kõige erinevamaid versioone, sest lugu on väga segane ja tobe. Kuid Kiievi ametlik positsioon on ikka sama: kõiges on süüdi Kreml.

"Täna toimus Kiievi kesklinnas arveteõiendamine Kremli oponendiga, kes andis ütlusi Kremli ja (Ukraina ekspresident Viktor) Janukovitši vastu," teatas Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko briifingul neljapäeval. See tähendab, et peaprokurörile oli asi selge juba samal päeval.

Punaste tossudega mõrtsuk või Kloonide rünnak

Hiljem teatati, et tapja oli Pavel Paršov. Varem oli ta aasta teeninud Ukraina rahvuskaardis. Ukraina meedia teateil otsiti Paršovi taga süüdistatuna fiktiivses ettevõtluses ja kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimises. Siis ilmusid teated, et tõeline Paršov on elus, hiljem lükati see teade ümber.

Veel üks leke — alates 2014. aastast töötas Pavel Paršov väidetavalt Venemaa eriteenistuste heaks. Kummaline, miks tal polnud kaasas FSB töötõendit? Oleks vast tore olnud.

Seniks aga teatatakse Pavel Paršovi kohta, et ta sündis 1988. aastal Sevastoopolis, oli tagaotsitav.

Raada saadiku Anton Geraštšenko (keda sagedamini nimetatakse Ukraina siseministri nõunikuks) sõnul tegutses tapja Venemaa eriteenistuste korraldusel, kes värbasid ta veel 2014. aastal. Geraštšenko väidab, et Paršov sai väljaõppe diversantide koolis Venemaal, imbus siis Ukraina jõustruktuuridesse ja sai siis käsu Venemaa vaenlase likvideerimiseks."

Lisaks teatas ta, et Pavel Paršov ei osalenud lahingutegevuses Donbassis. Veel — 2015. aastal ületas ta jalgsi Valgevene piiri. Kust teab Geraštšenko et tapja on VF eriteenistuste agent, on teadmata.

Ja nüüd kirss tordil: tuleb välja, et Deniss Voronenkovi tapmine ja plahvatused Balakliia moonalaos on omavahel seotud! Ka see tehti kindlaks kiiresti — ühe ööpäevaga.

"Sündmused Harkovi oblastis ja Venemaa Riigiduuma endise saadiku tapmine kuuluvad samasse plaani ja on kahjuks omavahel seotud," tsiteerib Ukraina julgeolekuteenistuse juhi nõunik Juri Tanditi Ukriana agentuur UNIAN.

Hiljuti teatas sellest, nagu öeldud, ka Petro Porošenko.

Nagu ütlevad sellistel puhkudel juristid vingetes Ameerika seriaalides (pärast seda, kui süüdistatav või tunnistaja oma valedega ummikusse läheb või muidu ilmset jama ajab — rohkem küsimusi pole.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

53
Tagid:
mõrv, kuritegu, Riigiduuma, Petro Porošenko, Porošenko, Deniss Voronenkov, Donbass, Kiiev