Soome pealinn Helsingi

Helsingi on dialoogile avatud

68
(Uuendatud 08:18 26.01.2017)
Soome ilmutab Venemaaga suheldes tänases Euroopas haruldast tasakaalukust ja pragmatismi. Ega kavatse Vene–Soome piirile mingeid müüre ette ehitada – ei otseses ega ülekantud tähenduses

TALLINN, 25. jaanuar — Sputnik. Soome võimud ei kavatse Norra eeskujul Venemaa piirile tara ette ehitada, vaid on valmis lahendama ebaseadusliku sisserände probleemi dialoogi raamides. Nõnda väitis Soome peaminister Juha Sipilä. Ja see seisukoht eristub kohe paljudest praegust rahvusvahelist poliitikat määratlevatest suundumustest. Ennekõike on Helsingi avalikult näidanud Moskva suhtes sõbralikku ja koostöövalmis meelsust, mida Lääne tulipead tajuvad peaaegu et demokraatia helgete ideaalide reetmisena, kirjutas Sputniku raadio.

Kuid vähe sellest, et ei hakata müüri ehitama — Soome võimud on valmis koguni kaasa aitama Vladimir Putini ja Donald Trumpi kohtumisele Soomes peatselt toimuval Arktika Nõukogu tippkohtumisel. Seevastu paljud Euroopa ja Ameerika eliidi esindajad annaksid paljugi, et kahe riigipea isiklik kohtumine saaks võimalikult hilisemaks tulevikuks edasi lükatud või et see üldse aset ei leiaks. Ses mõttes on Helsingi näidanud tänases Euroopas haruldast tasakaalukust ja pragmatismi.

Mõjuriks on kahe riigi pikaajalised ja tihedad majandussidemed. Ja soovimatus omada teisel pool piiri vaenulikku riiki, mille kuvand on muuhulgas kujundatud rohmakate, ähvardavate, kuid osa lääneriikide vaatevinklist poliitkorrektsete avaldustega väidetavast Vene agressiooni ohust. Muidugi leidub Venemaa ja Soome suhetes ka teravaid nurki ja probleeme. Sealhulgas neid, mis on seotud Venemaal lapsendatud lastega. Siin on olnud paljugi üle võlli keeratut ja inetut.

Kuid hea tahtmise korral on võimalik need probleemid kiiresti ja tulemuslikult lahendada. Tähtis on seegi, et Soome kavatseb edaspidigi säilitada oma blokivälise staatuse. Olulisele osale kohalikust võimuladvikust kujutab kaitsealane lähenemine näiteks Rootsiga endast välissuhete kontekstis palju perspektiivikamat rada. Mõistagi on neidki, kes sikutavad Soomet sõna otseses mõttes „kõrvupidi" NATO-sse, initsieerivad ja spondeerivad selle „ettevõtte" edu nimel vajalikku venevastast kihutustööd. Kuid nemad on seni vähemuses.

Paljud poliitilised jõud hindavad kõrgelt Venemaaga kujunevaid heanaaberlikke suhteid ja oma riigi blokivälise staatuse kaotust käsitatakse peamise, võtmetähtsusega ohuna. Sugugi mitte juhuslikult ei nimetanud mitmed Soome parlamendisaadikud hiljutisi Soome ja USA ühisõppusi, mis kandsid kõlava nimetust „Nool", Washingtoni „räpaseks provokatsiooniks". Nende sõjaväeõppuste ümber oli üldse üksjagu skandaale.

Tähelepanu väärib teinegi tõik. Helsingi positsioon erineb veel ühte „moetrendi" osas — püstitada naabritevahelistele piiridele müüre, tarasid ja muid piirdekonstruktsioone. Ja siis ei ole enam mingit globaliseerumist. See jääb vaid sõnadesse, tegelikkuses aga — toimivad eri vormides tsentrifugaaljõud. Piisab, kui meenutada Donald Trumpi avaldust Mehhiko kohta, Ungari võimude kinnitusi vajadusest end Serbiast taraga eraldada, müüri ehitamist Türgi ja Süüria vahelisele piirile.

Rääkimata juba Ukrainast koos tema megaprojektiga väidetavalt ületamatu planguga, mille läbi „vihatud naabrit" näha ei ole. Tõsi, Kiievi puhul tuli, nagu alati, tegemist teha libaideedega, mille ainus eesmärk oli võimalikult rohkem raha „kõrvale tõsta". Muud sisu Kiievi juhtkonna tegevusel lihtsalt ei ole. Ja vaat sellel ekstsentrilisel taustal ütleb nüüd Soome: müürid, tarad, okastraadid ja veekraavid, mis kihavad krokodillidest — see ei ole väljapääs.

Sellega oleks raske mitte nõustuda. Mitte mingeid migrantide vooge, kellest Norra võimud rääkisid Venemaa piirile ainsasse piiripunkti üsna pika tara rajades, pole olnud ega olegi. Selle riigi justiitsministeerium aga teatas valjuhäälselt, et piiritara on hädavajalik juhuks, kui piiriäärsele alale hakkavad massiliselt tormi jooksma pagulased Aafrikast ja Lähis-Idast. Nüüd nendivad kohalikud võimud, et taraehitus oli täiesti mõttetu.

Helsingil on õnnestunud samalaadseid laest võetud probleeme osavalt vältida. Moskvas mõistetakse loomulikult seda väikest, kuid kõnekat seika hinnata. Alati on kõige parem asju ajada adekvaatsete naabrite ja partneritega. Paljudel on ju globaalsed ambitsioonid, tugev majandus, kõrgeltarenenud tehnoloogia ja paljugi mida head veel, aga adekvaatsus — selles ilmneb suur puudujääk.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

68
Tagid:
analüütika, sõbralik, müür, pragmatism, poliitika, piir, koostöö, Juha Sipilä, Norra, Soome, Euroopa, USA, Venemaa