Terroristid ähvardavad kättemaksuga kõiki Euroopa riike, illustratiivne foto

Terroristid ähvardavad kättemaksuga kõiki Euroopa riike

149
(Uuendatud 13:20 28.02.2017)
Alanud aasta võib Euroopale tunduda islamiradikaalide terrorirünnakute poolest rahulik, kuid tõenäoliselt saab sellest vaikus enne tormi, terroriorganisatsioonide poolt ette valmistatud terrorivõitlejad püüavad kalifaadi eest kätte maksta

Euroopal tuleb harjuda mõttega, et terrorirünnaku toimepanemise seisukohalt ohtliku ja mitteohtliku riigi vahel ei pruugi enam vahet olla. Terroristide rünnak võib tabada igat EL liikmesriiki. Nii arvab kõrgem ohvitser-analüütik erus Villem Rooda.

Villem Rooda

Rünnaku sihtmärgi ainsaks valikukriteeriumiks terroristidele saab olema vaid rünnaku edukuse tõenäosus. Teiste sõnadega: kohalike julgeolekuteenistuste valmisolek ja ettevalmistuse professionaalsus ning ühiskonna valmisolek rünnakule vastu seista.

Millal terroristid Euroopas taas aktiviseeruvad, on praktiliselt võimatu ennustada. Siiski on raske ette kujutada, et IS (Islamiriik — EL-s, USA-s ja Venemaal keelustatud terroriorganisatsioon) oleks võimeline siin terrorirünnakuid korraldama juba sel aastal. Pigem saavad nad "rünnakuküpseks" alles 2018.-2019. aastaks. Euroopa, Ameerika ja Venemaa eriteenistused valdavad ilmselt täpsemaid luure- ja analüüsiandmeid.

IS ideoloogide propagandamaterjalides kasutatakse praegu tihti selliseid väljendeid nagu "Euroliidu riigid", "Agressorriigid, kes osalesid meie vendade tapmises Afganistanis, Iraagis ja Liibüas", "USA ja nende sabarakkriigid", "Riigid, kes tapavad meie vendi Süürias". Seega käsitlevad terroristid potentsiaalsete ohvritena kõiki Lääneriike, sõltumata nende asukohast või suurusest.

Eelmine "terrorismilaine" toimus radikaalse moslemikogukonnaga Euroopa riikides või nende kohalike islamivaimulike poolt juhituna, kuid tänaseks on see "personaliallikas" ammendunud. Potentsiaalsed rünnakute täideviijad on kas terrorirünnakutes või lahinguväljal hukkunud (need, kes siirdusid "usu eest sõdima" Iraaki või Süüriasse) või on nad eriteenistuste poolt vahistatud. Ülejäänud on enamasti pideva valvsa jälgimise all ja nad võidakse seetõttu iga hetk mistahes kahtluse korral neutraliseerida.

Ohtlik terrorist on perekonnainimene

Põgenikevoolus Euroopasse imbunud IS agentuur võib mõneks ajaks ka eriteenistuste poolt avastamata jääda, kui nad peaksid käituma tähelepanu äratamata. Vaevalt, et selliste "uinunud" võitlejate hulk saab suur olla ja kindlasti pole nad ühendatud võrgustikku, mis kataks kogu EL-i, samuti Kanadat ja USA-d. Kuid oleks naiivne oletada, et kogu IS agentuuri oleks võimalik eriteenistustel avastada vaid põgenike kontrollimisega. Nii on võimalik avastada vaid väiksema ettevalmistuse ja vaesemaid terroriste, kellel ei olnud raha usaldusväärsete dokumentide hankimiseks ja taibukust sobiva legendi väljamõtlemiseks.

IS poolt välja valitud ja ettevalmistatud agentidel on dokumentide ja legendiga ilmselt kõik korras ja reeglina tulevad nad Euroopasse koos perekonnaga.

Kalifaadil on terroristide ettevalmistamiseks kolm salajast väljaõppekeskust. Nendes keskustes töötavad erinevatest riikidest pärit kogenud luureinstruktorid, kes kodumaa eriteenistustest vabastatud erinevatel põhjustel.

