Peaminister Jüri Ratas liikmesriigi liidrite kohtumisel

Euroopa tulevik ajab Tallinna segadusse

87
Eesti valitsuse seisukohta kahekiiruselise Euroopa küsimuses ei ole esialgu võimalik tuvastada, kuid Lääne-Euroopale tundub, et Tallinn ütleb pigem "ei"

TALLINN, 14. märts — Sputnik, Aleksei Toom. Eesti suhtumine mitmekiiruselise Euroopa ideesse, mille on välja käinud EL võimsamate majandustega liikmesriigid, on esialgu ebaselge, kuid Brüssel hindab valitsuse seisukohta ilmselt kui negatiivset. Tallinnasse saabuvad veel sel aastal Beneluxi riikide esindajad, et kohapeal selgitustööd teha.

Beneluxi riikide — Belgia, Hollandi ja Luksemburgi esindajad teatasid, et kutsusid kahekiiruselise Euroopa idee veendunud vastaste — Visegradi riikide esindajad külla, et nendega Euroopa tulevikku arutada. Seejärel seavad Beneluxi maade esindajad, kes on kahekiiruselise Euroopa ideed juba toetanud, sammud Balti riikidesse, et seal selgitustööd teha ja veenda baltlasi Versailles' projekte mitte pelgama.

Eesti seisukoht on esialgu teadmata

Portaal Sputnik Eesti on juba teatanud, et EL nelja juhtiva majandusega liikmesriigi liidrite kohtumisel Versailles' lossis, mis toimus vahetult enne Euroopa Ülemkogu, teatati kavatsusest jagada Euroopa vastavalt sellele, kui innukalt toetatakse Euroopa Ühendriikide ideed: Lääne-Euroopa kavatseb minna sügavama integratsiooni teed mööda ja Ida-Euroopa koos tema kahtluste, kõhkluste ja majandusliku mahajäämusega seljataha jätta.

On selge, et selline plaan Ida-Euroopa riikides entusiasmi ei tekitanud, seda hinnati sisuliselt ühtsuse põhimõtte hülgamisena ja vihjena rahastamise võimalikule vähendamisele. Plaani esimene arutelu pidi toimuma Brüsselis juba mainitud Euroopa Ülemkogul.

Eelseisva, 25. märtsil Roomas toimuva EL juubelitippkohtumise resolutsiooni projekt ei ole nii kategooriline, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa avaldused, kuid ka selle keeruline, ülespuhutud sõnastus sisaldab ühemõttelisi teese võimaluse kohta moodustada riikide gruppe, kelle integreerumine toimuks edaspidi ennaktempos.

Ametlike ja pressiteadete kohaselt on üpris raske arvata, mida rääkisid EL riikide liidrid kitsamas ringis Ülemkogul ja milline on kahekiiruselise Euroopa küsimuses Eesti seisukoht. Siiski lubavad peaminister Jüri Ratase mõned teesid (eriti arvestades tema kalduvust rääkida laialivalguvalt ja mitmetähenduslikult) arvata, et ta vähemalt ei väljendanud poolehoidu kahekiiruselise Euroopa projektile.

Ta rääkis kapseldunud, lõhestunud ja protektsionistliku Euroopa vastuvõetamatusest, mida põhimõtteliselt võiks hinnata kui "ei'd".

Võimalik, et Euroopa Liidu fondidest hoopis suuremaid vahendeid saavate, kui sinna maksvate liikmesriikide reaktsioon Versailles's tehtud otsustele oleks olnud palju tormilisem, kuid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker jõudis peamise kahekiiruselise EL kohta juba ära öelda — "riikide vähemalt kahte gruppi jaotamine ei tähenda EL eelarvest Ida-Euroopa rahastamise lõpetamist."

Saksamaa uus välisminister Sigmar Gabriel Tallinnas
© Sputnik / Алексей Дружинин

Erineva sordi eurooplased

"Mõned muretsevad sellepärast, et see (kahekiiruseline Euroopa — toim.) võib tähendada eri sorti eurooplaste ilmumist. Ütleme nii — selline vahetegemine sisaldub teatud mõttes juba aluslepingutes (EL-ga liitumise lepingutes — toim)," teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel Euroopa Ülemkogu järgsel pressikonverentsil.

„Ühinenud mitmekesisuses" — sellise sõnumi tahavad 27 EL liikmesriiki Roomast maailmale saata," ütles Merkel, pidades silmas Rooma tippkohtumise tulevast resolutsiooni. Paistab, et Euroopa Ülemkogu on juba teinud mitmeid üllatusi ja tagajärgi saab olema palju. Torkab silma, et EL liikmesriigid keelduvad sisuliselt kohustusest kulutada riigikaitsele 2% rahvuslikust SKT-st.

Liidu liikmesriikide liidrid nõustusid 10. märtsil toimunud tippkohtumisel, et riigikaitseks tuleb eraldada "piisavalt täiendavaid vahendeid", kuid seda tuleb teha "silmas pidades samal ajal rahvuslikke ja seaduslikke kohustusi". Esialgu on selgusetu, miks EL hakkas üldse arutama NATO 2014. aasta tippkohtumisel liikmesriikide poolt võetud kohustust ja kas see tähendab, et EL ja NATO vahel on tekkinud teatud lahkarvamused.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

87
Tagid:
tulevik, seisukoht, liikmesriigid, mitmekiiruseline, EL, Jüri Ratas, Euroopa, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa, Eesti