Ameerika sõjaväelased, illustratiivne foto

Ameerika sõjaväelased Leedus: Jaapani kogemus ei tohi korduda

81
(Uuendatud 09:50 03.03.2017)
Sputnik Lietuva räägib Ameerika sõjaväebaaside paiknemisest Jaapanis ja Korea Vabariigis ning sellest, mida Leedu võiks nendest kogemustest õppida

TALLINN, 3. märts — Sputnik. Balti riikide valitsustel õnnestus 2017. aasta alguses üllatavalt kiiresti sõlmida ja esitada oma maade parlamentidele kinnitamiseks USA-ga sõjalist koostööd ja sõjaväelaste staatust käsitlevad kokkulepped. Tundus nagu olnuks tegemist rutiinse tööga, liiatigi on USA-l sedalaadi kokkulepped rohkem kui saja maailma riigiga, kirjutas Sputnik Lietuva.

Ainult et kas Baltimaad on nende riikide kogemusi täiel määral arvesse võtnud? Muuhulgas on sedalaadi kokkulepetes alati punkt, et Ameerika sõjaväelased (ja isegi baaside ja dislokatsioonipaikade tsiviilteenistujad) alluvad õigusrikkumise toimepanemise korral eranditult USA jurisdiktsioonile.

Jah, kokkuleppes on eraldi säte, et riigile eriti olulistel juhtudel saab sõjaväebaasi asukohariik jurisdiktsiooni endale, kuid pole sätestatud, millistel juhtudel ja kes selle määrab.

Võiks väita, et Ameerika sõjaväelased esindavad tsiviliseeritud riiki — muretsemiseks pole põhjust, kõik saab olema tehtud õiguspäraselt. Kahjuks on faktid üsna kangekaelsed. Kui vaadata vaid kahe riigi, kelle pinnal on aastakümneid olnud Ameerika sõjaväebaasid — Jaapani ja Korea Vabariigi kogemust, siis on pilt üpris masendav.

Nii on Ameerika sõjaväelaste viibimise aja jooksul Okinawal (Jaapani Riukiu saarestiku kõige suurem saar) Teise maailmasõja ajast alates nende poolt toime pandud mitu tuhat õigusrikkumist, kaasa arvatud kümneid tapmisi ja sadu vägistamisi. Kusjuures tihti pandi kuriteod toime alaealiste suhtes.

Kohalikud elanikud korraldavad ühe protestidemonstratsiooni teise järel, lapsed aga liiguvad saarel koolide ja võimude nõudmisel ainult koos vanematega. Ametlikul Tokiol on tulnud korduvalt Washingtonile protesti avaldada. 

Eriti võigas Ameerika sõduri poolt kuueaastase tüdruku vägistamine ja noaga tapmine toimus 1955. aastal. Sõdur astus tribunali ette ja talle mõisteti surmanuhtlus. Ja edasi? Ta esitas apellatsiooni, võitis kohtuasja ja sõitis rahulikult koju!

USA senaator soovib Ameerika sõdurite alalist kohalolu Balti riikides
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Õiguskaitsjad väidavad, et ameerika sõjaväebaaside läheduses Okinawal toimub kuni 70 vägistamist päevas — üheksal juhul kümnest tütarlapsed sellest häbitunde tõttu ei teata. Võimalik, et see arv on liialdatud.

Kuid isegi, kui kolmandik juhtudest tõesti toimus, on see arv muljetavaldav. Lisaks suutsid kaks kolmandiku 244-st, aastatel 2005 kuni 2013 selliste kuritegude toimeapanemise eest karistatud sõjaväelasest vanglast pääseda ja 30 juhul piirduti sootuks kirjalike noomitustega.

Need ei ole kaugeltki kõik järelmid. Sõjaväebaasid tekitavad Okinawale korvamatut majanduslikku ja ökoloogilist kahju. Kuni 20% põllumaadest on militaartaristu all, kusjuures peaaegu kõik sõjaväeobjektide alused maad on omanikelt sundvõõrandatud.

Lõuna-Koreas pole olukord parem. Ametlikel andmetel on USA sõjaväelaste poolt 1945. aastast tänaseni toimepandud õigusrikkumiste ja kuritegude arv ületanud saja tuhande piiri. Need on tapmised, vägistamised, liikluskuriteod. Kuritegevuse kasvu tõttu oli USA väejuhatus sunnitud 2013. aastal isegi keelama sõjaväelastel alkoholi tarbimise ja loobuma väljalubade (lühiajaliste puhkuste) andmisest.

Nagu Okinawal, kannatab ka Lõuna-Koerea keskkond sõjaväeõppuste tõttu, millega hävitatakse põllumajanduskõlvikuid, hukkub taimestik ja loomastik, kasvab raskete haigusjuhtumite arv ja elanikkonna suremus, peamiselt toksiliste ainete tõttu nende õppuste läbiviimise piirkondade läheduses. Mõned eksperdid hindavad Lõuna-Koreale Ameerika sõjaväe poolt seitsme aastakümne jooksul tekitatud kahju 50 triljonile dollarile.

Harvad ei ole füüsilised kokkupõrked Korea ja Ameerika sõjaväelaste vahel, mis mõnikord kasvavad ohvritega lööminguteks ja pussitamisteks. Veel üheks probleemiks on sõjaväebaaside läheduses lokkav prostitutsioon.

Häirekella ei löö mitte ainult Jaapani ja Korea, vaid ka Ameerika õiguskaitsjad. Nad arvavad, et sedalaadi kuritegevuse kasv on tingitud muuhulgas sellest, et Ameerika sõjaväkke astub üha rohkem kriminaalse taustaga isikuid. Toimuvas süüdistatakse üha enam kaasaegset masskultuuri. Uue põlvkonna esindajad oleks justkui üles kasvanud märulifilmide ja arvutimängudega ning tahavad nüüd virtuaalsed seiklused nende jaoks eksootilises riigis reaalsesse ellu üle kanda.

Ilmneb ka fakte, kus sõjaväemeedikud kirjutavad sõduritele ja ohvitseridele välja ravimeid, mis peaksid depressiooni leevendama, kuid tegelikkuses stimuleerivad agressiivset käitumist. Kõik ülalkirjeldatu ei tähenda, et kogu Ameerika armeel oleks selliseid kalduvusi. Teenistus relvaga kodust kaugel tähendab alati stressi ja alati leidub psüühiliselt ja psühholoogiliselt ebastabiilseid inimesi.

USA relvajõududes, tahaks loota, teenivad enamuses igati väärikad sõdurid ja ohvitserid. Kuid enne, kui lubada välisohu kaitse ettekäändel oma territooriumile võõrvägesid, tasuks Leedul ja teistel Balti riikidel põhjalikult kaaluda selle kõiki võimalikke tagajärgi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

81
Tagid:
kogemus, sõjaväelased, kuritegevus, sõjaväebaas, Sputnik Lietuva, Korea, Jaapan, Leedu, USA