Seega ei saa IS agentuuri ettevalmistuse kvaliteeti mingil juhul alahinnata, kuid selle arvukust ei maksa ka ülehinnata. Tõeliselt hea terrorirünnakute korraldamise ettevalmistusega ja seetõttu eurooplaste jaoks ohtlikke agente ei saa olla tuhandeid ega isegi sadu. Ja sellisel terroristil on kindlasti vaja aega, et infiltreeruda ja rünnaku läbiviimiseks vajalik "isikkoosseis" formeerida.

Konspireeritud islamivõitlejad teavad, et terrorirünnaku ettevalmistamise ja läbiviimise eest, juhul kui nad ellu jäävad, vastutavad vaid nemad ise, mitte nende perekonnad. Samal ajal teavad nad ka seda, et IS käsu eiramise korral karistatakse mitte ainult neid, vaid ka nende perekondi ja lähedasi sugulasi, kes on ilmselt džihhadistidest karistussalklaste vaateväljas. Näidishukkamiste videosalvestisi ei tehtud mitte ainult "uskmatute" hirmutamiseks, vaid ka potentsiaalsete IS käsu täitmisest keeldujate hoiatamiseks. Selles mõttes on terroristide stiimul ideele ustavaks jääda palju tugevam, kui soov perekonna hüvanguks sõjategevusest loobuda.

Kõik see raskendab oluliselt Euroopa riikide eriteenistuste tööd, kuigi nad on juba praegugi tööga väga koormatud. Terrorivastase võitluse eksperdid Euroopas tegelevad praegu järgmiste suurte terrorirünnakute toimepanemise aja, koha ja potentsiaalsete toimepanijate väljaselgitamisega. Nende käsutuses on kõige kaasaegsem varustus, piisav rahastus ja nende heaks töötab ulatuslik agentuurvõrk. Eriteenistuste töö kannab vilja, kuid selle tulemusi ei avalikustata tihti. Siiski ei ole kõiki terrorirünnakuid võimalik ära hoida isegi põhimõtteliselt.

Seal, kus käib sõda, on ka terrorikeskused

Terrorismi võib võrrelda epideemiaga, mis vaatamata kvalifitseeritud meditsiinipersonalile, ravimitele ja rangetest sanitaarreeglitest kinnipidamisele tekivad kord siin kord seal ja tekitavad süütutele inimestele suurt kahju. Epideemiat sünnitavat viirust on võimatu hävitada, ta on nähtamatu ja tuvastamatu, enne kui ta satub sobivasse keskkonda, mis lubab tal aktiveeruda ja rünnata. Nii nagu viirus, levib ka terrorism keskkonnas, mis on loodud inimese ja inimühiskonna poolt.

2017. aastale saavad olema iseloomulikud terroriolukorra suured erinevused regiooniti. Kõige pingelisem on olukord Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Iraagis ja Liibüas. Seal on ka radikaalse islami põhibaasid, seal on kõige lihtsam leida terrorirünnakuteks sobivaid ja sellega nõus olevaid inimesi, seal on rahvustevaheline, poliitiline ja religioosne viha kõige suurem.

Nendes riikides on suhteliselt kerge leida ka vahendeid terrorismi rahastamiseks, terroristidel on lihtsam märkamatult liikuda ja pärast rünnaku toimepanemist varjuda. Kõrgendatud rünnakuohuga piirkonnaks jääb vaatamata tarvituselevõetavatele terrorivastastele meetmetele ka Türgi.

Mis puutub Euroopasse, siis kõrgeim terrorirünnakuoht on praegu Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis, kuid täielikult ohututeks ei saa pidada ka teisi EL riike.

Terroril on kaadripõud

Terroristide madal aktiivsus käesoleval ajal väljaspool sõjapiirkondi on seletatav sellega, et kõige võitlusvõimelisem n.ö. "kulumaterjal" on otsa saanud. Ellujäänud on terrorismivastaste teenistuste tubli ja otsustava tegutsemise tulemusena palju ettevaatlikumaks muutunud.

Nad on oma tegevuse kas lõpetanud, või valmistavad uusi terrorirünnakuid ette väga ettevaatlikult, kasutades Al Qaeda taktikat. Erinevatel hinnangutel ei õnnestunud ligi 80% IS poolt kavandatud terroriaktidest ellu viia just kas potentsiaalsete täideviijate paljastamise või puudumise tõttu.

Terroristide peamised värbamiskeskused ja agitatsioonistruktuurid on oma tegevuse praktiliselt lõpetanud. Seega, kujutavad praegu suurimat ohtu need radikaalid ja üksiküritajad, kellel on õnnestunud oma meelsust varjata, mis ei ole võimaldanud nende kavatsusi tuvastada, seda enam neid tagaotsitavaks kuulutada, mis oleks sisuliselt võrdne terrorristi paljastamisega.

Kuid aasta pärast suureneb terroririsk Euroopas taas, 2018.-2019. aastal püüab IS kalifaat uute, põgenikevooluga Euroopasse saabunud immigrantide toel kätte maksta "oma" territooriumil saadud kaotuse eest. Täna on džihhadistid sunnitud keskendama oma jõupingutused Iraagis ja Süürias hõivatud territooriumide kaitsele, samuti lahingulisele ettevalmistusele ja islami väärtuste propagandale.

Kalifaadil ei ole praegu lihtsalt piisavalt personali, kes oleks eriteenistuste kõrgendatud valmisoleku tingimustes võimelised terrorirünnakuid IS huvisfääri kuuluvates riikides ja piirkondades korraldama ja läbi viima. Avaldatud andmed selliste isikute olemasolu, ettevalmistuse taseme ja organisatsiooni kohta on ilmselt ülepakutud. Paljud terroriaktid, mille eest IS on vastutuse võtnud, viitavad kas nõrgale või koguni igasuguse sideme puudumisele rünnaku toimepanijate ja organisatsiooni vahel.

Kalifaat on võitlejate ettevalmistamisega hiljaks jäänud

Kalifaadil tuleb terroristidekandidaate Euroopas otsida nende fanaatikute hulgast, kes veel ei ole eriteenistuste huviorbiiti sattunud. Erilist lootust Euroopast ja USA-st saabunud võitlejatele neil panna ei tasu, sest nende isikud on Euroopa eriteenistustele juba teada ja neil hoitakse silma peal. Varem või hiljem nad tabatakse ja mõistetakse süüdi. Nii et sellised vabatahtlikud sobivad vaid kahurilihaks lahinguväljale rinnetel või avalike hukkamiste läbiviimiseks.

Tegelik terrorist ei ole üldse teleriekraanilt tuttavate tegelaste moodi. Ta ei poseeri noaga käes hukkamise ohvri taustal. Tegelikult ohtlik terrorist ei ole sugugi rumal, ta oskab maskeeruda ja varjata oma tohutut viha "islami vaenlaste" vastu. Selliseid inimesi ei ole IS käsutuses eriti palju. Edust pimestatud Kalifaat hakkas liialt hilja selliste inimeste otsimisele tähelepanu pöörama. Pealegi on eelmiste aastaga võrreldes ettevalmistusega personali suunamine lahingupiirkondadest lahkuvasse põgenikevoolu oluliselt raskemaks muutunud.

Kõige selle tõttu on raske ennustada IS terrorirünnakute aktiviseerumist enne 2018.-2019. aastat. Selle ajani tuleb Euroopal tegemist teha vaid üksikterroristide, matkijate või üksikute, veel alles IS gruppidega, keda ei ole veel tuvastatud ega tabatud.

Mis puudutab neid, kes migrantide tulvas Euroopasse imbuvad, siis suurimat ohtu kujutavad endast Talibani kontrollitavatelt aladelt Afganistanis ja Pakistanist saabuvad immigrandid. Sinna on kerge lülitada IS poolt värvatud inimesi, kellel võib olla kõige erinevam elulugu ja kelle sidemetest terroriorganisatsiooniga ei pruugi teada isegi nende koduküla elanikud.

Veelgi paremat eriettevalmistust omavad IS poolt Süüria mõõduka opositsiooni hulgast värvatud isikud, kes paluvad Euroopas võimudelt varjupaika alusel, et nende elukoht kodumaal on sattunud Assadi vägede kontrolli alla ja seetõttu on ende elud suures hädaolus. EL ja USA toetavad Süüria opositsiooni tema võitluses valitsusvägede vastu ja sellistele inimestele varjupaiga andmine on vägagi tõenäoline.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

149
Tagid:
terroriorganisatsioonid, oht, liikmesriigid, rünnak, Kalifaat, IS, Villem Rooda, Euroopa, EL
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega